3-08-864/17

3-08-864 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-864 Haldusasi I.S. (S. ) kaebus Kagu Piirivalvepiirkonna ja Piirivalveameti vastu palgavahe hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.09.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Kagu Piirivalvepiirkonna ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (haldusorgan) – Kagu Piirivalvepiirkond Piirivalveamet, esindaja advokaat Anneli Urge-Manitski Vastustaja (kaebuse esitaja) – I.S. , esindaja advokaat Pille Toom RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu
2. septembri 2008 otsus osaliselt, s. o menetluskulude jaotuse osas ning osas, millega rahuldati I.S. kaebus tervikuna ja kohustati Kagu Piirivalvepiirkonda hüvitama I.S. le kaitseväeteenistuse staaži ebaõigest arvestamisest tulenev palgavahe perioodi eest 01.06.2005-24.03.2006 ning kohustati Piirivalveametit maksma I.S. le kaitseväeteenistuse staaži ebaõigest arvestamisest tulenev palgavahe perioodi eest 03.05.2005- ja 30.05.
3. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab I.S. kaebuse osaliselt ja jätab Piirivalveameti vastu palgavahe arvestamiseks ja maksmiseks perioodi eest 03.05.2005-30.05.2005 esitatud kaebuse rahuldamata. Samuti jätab ringkonnakohus rahuldamata I.S. kaebuse Kagu Piirivalvepiirkonna vastu osas, milles nõuti palgavahe maksmist perioodi eest 01.06.2005-24.03.
4. Ülejäänud osas, s. o osas, millega halduskohus kohustas Kagu Piirivalvepiirkonda hüvitama I.S. le kaitseväeteenistuse staaži ebaõigest arvestamisest tulenev palgavahe perioodi eest 24.03.2006-31.07.2007, tuleb halduskohtu 29.09.2008 otsus jätta muutmata. Mõista Kagu Piirivalvepiirkonnalt I.S. kasuks välja esimese astme kohtus kantud menetluskulude katteks 1000 (üks tuhat) krooni. Ülejäänud osas jätta I.S. menetluskulud tema enda kanda. Mõista I.S. lt Piirivalveameti kasuks välja viimase poolt esimese astme kohtus kantud menetluskuludena 380 (kolmsada kaheksakümmend) krooni. Kagu Piirivalvepiirkonna poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulud jätta Kagu Piirivalvepiirkonna kanda. Mõista Kagu Piirivalvepiirkonnalt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks I.S. kasuks välja 1180 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni. Ülejäänud osas jätta I.S. poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda. Piirivalveameti ja Kagu Piirivalvepiirkonna menetluskulud (õigusabikulud) jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED I.S. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Kagu Piirivalvepiirkonna ja Piirivalveameti vastu palgavahe hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt oli I.S. piirivalves ajateenistuses ajavahemikul 11.11.1991-30.06.
5. Sellele järgnes lepinguline teenistus kaadrikaitseväelasena piirivalves kuni 31.07.
6. Teenistusest vabastamise käskkirjas märgiti I.S. kaitseväeteenistuse staažiks seisuga 31.07.2007 19 aastat ja 15 päeva, milles ajateenistuse aeg oli arvestatud kaitseväeteenistuse staaži hulka ühekordselt. 31.07.2007 esitas I.S. Kagu Piirivalvepiirkonna ülemale avalduse kaitseväeteenistuse staaži arvestamiseks sooduskorras kolmekordselt kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 190 lg 3 p 6 alusel koos teenistustasu tagasiulatuva väljamaksmisega. 2 08.02.2008 kirjaga nr 3.1-7/2429-2 vastas Kagu Piirivalvepiirkond I.S. le, et Kagu Piirivalvepiirkonnal ei ole alust korrigeerida tema kaitseväeteenistuse staaži ega maksta tagasiulatuvalt teenistustasu. 07.03.2008 esitas I.S. Kagu Piirivalvepiirkonna ülemale uue avalduse, taotledes 31.07.2007 avalduse läbivaatamist saamata jäänud teenistustasu osas, kuna kaebuse esitaja tööandja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on tema kaitseväeteenistuse staaži ümber arvestanud. Piirivalveameti 24.04.2008 kirjaga nr 3.1-7/1731 jäeti I.S. teenistustasu hüvitamise nõue rahuldamata, kuna I.S. ei ole staaži ebaõiget arvestamist vaidlustanud ühe kuu jooksul, arvates päevast, kui ta sai teada oma õiguste rikkumisest. 02.05.2008 pöördus I.S. kaebusega halduskohtusse. Kaebuse esitaja taotles Kagu Piirivalvepiirkonnalt (edaspidi Kagu PVP) palgavahe hüvitamist lähtudes muutunud teenistusstaažist ajavahemiku 01.06.2005-31.07.2007 eest ning Piirivalveametilt palgavahe hüvitamist ülejäänud teenistusaja eest, kuna kaebuse esitaja varasemad tööandjad (piirivalveasutused) on likvideeritud või reorganiseeritud. Kagu PVP on olnud kaebuse esitaja tööandja ajavahemikus 01.06.2005-31.07.
7. Piiriturvalisuse jaoskonna ülema ametikohalt vabastati kaebuse esitaja 31.07.2007 PVA peadirektori 17.07.2007 käskkirjaga nr 471-P. Enne seda teenis kaebuse esitaja ajavahemikus 01.01.2003-31.05.2005 Peipsi Piirivalvepiirkonna piiriturvalisuse jaoskonna vanemohvitseri ametikohal Alatskivil. Seoses piirivalve optimeerimise ja reorganiseerimisega kaotati Peipsi piirvalvepiirkond alates 01.06.2006 ja tema funktsioonid ning ülesanded jaotati Kagu ja Kirde piirivalvepiirkonna vahel. Õiguskantsler on teinud Piirivalveametile oma 09.01.2008 kirjades nr 7-4/071403/0800163 ja nr 7-4/071135/0706295 ettepaneku korrigeerida piirivalveametnike staaži selliselt, et ajateenistuses viibimise aeg arvestatakse sooduskorras kolmekordselt piirivalveteenistusstaaži hulka. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et tal on seaduse kohaselt õigus nõuda saamata jäänud palka tagasiulatuvalt kolme aasta eest. Piirivalveamet ja Kagu Piirivalvepiirkond vaidlesid kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kohaldub kaitseväeteenistuse staaži ümberarvestamise nõudele avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 160 lg 1 sätestatud ühekuuline vaidlustamise tähtaeg. Üldjuhul tuleb õiguste rikkumisest teadasaamise päevaks lugeda päev, millal isikule tehti kaevatav haldusakt teatavaks. I.S. kaitseväeteenistuse staaž on fikseeritud seisuga 16.04.2000 tema kaadrikaitseväelase teenistuslehe p-s
8. Samas on I.S. kinnitanud allkirjaga staažiga tutvumist.
9. aasta jaanuaris on vormistatud uus teenistusleht, kus on staaž fikseeritud seisuga 16.01.2007 ning ka siin on kaebuse esitaja kinnitanud oma allkirjaga staažiga tutvumist. Seega on kaebuse esitaja olnud alates
10. aastast teadlik talle KVTS § 190 alusel välja arvestatud kaitseväeteenistuse staažist. I.S. on vaidlustanud talle arvestatud kaitseväeteenistuse staaži ja sellest tulenevalt vähemmakstud palga alles 31.07.
11. 31.07.2007 ei olnud piirivalve saanud veel õiguskantsleri seisukohta ajateenistuse sooduskorras arvestamise osas ning seetõttu lükati I.S. avalduse lahendamine edasi kuni õiguskantslerilt vastavasisulise seisukoha saamiseni. 31.07.2007 lahkus I.S. piirivalvest ning jätkas kaadrikaitseväelasena teenistust Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses. Uus tööandja on I.S. kaitseväeteenistuse staaži ümberarvutanud seisuga 31.12.
12. Kuivõrd õiguskantsleri seisukoha saamise ajaks (09.01.2008) oli I.S. piirivalvest lahkunud ning tema kaitseväeteenistuse staaž oli juba korrigeeritud uue tööandja poolt, ei korrigeerinud piirivalve täiendavalt I.S. staaži. Kuivõrd I.S. ei ole tähtaegselt vaidlustanud temale ajavahemikul 01.06.2005-31.07.2007 arvestatud kaitseväeteenistuse staaži, siis puudub kaebuse esitajal õigus hiljem nõuda õigusvastasest staažiarvestusest tulenevalt väidetavalt tekkinud palgavahe hüvitamist. HALDUSKOHTU LAHEND 3 Tartu Halduskohus rahuldas
13. septembri 2008 otsusega kaebuse ning kohustas Kagu Piirivalvepiirkonda hüvitama I.S. le kaitseväeteenistuse staaži ebaõigest arvestamisest tulenev palgavahe perioodi 01.06.2005-31.07.2007 eest ning kohustas Piirivalveametit maksma I.S. le kaitseväeteenistuse staaži ebaõigest arvestamisest tulenev palgavahe perioodi 03.05.200530.05.2005 eest. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg 2, et kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamise kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisti. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 13 lg-st 1 ja palgaseaduse (PalS) § 1 lg-st 3 tulenevalt laienevad tööseadused, sealhulgas palgaseadus, ametnikele niivõrd, kuivõrd avaliku teenistuse seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseaduste või muu seadusega ei sätestata teisiti. Avaliku teenistuse seaduses puudub palga arvutamist ja maksmist puudutav üksikasjalik regulatsioon. ATS § 37 lg 4 kohaselt toimub ka teenistujatele palga maksmine palgaseaduses sätestatud korras. Vastavalt PalS §-le 38 lahendatakse palgaseaduse kohaldamisel tööandja ja töötaja vahel tekkinud vaidlused individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras. PalS § 34 sätestab, et kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks üldjuhul neli kuud. ITVS § 6 lg 3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Seega oli I.S. l õigus esitada kaebus palga nõudmiseks kohtusse kolme aasta jooksul. ITVS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil isik sai või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Avalduse valesti arvestatud staaži ümberarvestamiseks ning sellest tuleneva palgavahe maksmiseks on I.S. Kagu Piirivalvepiirkonnale esitanud 31.07.
14. I.S. selgitas, et sel ajal liikus staaži ümberarvestamise kohta mitteametlik info ning kuna 31.07.2007 oli piirivalves tema viimane tööpäev, esitas ta vastava avalduse. Teenistuslehele on staaž märgitud 16.04.2000 seisuga, samas aga puuduvad täpsed andmed, millal teenistuslehele allkiri võeti. 2007 aasta jaanuaris on vormistatud uus teenistusleht, kus staaž on arvestatud 16.01.2007 seisuga ning, millist kannet on samuti kaebuse esitajale allkirja vastu teatavaks tehtud. Seega on I.S. kaebus esitatud tähtaegselt – 3 aastase tähtaja jooksul, arvates õiguste rikkumisest teadasaamisest. Ajaks, millal I.S. sai oma õiguste rikkumisest teada, tuleb lugeda 2007 juulikuu. Piirivalveameti ja piirivalvepiirkondade poolt alustati KVTS § 190 lg 3 p 6 alusel ajateenistuses viibitud aja arvestamisega sooduskorras kolmekordselt alles peale õiguskantsleri 09.01.2008 kirja saamist. Õiguskantsler on 09.01.2008 kirjas nr 7-4/071403/0900163 asunud seisukohale, et KVTS § 190 lg 3 p 6 alusel tuleb ajavahemikul 21.08.1991-01.09.1994 ajateenistuses viibitud aeg arvestada kaitseväeteenistuse staaži hulka sooduskorras kolmekordselt. Samas kirjas on teatatud, et kaitseväeteenistuse staaži ümberarvestamisega ei kaasne kaitseväeteenistuse seaduse alusel määratud teenistustasu ümberarvestamisest tuleneva palga ümberarvestust ega võimaliku palgavahe maksmist. Piirivalveteenistuse staaži ümberarvestamisest tuleneva palga ümberarvestamine ja võimaliku vähem makstud palga hüvitamine toimub piirivalveametniku sellekohase avalduse alusel. Avalduse valesti arvestatud staaži ümberarvestamiseks ning sellest tuleneva palgavahe maksmiseks on I.S. Kagu Piirivalvepiirkonnale esitanud 31.07.
15. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4 Kagu Piirivalvepiirkond ja Piirivalveamet esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Halduskohtu
16. septembri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega antud asjas menetlus lõpetada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Tartu Halduskohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Kaebus on esitatud kohtule HKMS §-s 9 lg 2 ettenähtud tähtaega rikkudes. Kaebus esitati kohtule 02.05.2008 ja täiendati 29.05.2008 vastavalt 13.05.2008 kohtumäärusele. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.06.2006 määruse haldusasjas nr 3-3-1-39-06 p-st 10 tulenevalt peab tähtaegsuse küsimuse tõstatamisel kohus uurimisprintsiibist tulenevalt ise välja selgitama, millega kahju tekitati ja millal kaebuse esitaja sellest teada sai. Riigikohus märgib, et kohus ei ole seejuures seotud kaebuse sõnastuse ega kaebuse esitaja väidetega. Seega pidi ka antud juhul kohus välja selgitama, millise toimingu tegematajätmine võis põhjustada kaebuse esitajal kahju esinemise vähemsaadud lisatasu näol ning hindama, kas tegemata jäetud toiminguga seotud nõue on esitatud tähtaegselt või mitte. Kohus uurimisprintsiipi ei järginud, millega rikkus HKMS § 16 lg-s 2 sätestatut. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et nõuab palgavahe hüvitamist, lähtudes muutunud kaitseväeteenistuse staažist. Kohus oleks pidanud kontrollima, kas kaebuse esitaja kaitseväeteenistuse staaži on muudetud, kuid jäetud välja arvestamata ja välja maksmata tekkinud palgavahe, või on kaebuse esitamise ajal kaebuse esitaja kaitseväeteenistuse staaž ümber arvestamata, kuid lisatasu vaheraha on jäänud välja maksmata. Samuti ei analüüsinud halduskohus teenistuslehti ja Piirivalveameti peadirektori 17.07.2007 käskkirja nr 471-P ega selgitanud välja ka seda, et õigus 20%-lisele lisatasule senise 15% lisatasu asemel ametipalgast tekkis I.S. l alles siis, kui täitus 20 aastat teenistusstaažist, see on 26.03.2006, mitte enne. Halduskohus on alusetult hinnanud ainult palganõude esitamise tähtaegsust ja jätnud tähelepanuta, et palganõue kuulub rahuldamisele ainult siis, kui teenistusstaaži ümberarvestamine on toimunud. Palganõude esitamiseks ettenähtud pikem tähtaeg ei pikenda iseenesest selle nõudega seotud teise, iseseisva nõude esitamiseks ettenähtud tähtaega, mis on oluliselt lühem. Teenistusstaaži ümberarvestamiseks esitatavat nõuet saab kvalifitseerida, kui teenistusküsimustes tekkinud vaidlust ATS § 160 lg 1 järgi. Teenistusstaaži õigeaegsel vaidlustamata jätmisel puudub kaebuse esitajal õigus hiljem nõuda õigusvastasest staažiarvestusest väidetavalt tekkinud palgavahe hüvitamist. Kohus on rikkudes HKMS § 16 lg-s 2 ettenähtud uurimisprintsiipi jätnud välja selgitamata, kas kaebuse esitamisest kolm aastat tagasi oli apellantidel üldse tekkinud kaebuse esitaja teenistusstaažist tulenevalt kaebuse esitajale täiendava lisatasu (20% ametipalgast) maksmise kohustus või mitte. Kohus peab ka ise tõendeid koguma. Antud juhul tegi kohus sisulise otsuse tõendeid kogumata ning materiaalõigusnormile (KVTS § 156 lg 3) osundamata. Kaebuse esitajal täitus 20 aastane teenistusstaaž alles 24.03.2006, mistõttu ei ole Piirivalveametil otsuses ettenähtud ajavahemikus 03.05.2005-30.05.2005 üldse kohustust kaebuse esitajale täiendava lisatasu maksmiseks. Samuti tekkis Kagu PVP-l suurema lisatasu maksmise kohustus alles 24.03.
17. I.S. vaidles apellatsioonkaebusele vastu. 5 Vastuväidete kohaselt on alusetud apellantide väited, et kohus menetles mittetähtaegselt esitatud kaebust. Kaebus on esitatud tähtaegselt. Halduskohus on välja selgitanud, millega kahju tekitati ja millal kaebuse esitaja sellest teada sai. Seega on ainetud apellantide väited selle kohta, et kohus ei järginud uurimisprintsiipi. Apellandid on ekslikult viidanud Riigikohtu 08.06.2006 lahendi nr 3-3-1-39-06 p-le 10, sest see ei käsitle apellandi poolt esitatud kaebusele analoogset olukorda. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja teenistusstaaž oli valesti arvestatud ning, et seetõttu sai kaebuse esitaja ka mitme aasta vältel ettenähtust vähem palka. Halduskohus on otsuses õigesti märkinud, et alates teenistusse astumisest kuni teenistussuhte lõppemiseni oli apellantidel kohustus tagada ametnike teenistusstaaži õige arvestamine ja palga õiges suuruses maksmine. Teenistuslehte täidab asutus, kellega on teenistujal teenistussuhe ja seega vastutab selle õige täitmise eest ka vastav asutus, antud juhul Piirivalveamet oma allasutustega. Halduskohus tuvastas, et kaebuse esitajal oli teenistussuhte ajal teenistusstaaž ebaõigesti arvestatud põhjusel, et staaži ümberarvestus oli tegemata ning seonduvalt eeltoodust sai kaebuse esitaja ka vähem palka. Seega on kohatud apellantide etteheited kohtule, et viimane ei kontrollinud, kas kaebuse esitaja kaitseväeteenistuse staaži on apellandid muutnud. Asjakohased ei ole apellantide väited selle kohta, et kaebuse esitaja pidi esmalt vaidlustama teenistusstaaži ümberarvestuse mittetegemist. Kuna teenistuslehte peab tööandja, siis tema ka vastutab selle õigsuse eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu
18. septembri 2008 otsus tuleb tühistada osaliselt, s. o lisaks menetluskulude jaotusele ka osas, millega rahuldati I.S. kaebus tervikuna ja kohustati Kagu Piirivalvepiirkonda hüvitama I.S. le kaitseväeteenistuse staaži ebaõigest arvestamisest tulenev palgavahe perioodi eest 01.06.2005-24.03.2006 ning osas, millega kohustati Piirivalveametit maksma I.S. le kaitseväeteenistuse staaži ebaõigest arvestamisest tulenev palgavahe perioodi eest 03.05.2005-30.05.
19. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab I.S. kaebuse osaliselt, jättes Piirivalveameti vastu palgavahe arvestamiseks ja maksmiseks perioodi eest 03.05.2005-30.05.2005 esitatud kaebuse rahuldamata. Samuti jätab ringkonnakohus rahuldamata I.S. kaebuse Kagu Piirivalvepiirkonna vastu osas, milles nõuti palgavahe maksmist perioodi eest 01.06.2005-24.03.
20. Lähtudes eeltoodust muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust. Ülejäänud osas, s. o osas, millega halduskohus kohustas Kagu Piirivalvepiirkonda hüvitama I.S. le kaitseväeteenistuse staaži ebaõigest arvestamisest tulenev palgavahe perioodi eest 24.03.2006-31.07.2007, tuleb halduskohtu 29.09.2008 otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud Kaitseväe juhataja 15.02.2007 käskkirja nr 52 ja 17.10.2008 õiendi, kuna need tõendid on asja sisulise lahendamise jaoks olulised ning nende esitamine apellatsioonikohtule on põhjendatud tulenevalt esimese astme halduskohtu lahendist ja apellatsioonkaebuse sisust. Apellantide poolt esitatud ülejäänud tõendid (Kaitseministri 17.01.2001 määrus nr 2, Kagu Piirivalvepiirkonna 16.03.2007 kiri, väljavõte I.S. teenistuslehest) tagastab ringkonnakohus nende esitajatele, kuna ei pea nende tõendite asja juurde võtmist vajalikuks, samuti on I.S. teenistuslehtede koopiad asja juurde võetud juba esimese astme kohtus. 6 Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme sellega, et menetles tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, mistõttu tuleks esimese astme kohtu otsus tühistada ja asjas menetlus lõpetada. Asja materjalidest nähtuvalt esitas I.S. halduskohtule esialgse kaebuse 02.05.2008 ning täiendatud kaebuse 29.05.2008, nõudes Kagu Piirivalvepiirkonnalt ja Piirivalveametilt palgavahe hüvitamist seoses sellega, et vastustajad on tema piirivalves töötamise ajal ebaõigesti arvestanud kaebaja kaitseväeteenistuse staaži, mis mõjutas talle makstava lisatasu suurust ning mille tõttu on seega tekkinud palgavahe. Ka 09.09.2008 toimunud Tartu Halduskohtu istungil (toimiku lk 39) on I.S. leidnud, et see, mida ta soovib, on vastustajate poolt talle palgavahe tasumine tulenevalt ebaõigest staažiarvestusest. Halduskohtule esitatud kohtukõne teesides on I.S. märkinud, et ta soovib vastustajatelt saamata jäänud palka (palgavahet) tagasiulatuvalt 3 aasta eest, arvates kaebuse esitamisest. Halduskohus on, lähtudes Riigikohtu 09.03.2004 lahendist nr 3-3-1-11-04, asunud vaidlustatud otsuses õigesti seisukohale, et I.S. on esitanud halduskohtule teenistuja palganõudest tuleneva toiminguks kohustamise kaebuse, mille tähtaegsuse hindamise osas kuulub kohaldamisele ITVS § 6 lg 3 (nõude esitamise tähtaeg 3 aastat), mitte aga ATS §-s 160 lg 1 märgitud ühekuuline tähtaeg. Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtu otsuses toodud seisukohaga ja põhjendustega, mille kohaselt tuleb nõude esitamise 3-aastase tähtaja kulgemist hakata lugema 31.07.2007, mil I.S. esitas Kagu Piirivalvepiirkonnale avalduse KVTS § 190 lg 3 p 6 alusel kaitseväeteenistuse staaži (ajateenistuse eest sooduskorras kolmekordselt) ümberarvutamiseks ja sellest tuleneva palgavahe väljamaksmiseks, mistõttu on 02.05.2008 esitatud kaebuse ja selle täienduste näol tegemist ITVS §-s 6 lg 3 märgitud tähtaja raames esitatud kaebusega. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuses toodud põhjendustega, miks ei saa I.S. poolt tema õiguste rikkumisest teadasaamise hetkeks lugeda seda ajahetke, kui I.S. le on tutvustatud tema teenistuslehte koos senise staažiarvestusega, pidamata seetõttu vajalikuks seda küsimust käesolevas otsuses täiendavalt analüüsida. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist kahju hüvitamise kaebusega, siis ei ole asjakohased ka apellantide viited Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-39-06 toodud seisukohtadele halduskohtu kohustuse kohta selgitada välja, millise haldusaktiga väidetav kahju tekitati ja millal kaebaja sellest teada sai või pidi teada saama. Kuna I.S. ei ole halduskohtule esitanud eraldi nõuet kummagi vastustaja vastu teenistusstaaži ümberarvutamiseks ning sellise nõude eelnevalt või paralleelselt esitamist ei eelda ka ATS § 13 lg 1 ja § 37 lg 4, PalS § 1 lg 3 ja § 34 ning ITVS § 6 lg 3 alusel esitatud palganõue, siis ei ole asjakohased apellantide väited selle kohta, et halduskohus on kaebuse tähtaegsuse hindamisel põhjendamatult jätnud tähelepanuta staaži ümberarvutamise nõude ning sellele nõudele kehtiva ATS §-st 160 lg 1 tuleneva 1-kuulise vaidlustamistähtaja. Asjaolu, kas vastustajad on I.S. teenistuslehtedel vastava staaži ümberarvestuse teinud või mitte, ei mõjuta I.S. õigust esitada halduskohtule kohustamiskaebus palganõudest tulenevalt ITVS § 6 lg 3 alusel. Ringkonnakohus nõustub apellantide seisukohaga selles osas, et halduskohus on jätnud kohaldamata uurimisprintsiibi ja välja selgitamata selle, kas ja millises ulatuses üldse on vastustajatel tekkinud kaebaja poolt märgitud perioodil kohustus täiendavast teenistusstaažist tulenevalt kaebajale palgavahe väljamaksmiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-2-01 märkinud, et :“ Kaebusega võib nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui vastustaja on kohustatud sooritama toimingu, kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt, toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud ja ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib 7 tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust“. Asja materjalidest nähtuvalt nõudis I.S. vastustajatelt palgavahe hüvitamist perioodi eest 03.05.2005-31.07.2007, millise nõude halduskohus rahuldas, lähtudes vastustajatele hüvitamiskohustuse panemisel sellest, millal I.S. töötas Kagu Piirivalvepiirkonnas ja millal ta töötas reorganiseeritud Peipsi Piirivalvepiirkonnas. Seda, kas ja millises ulatuses on vastustajatel tekkinud kohustus kaebajale palgavahe väljamaksmiseks, ei ole halduskohus välja selgitanud. Kuna 2005-2007 oli kaitseväeteenistuse staaži arvutamisega seotud I.S. le makstava lisatasu suurus, siis oleks halduskohus pidanud välja selgitama, kas vastustajatel siiski tekkis staaži ümberarvutamise tulemusena kohustus kaebajale palgavahet hüvitada või mitte. Alates 01.03.2003 sätestas KVTS § 156 lg 1, et kaadrikaitseväelasele makstakse lisatasuna väljateenitud aastate tasu, lähtudes tema kaitseväeteenistuse staažist. Alates 24.12.2004 kuni 01.01.2007 sätestas sama paragrahvi lg 3 järgmist: Kaadriohvitserile makstakse väljateenitud aastate tasu järgmiselt: 1)alates kolmeaastasest tegevteenistusstaažist – 5% ametipalgast; 2)alates kaheksa-aastasest tegevteenistusstaažist – 10% ametipalgast; 3)alates kolmeteistkümneaastasest tegevteenistusstaažist – 15% ametipalgast; 4)alates kahekümneaastasest tegevteenistusstaažist – 20% ametipalgast; 5) alates kahekümne viie aastasest tegevteenistusstaažist – 25% ametipalgast. Alates 01.01.2007 arvestati siseministeeriumi valitsemisalas teenivate kaadrikaitseväelaste palgamäära (koos staažiga) Kaitseväe juhataja 15.02.2007 käskkirja alusel. Apellandid on esitanud ringkonnakohtule õiendi, milles on sisuliselt tehtud I.S. poolt taotletud ajateenistuse staaži kolmekordne ümberarvutus perioodi kohta 11.11.1991-06.01.1993 ning millest nähtub, et ka kolmekordse staaži arvestamisel tekkis I.S. l KVTS §-s 156 lg 3 p 4 märgitud väljateenitud aastate lisatasu e. 20 % suuruse lisatasu saamise õigus seni makstud 15 % suuruse lisatasu asemel alles 24.03.2006, s. o kui täitus ettenähtud 20-aastane kaitseväeteenistuse staaž. Seega on õiged apellantide väited, et I.S. l puudub üldse palgavahe hüvitamise nõue Piirivalveameti vastu ajavahemiku eest 03.05.2005-30.05.2005, kuna Piirivalveametil puudub ka I.S. ajateenistuse staaži kolmekordsena arvestamisel selle perioodi eest KVTS §-st 156 tulenev kohustus maksta lisatasu rohkem, kui eelnimetatud perioodi eest tegelikult juba makstud on, s. o rohkem, kui 15 % ametipalgast. Samuti on eeltoodust tulenevalt õiged apellantide väited, mille kohaselt puudub ka Kagu Piirivalvepiirkonnal seadusest ja sellega seotud seaduspärasest staažiarvestusest tulenev õigus ja kohustus maksta I.S. le seni makstud 15 % suuruse lisatasu asemel suuremat lisatasu enne 24.03.2006, mistõttu ei saa Kagu Piirivalvepiirkonda kohustada hüvitama võimalikku tekkinud palgavahet perioodi eest 01.06.2005-24.03.2006, sest asja materjalidest nähtuvalt ei toonud ka ajateenistuse kolmekordsena arvestamine lisatasu suuruse muutust kaasa enne 24.03.
21. Vastustaja vastusest nähtuvalt ei ole I.S. apellantide poolt esitatud õiendile sisulisi vastuväiteid esitanud. Kuna sellisena, nagu see on märgitud halduskohtu 29.09.2008 otsuse resolutsioonis, ei ole kohtuotsus täidetav, sest Piirivalveametil puudub üldse õigus ja kohustus palgavahet perioodi 8 03.05.2005-30.05.2005 eest hüvitada ning ka Kagu Piirivalvepiirkonnal tekkis nimetatud kohustus alles alates 24.03.2006, kuulub halduskohtu vaidlustatud otsus osaliselt tühistamisele. Arvestades seda, et nii apellatsioonkaebus kui ka halduskohtule esitatud kaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, kohaldab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse üle otsustamisel HKMS § 92 lg 2 ja § 93 lg 1 ning
22. I.S. menetluskuludeks esimese astme kohtus on olnud tasu õigusabi eest summas 2000 krooni, mis on kaebuse esitaja poolt advokaadibüroole ka tasutud. Piirivalveameti menetluskuludeks on esimese astme kohtus olnud sõidukulud ja päevaraha kokku summas 380 krooni ning Kagu Piirivalvepiirkond on esimese astme kohtus taotlenud sõidukulude väljamõistmist summas 203 krooni ja 30 senti. Kuna I.S. kaebus rahuldatakse osaliselt Kagu Piirivalvepiirkonna suhtes ja Piirivalveameti suhtes jäetakse tema kaebus rahuldamata, mõistab ringkonnakohus Kagu Piirivalvepiirkonnalt I.S. kasuks menetluskulude katteks välja 1000 krooni. Tulenevalt I.S. kaebuse osalisest rahuldamisest jätab ringkonnakohus Kagu Piirivalvepiirkonna poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulud Kagu Piirivalvepiirkonna enda kanda. Arvestades sellega, et I.S. kaebus Piirivalveameti vastu esitatud nõudes jääb rahuldamata, mõistab ringkonnakohus I.S. lt Piirivalveameti kasuks välja viimase poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulud summas 380 krooni. Apellatsioonimenetluses on apellandid taotlenud menetluskuludena riigilõivu 160 krooni ja õigusabikulude summas 14 160 krooni väljamõistmist. Vastustaja I.S. on taotlenud apellatsioonimenetluses tema kasuks õigusabikulude väljamõistmist summas 2360 krooni, mis on vastustaja poolt eelnevalt advokaadibüroole ka tasutud. Olenemata apellatsioonkaebuse osalisest rahuldamisest jätab ringkonnakohus apellantide poolt kantud menetluskulud (õigusabikulud) nende endi kanda vastavalt halduskohtumenetluses kinnistunud põhimõttele, et haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise otsustamisel võib lisaks eelnevale siiski arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras ja muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid. Kuna käesolev vaidlus nendele tunnustele ei vasta ning tegemist ei ole ka apellantide igapäevase põhitegevuse raamest väljuva vaidlusküsimusega, siis ei olnud ringkonnakohtu hinnangul professionaalse õigusabi kasutamine apellantide poolt vältimatu. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused menetluskulude osalisekski väljamõistmiseks apellantide kasuks. Mis puudutab apellantide poolt tasutud riigilõivu, siis selles osas on apellantidel tulenevalt RLS §-dest 12 ja 15 lg 1 p 3 õigus esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks, sest RLS § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta riigilõivu palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise, töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. RLS § 22 lg 1 p 1 kohaselt puudus apellantidel kohustus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasuda, mistõttu on neil, kui riigilõivu tasunud isikutel, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest, õigus nõuda ebaõigesti tasutud riigilõivu tagastamist. Lähtudes sellest, et apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes osaliselt ning ka apellatsioonkaebuse rahuldamise/rahuldamata jätmise ulatusest, peab ringkonnakohus mõistlikuks ja põhjendatud kohtukuluks, mis tuleb Kagu Piirivalvepiirkonnalt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks I.S. kasuks välja mõista, 1180 9 krooni. Ülejäänud osas tuleb I.S. poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. Viivi Tomson Agu Timmi 10 Maili Lokk