← Eesti

3-09-336/76

Obsah (4)§ 130§ 46§ 27§ 32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-336

) § 130 lg 1 p-des 1-5 nime- 3-09-336 tatud täitetoiminguid. Tallinna Halduskohtu 28.03.2007 määrusega koosmõjus Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2007 määrusega samas asjas lubati maksuhalduril tasaarveldada ka kaebaja tagastusnõue maksuhalduri vastu (

§ 130lg 1 p 6).

Tallinna Halduskohus jättis 11.09.2007 otsusega nr 3-06-898 OÜ Naprosaks kaebuse rahuldamata ja maksuotsuse muutmata, Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.11.2008 otsusega OÜ Naprosaks apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata ning Riigikohus jättis 19.02.2009 määrusega nr 7-1-3-576-08 OÜ Naprosaks kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

  1. OÜ Naprosaks esitas 12.02.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt kaebaja 02.10.2008 kirjale vastamata jätmise ning kaebaja maksuvõla kohta ebaõigete andmete avaldamise õigusvastaseks tunnistamiseks ning MTA keelamiseks avaldada kaebaja maksuvõla kohta ebaõigeid andmeid. 1) Maksuhaldur avalikustas halduskohtu 16.05.2006 määrusele nr 3-06-898 vaatamata maksuotsusest tuleneva kaebaja maksuvõla maksuvõlglaste avalikus registris. Kaebaja esitas 02.10.2008 MTA-le taotluse kaebaja kustutamiseks maksuvõlglaste registrist, mille järel MTA enam kaebaja maksuvõlga ei avalikustanud, kuid ei ole käesoleva ajani kaebaja kirjale vastanud, rikkudes sellega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 5 lg-t
  2. 2) MTA avalikustas
  3. a alguses jälle kaebaja maksuvõla, millega rikkus kaebaja õigusi ning tekitas talle olulist kahju. Vaatamata korduvatele tähelepanu juhtimistele ei suutnud maksuhaldur 9 päeva jooksul maksuvõla ebaõigete andmete avaldamist lõpetada, vaid avaldas pidevalt maksuvõla kohta erinevaid andmeid. Kaebaja maksuvõla avalikustamine oli vastuolus seadusega ega olnud kooskõlas esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiga ning Riigikohtu 16.06.2008 otsusega nr 3-3-1-21-
  4. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu ei pidanud kaebaja enne kohtuvaidluse läbimist maksusummat ära maksma ja maksuhalduril puudus ka õigus maksusummat sisse nõuda. Samuti oli õigusvastane intressivõla avalikustamine. Kuna esialgse õiguskaitse korras oli maksuotsuse täitmine peatatud, oli peatatud ka intressi tasumine. Maksuhalduri õigusvastased toimingud ebaõige maksuvõla avalikustamisel tekitavad kaebajale pöördumatut kahju, sellega on rikutud maine äripartnerite seas, millega võivad kaasneda olulised häired äritegevuses. Maksuhaldur tunnistas kaebajale saadetud e-kirjas, et andmed olid ebaõiged, ning vabandas kaebaja ees, seega on ta tunnistanud, et andmete avaldamine oli ebaõige ja ebaseaduslik. Maksuhalduri väited tehnilistest võimalustest ei ole asjakohased. 3) Tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huviks on preventiivsed ja rehabiliteerivad eesmärgid. Maksuhalduri toimingute õigusvastasuse tuvastamisel tekib kaebajal võimalus nõuda kahju hüvitamist, samuti välistab see tulevikus kaebaja suhtes vaidlusaluste toimingutega samalaadsete toimingute sooritamise ning suunab vastustajat järgima haldusõiguse põhimõtteid ja norme.
  5. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kuna vastustaja sooritas kaebaja poolt 02.10.2008 taotletud toimingu, siis puudus tal kohustus kaebajale täiendavalt vastata.

§ 46lg 7 järgi tuleb otsus koostada juhul, kui taotlust ei rahuldata.

Kaebaja viide MSVS-le on asjassepuutumatu, kuna kaebaja esitas taotluse toimingu sooritamiseks, mitte märgukirja ega selgitustaotluse. 2) Seadus ei keela kohtumenetluse ajal maksuvõlga avalikustada (

§ 27lg 2).

Esialgse õiguskaitse kohaldamise puhul tuleb eristada haldusakti täitmise peatamist haldusakti kehtivuse peatamisest. Riigikohus on tõepoolest otsuses nr 3-3-1-21-08 leidnud, et maksuteate täitmise peatamise korral ei saa maksukohustuslast käsitleda võlglasena, kuna maksu tasumiseks ettenähtud tähtpäev ei ole veel saabunud. Samas asjas on aga riigikohtunik Tõnu Anton leidnud oma 2

(6)3-09-336 eriarvamuses, et maksuteate täitmise peatamine võib toimuda erinevas ulatuses. Tähtpäevaks tasumata maksusumma on maksuvõlg hoolimata sellest, kas maksuteate täitmine on peatatud või mitte. Seega ei pruugi Riigikohtu seisukoht haldusakti täitmise peatamise osas jääda lõplikuks. Samuti oli kohus käesoleval juhul väga selgelt määratlenud maksuotsuse täitmise peatamise ulatuse, maksuhalduril oli lubatud otsuse täitmise tagamiseks sooritada

§ 130lg 1 p-des 1-5 nimetatud täitetoiminguid.

28.03.2007 määrusega samas asjas laiendas kohus veelgi sundtäitmise võimalusi. Seega olukorras, kus maksuvõla sundtäitmine on konkreetseid sundtäitmise abinõusid kasutades lubatud, saab kaebajat käsitleda maksuvõlglasena. 3) Kuna tänaseks on maksuotsus jõustunud, puudub alus ja vajadus vaadata läbi kaebaja taotlust maksuvõla avalikustamise keelamiseks. 5. Tallinna Halduskohus jättis 23.12.2009 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) PMTK 26.01.2006 maksuotsus jõustus Riigikohtu 19.02.2009 määrusega, millega jäeti OÜ Naprosaks kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Kuna PMTK 26.01.2006 maksuotsuse täitmise tähtpäev on saabunud, siis võis vastustaja kaebaja nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele tema maksuvõlgade suuruse. Kaebaja maksuvõlgade avaldamine oli õiguspärane ning kaebajal puudub õigus nõuda tema maksuvõlgade avaldamise keelamist. PMTK 26.01.2006 maksuotsusega tuvastatud maksukohustuse suuruse üle käesolevas asjas vaidlust enam olla ei saa. 2) Asjas puudub vaidlus, et vastustaja on avalikustanud maksuvõlglaste avalikus andmebaasis kaebaja maksuvõla järgmiselt: seisuga 03.02.2009 – käibemaksu osas 4 050 572 krooni ja ettevõtte tulumaksu osas 8 178 836,48 krooni; seisuga 05.02.2009 kl 16.40 – käibemaksu osas 782 914 krooni ja ettevõtte tulumaksu osas 4 050 572 krooni; seisuga 06.02.2009 kl 16.23 – käibemaksu osas 866 925 krooni ja ettevõtte tulumaksu osas 4 050 572 krooni; seisuga 06.02.2009 kl 18.15 – käibemaksu osas 7308,48 krooni ja ettevõtte tulumaksu osas 608 248 krooni; seisuga 11.02.2009 kl 16.34 – käibemaksu osas 7308,48 krooni ja ettevõtte tulumaksu osas 561 623 krooni. Seega on erinevatel ajahetkedel avaldatud maksuvõla suurus erinev. Siiski ei ole vastustaja avaldanud suuremat maksuvõlga, kui see kaebajal tegelikult oli. Avaldatud summad on kaebaja tegelikust maksuvõlast oluliselt väiksemad. Tänaseks on selge, et kaebaja oli PMTK 26.01.2006 maksuotsusega määratud summade osas maksuvõlglane alates hetkest, mil ta oleks pidanud vastavad summad seaduse järgi tasuma (

§ 32

). Kuna vastustaja ei avaldanud eelnimetatud juhtudel suuremat maksuvõlga, kui kaebajal objektiivselt oli, siis pole loetletud avaldamistoimingutega tema õigusi rikutud ning tuvastamistaotlus tuleb jätta rahuldamata. 3) Asjas puudub vaidlus, et kaebaja 02.10.2008 taotluse järel vastustaja kaebaja maksuvõlga enam ei avalikustanud. Vastustaja ei pidanud kaebajale veel täiendavalt kirjalikult vastama. Kaebaja viide MSVS-le ei ole tulenevalt MSVS § 1 lg-st 1 asjakohane. Kuna taotletud toiming sooritati, siis puudus vajadus selle kohta täiendavalt mingisugust dokumenti koostada (

§ 46lg 7, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p-d 1 ja 2).

Seadus ei näe ette toimingu sooritamise taotluse rahuldamise korral selle kirjalikku vormistamist, mistõttu kaebaja 02.10.2008 taotlusele kirjalikult vastamata jätmine oli õiguspärane. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. OÜ Naprosaks palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja menetluskulud palutakse välja mõista vastustajalt. 1) Arvestades, et maksuhaldur on kaebaja kohta pikema aja vältel ja korduvalt avaldanud ebaõigeid andmeid maksuvõla suhtes, vaidlustab kaebaja halduskohtu otsuse ka maksuvõla ebaõigete andmete avaldamise keelamise osas. Kaebajal on tulenevalt maksuhalduri korduvast tegevusest 3

(6)3-09-336 ning soovimatusest oma vigu tunnistada põhjust arvata, et maksuhaldur võib oma õigusvastast tegevust jätkata. 2) Maksuotsuse jõustumine ei saanud olla aluseks kaebaja teiste taotluste rahuldamata jätmisele ning kohus pidi tunnistama õigusvastaseks maksuhalduri toimingud, millega avaldati kaebaja maksuvõla kohta ebaõigeid andmeid ning millega jäeti vastamata kaebaja 02.10.2008 taotlusele. Hiljem tekkinud asjaolu (maksuotsuse jõustumine Riigikohtu 19.02.2009 määrusega) ei muuda maksuhalduri toiminguid tagasiulatuvalt õiguspäraseks. Toimingu tegemisel tuleb lähtuda toimingu tegemise ajal kehtivast õigusest. 3) Ka toimingu sooritamise ja taotluse rahuldamise korral on haldusorganil kohustus isikut teavitada toimingu sooritamisest. Käesoleval juhul on kaebaja pidanud ise otsima võimalusi kontrollimaks, kas haldusorgan on oma kohustuse täitnud. MSVS § 5 lg 8 näeb ette kohustuse isikule vastata. Kohtu viidatud sätetest ei saa teha järeldust, et maksuvõla ebaõige avaldamise korral ei olnud vastustajal mingisugust kohustust asja selgitada. Kuna antud juhul oli tegemist maksuhalduri poolt õigusvastase tegevusega (maksuvõla ebaõige avaldamisega), eeldas kaebaja õigustatult, et talle selgitatakse olukorda. 4) Maksuhalduril ei ole õigust avaldada ebaõigeid ja eksitavaid andmeid. Juhul, kui ta on õigustatud andmeid avaldama, on ta kohustatud avaldama täpse maksuvõla suuruse (

§ 27lg 1 p 4).

Käesoleval juhul on vastustaja avaldanud erinevatel päevadel täiesti erinevaid andmeid ega ole seejuures oma teguviisi selgitanud. Tekkinud olukorda ei vabanda maksuhalduri selgitus, et andmete avaldamine langes maksuhalduri infosüsteemi ümberseadistamise perioodi või et avaldatud summad olid õigest võlast väiksemad. Ka tegelikust väiksema maksuvõla avaldamine ning pidev andmete muutmine rikub kaebaja õigusi, on eksitav nii klientidele kui ka koostööpartneritele ning loob ebaõige ettekujutuse maksekäitumisest, mida võimendatakse ka Krediidiinfo kaudu (mis dubleerib maksuhalduri andmeid). 5) Ebaõige on vastustaja väide, et avaldatud maksuvõlg oli tegelikust väiksem. Kaebajal ei ole isegi apellatsioonkaebuse esitamise ajaks tekkinud 16 640 185,28 krooni suurust intressivõlga, nagu maksuhaldur 03.02.2009 avalikustas. 6) Kohus ei ole võtnud seisukohta kaebaja väite kohta, et esialgse õiguskaitse määrusega oli peatatud ka maksuotsuse summadelt arvestatud intresside tasumine ning ka intressivõla avalikustamine oli õigusvastane. 7) Maksuvõla avaldamiseks ei olnud seaduslikku alust, sest

§ 27

lg 2 järgi on maksuvõla avalikustamine lubatud pärast maksuotsuse täitmise tähtpäeva saabumist. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-21-08 lükkab esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmise peatamine maksu tasumise tähtpäeva edasi, seega ei saa isikut käsitleda sel ajal maksuvõlglasena ning tema maksuvõla avaldamine ei ole lubatud. Ka vastustaja on kaebajaga peetud kirjavahetuses võtnud omaks, et maksuvõla avaldamine oli ebaõige, ning on alles kaebusele vastust koostades oma seisukohta muutnud. 7. MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 1) Kuna tänaseks on kaebajale tehtud maksuotsus jõustunud, ei ole vaidlust selles, et kaebaja on maksuotsusega määratud summade osas maksuvõlglane alates hetkest, mil ta oleks seaduse järgi pidanud vastavad summas tasuma (

§ 32). Seega ei saanud seadusliku maksukohustuse avalikustamine isikut kahjustada.

2) Kohane ei ole viide, et kaebajal ei ole isegi apellatsioonkaebuse esitamise ajaks intressivõlga, mille suurus oleks samaväärne 03.02.2009 avaldatud summaga. Halduskohus ei ole otsuses int4

(6)3-09-336 ressivõlga käsitlenud. Samuti võivad olla vahepealse aja jooksul toimunud osalised intressivõla tasumised, võimalikud tasaarvestamised jne. Maksuvõla mõiste all peetakse silmas kõiki tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummasid ning nendelt arvestatud intressi. Seega on intressivõlga puudutav argument tõendamata. 3) Maksuhaldur selgitas, et tegeles aktiivselt infosüsteemi ümberseadistamisega kaasnenud tehnilise probleemi lahendamisega (nähtuv ka kirjavahetusest). Maksuhaldur tunnistab oma viga, kuid on veendunud, et selline maksuvõla suurust kirjeldavate andmete sisult erinev avalikustamine sedavõrd lühikese perioodi jooksul ei saanud kaebajat oluliselt kahjustada. 4) Seadusega ei ole vastuolus maksuvõla avalikustamine olukorras, kus maksuotsuse täitmine on osade täitetoimingute osas peatatud. Maksuotsuse täitmise peatamise korral ei pea isik maksusummat kohtuvaidluse ajal tasuma, kuid kuna maksuvõlga tuvastav haldusakt kehtib, puuduvad takistused kaebaja maksuvõla avaldamiseks

§ 27lg 1 p 4 alusel.

Sama maksuotsuse kehtivuse peatamisel poleks maksuvõla andmete avaldamine õiguspärane. Halduskohus määratles esialgse õiguskaitse määruses maksuotsuse täitmise peatamise ulatuse väga selgelt – maksuhalduril oli lubatud otsuse täitmise tagamiseks sooritada

§ 130lg 1 p-des 1-5 nimetatud täitetoiminguid.

Olukorras, kus maksuvõla sundtäitmine on konkreetseid sundtäitmise abinõusid kasutades lubatud, ei saa asuda seisukohale, et kaebajat ei saanud käsitleda maksuvõlglasena. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 27

lg 1 p 4 kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele maksuvõlgade suuruse. Sama paragrahvi lg 2 järgi on maksuvõla määramise korral maksuhalduri poolt maksuvõla avalikustamine lubatud pärast maksuotsuse täitmise tähtpäeva saabumist. Maksuotsuse vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge. Kui kaebus on esitatud kohtusse, tehakse märge maksukohustuslase taotlusel või juhul, kui maksuhaldur on muul viisil kaebuse esitamisest teada saanud. Maksuotsuse täitmise tähtpäev ei tohi saabuda varem kui 30 päeva pärast maksuotsuse kättetoimetamist ning maksuotsuses reeglina tähtpäev selliselt ongi määratud –

§-st 95 lg 5 tulenevalt tuleb maksuotsusega määratud maksusumma tasuda 30 päeva jooksul maksuotsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

§ 32

kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma. Käesoleva vaidluse lahendamiseks on oluline mõista, kas maksuotsusega määratud maksusumma tasumise tähtpäev lükkus seoses esialgse õiguskaitse kohaldamisega edasi või mitte.

  1. Kaebaja on tuginenud Riigikohtu 16.06.2008 otsuses nr 3-3-1-21-08 avaldatud seisukohtadele ning leidnud, et käesoleval juhul ei tohtinud maksuhaldur maksuotsuse täitmise peatamise tõttu maksuvõlga avaldada. Riigikohus on viidatud lahendis leidnud, et kui maksuteate täitmine on peatatud, siis tähendab see seda, et isik ei pea ajal, mil peatamine kestab, maksuteadet täitma. Seega ei ole isikul ajal, mil maksuteate täitmine on peatatud, kohustust maksu maksta. Sisuliselt lükkab maksuteate täitmise peatamine maksu tasumise tähtpäeva edasi. Kuna isikul ei ole maksuteate täitmise peatamise ajal kohustust maksu maksta, ei saa teda käsitada sel ajal ka maksuvõlglasena, olenemata sellest, kas vastava maksu tasumiseks algselt ettenähtud tähtpäev on saabunud või mitte. Sellest tulenevalt ei saa maksuhaldur juhul, kui maksuteate täitmine on peatatud, avalikustada ka maksuvõlga, olenemata sellest, et algselt maksuotsuse täitmiseks määratud tähtpäev võib olla saabunud.
  2. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu eeltoodud seisukohad ei ole käesolevas kohtuasjas kohaldatavad. Kuigi kohus oli käesolevas asjas kohaldanud esialgset õiguskaitset ja peatanud maksuotsuse täitmise, puudutas esialgne õiguskaitse maksuotsuse täitmist üksnes osaliselt – mitmete 5

(6)3-09-336 sundtäitmiseks vajalike toimingute tegemine oli maksuhaldurile lubatud. Esialgse õiguskaitse korras oli maksuhalduril lubatud

§ 130

lg 1 p-des 1-5 ja osaliselt p-s 6 (pöörata sissenõue kaebaja käibemaksu tagastusnõudele) näidatud toimingute tegemine.

§ 130

lg 1 näidatud täitetoiminguid saab teha üksnes maksuvõla sissenõudmiseks, seega esialgse õiguskaitse kohaldamine ei lükanud edasi maksu tasumise tähtpäeva. Eriti selgelt nähtub eeltoodu asjaolust, et maksuhalduril lubati kaebaja käibemaksu tagastusnõue arvata maksuvõla katteks – seega lubati maksuotsust teatud ulatuses ka sundtäita. Kuna maksuvõla avaldamine on pärast maksuotsuse täitmise tähtpäeva saabumist lubatud ka ilma maksukohustuslase nõusolekuta, oli maksuhalduril õigus maksuvõlg avalikustada sõltumata maksuotsuse vaidlustamisest, esialgse õiguskaitse kohaldamisest või kaebaja vastuseisust. 11. Halduskohus ei ole tõepoolest sõnaselgelt intresside avalikustamise õiguspärasust hinnanud, kuid halduskohtu otsusest võib järeldada, et kuna maksuvõla avalikustamine oli iseenesest õiguspärane, siis oli seda ka intressivõla avalikustamine, seda enam, et

§ 32

kohaselt hõlmab maksuvõla mõiste ka tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intresse. Ringkonnakohus tuvastas eelmises käesoleva otsuse punktis, et kaebajal oli tekkinud maksuvõlg ning selle avaldamine oli õiguspärane. Seega oli õiguspärane ka intressi arvestamine ja avaldamine.

  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et tegelikust maksuvõlast väiksema maksuvõla avalikustamine ei saanud kaebaja õigusi rikkuda ega olla seetõttu ka õigusvastane. Kaebajal tegelikkuses olnud suurem maksuvõlg hõlmas endas ka avaldatud väiksema maksuvõla, seega ei avalikustatud kaebaja suhtes andmeid maksuvõla kohta, mida tal tegelikult ei olnud. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi selgitust ega tõendit selle kohta, et tema intressivõlg on arvutatud valesti, mistõttu pole ringkonnakohtul võimalik kaebaja sellekohast väidet kontrollida. Keelamistaotluse rahuldamine pole samuti põhjendatud, sest kohus pole tuvastanud, et maksuhaldur avaldaks käesoleval ajal kaebaja maksuvõla kohta ebaõigeid andmeid.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et maksuhalduril puudus kohustus kaebaja 02.10.2008 taotlusele kirjalikult vastata. Taotluse sisust (tl 19-21) nähtuvalt ei olnud selle puhul tegemist selgitustaotlusega ega märgukirjaga, vaid toimingu sooritamise taotlusega. Tulenevalt

§ 46

lg-st 7 pidi maksuhaldur kas taotletava toimingu sooritama või sellest keeldumise kohta otsuse tegema. Antud juhul rahuldas maksuhaldur kaebaja 02.10.2008 taotluse ning kustutas kaebaja maksuvõla maksuvõlglaste andmebaasist. Sellega oli taotlus rahuldatud ning mingit täiendava vastuse andmist seadus ette ei näe. 14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.