← Eesti

3-10-1076/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1076 Haldusasi V. S.e kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsusja migratsiooniosakonna
  2. märtsi 2010 otsusele nr 15.309/
  3. Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja: V. S. Esindaja: v.adv Eduard Bulattšik Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Margot Pellmas RESOLUTSIOON
  4. Jätta V. S.e kaebus rahuldamata.
  5. Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD OTSUS
  6. Vene Föderatsiooni kodanik V. S. esitas
  7. septembril 2009 Eesti tähtajalise elamisloa taotluse elama asumiseks Eestis elavate vanemate juurde.
  8. oktoobri 2010,
  9. novembri 2009 ja
  10. detsembri 2009 kirjades nõudis Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (edaspidi KMA) V. S.elt tähtajalise elamisloa taotluses esinevate puuduste kõrvaldamist. Kirjade kohaselt ei olnud V. S.e taotlusel eelisatud nõuetekohast fotot ning puudus Vabariigi Valitsuse
  11. novembri 2002 määruse nr 364 „Tähtajalise elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord“ § 15 lg 3 punktis 1 nimetatud pädeva asutuse poolt väljaantud dokument, mis tõendab, et taotleja ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema ning sama määruse § 15 lg 3 punktis 2 nimetatud kindlustusleping. Kuivõrd V. S. nimetatud puudusi ei kõrvaldanud, teatas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) talle
  12. jaanuari 2010 kirjas nr 15.3/10-2061, et tema taotlus jäeti
  13. jaanuaril 2010 läbi vaatamata. 1
  14. V. S. esitas seepeale PPA-le taotluse menetluse uuendamiseks
  15. märtsi 2010 kirjas nr 15.3-10/15024 keeldus PPA menetluse uuendamisest. ning PPA KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  16. V. S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Politsei- ja Piirivalveametile ettekirjutuse tegemist tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamiseks ning tähtajalise elamisloa väljastamiseks. Kaebuse esitaja selgitab, et kuivõrd ta viibis Eestis vaid lühikest aega kuni viisatähtaja lõppemiseni, ei olnud tal võimalik kõiki tähtajalise elamisloa taotluses esinenud puudusi tähtaegselt kõrvaldada. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  17. Politsei- ja Piirivalveamet peab V. S.e kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et tähtajalise elamisloa taotlus jäeti läbi vaatamata, kuna V. S. ei esitanud nõutavaid dokumente ning kuna kaebuse esitaja ei esitanud menetluse uuendamise taotlusega koos uusi asjaolusid ega tõendid, ei olnud menetluse uuendamiseks alust.
  18. Vastustaja leiab, et põhjendatuks ei pea väidet, et kaebuse esitajal jäid tähtajalise elamisloa taotluses esinenud puudused kõrvaldamata, kuna ta viibis Eestis lühiajaliselt viisa alusel. Vastustaja märgib, et viisaregistri andmebaasi kohaselt väljastati V. S.ele
  19. märtsil 2009 mitmekordne lühiajaline 90 päevane viisa kehtivusajaga
  20. märtsist 2009 kuni
  21. märtsini 2012 ning piiriületuse andmebaasi kohaselt viibis V. S. Eestis ajavahemikul
  22. märtsist 2009 kuni
  23. juunini 2009, seega ajal, mil ta ei olnud veel tähtajalise elamisloa taotlust esitanud. Vastustaja märgib samuti, et V. S. on Vene Föderatsiooni kodanik, kes elab Venemaal ning seega on tal võimalik saada kõik nõutavad dokumendid Vene Föderatsioonist, selleks ei pea ilmtingimata viisat taotlema ega Eestisse sõitma.
  24. Veel selgitab vastustaja, et V. S.e esindaja edastas PPA-le
  25. märtsil 2010 avalduse, kus paluti uuendada tähtajalise elamisloa taotluse menetlus ning selle juurde lisas koopiad kaebaja isikuttõendavast dokumendist, kindlustuspoliisist, sihtasutuse Ahtme Haigla tõendist nr 47 V. S.e tervisliku seisundi kohta ning tõend kaebuse esitaja ema, V. S.e, terviseseisundi kohta. Vastustaja leiab, et esitatud dokumendid ei anna alust haldusmenetluse uuendamiseks, kuna uute oluliste asjaolude all peetakse silmas dokumente, mille alusel ei olnud kaebuse esitajal võimalik esitada nõutavaid dokumente menetluse käigus või dokumente, mis tekitasid viivituse nõutavate dokumentide esitamiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  26. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et V. S.e kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Poolte vahel ei ole vaidlust kohtuotsuse I jaos kajastatud asjaoludes ega iseenesest ka selles, et V. S.e poolt
  27. septembril 2009 esitatud tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmine
  28. jaanuaril 2010 oli õiguspärane ja põhjendatud. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud PPA
  29. jaanuari 2010 otsust ning möönab ka kaebuses, et ei esitanud tähtajalise elamisloa taotlusega koos esitamisele kuuluvaid dokumente (nõuetekohased fotod, dokument, mis tõendab, et kaebuse esitaja ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema ning kindlustusleping) haldusorgani poolt määratud tähtaegade jooksul. Vaidlus on poolte vahel aga küsimuses, kas PPA oleks pidanud kaebuse esitaja avalduse ja sellele lisatud dokumentide alusel
  30. jaanuaril 2010 läbi vaatamata jäetud tähtajalise elamisloa taotluse menetluse uuendama või mitte.
  31. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 punktist 3 tuleneb, et haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega lõpeb haldusakti andmise menetlus. Esitatud taotluse läbi vaatamine on sel juhul võimalik läbi menetluse uuendamise. Menetluse uuendamise alused on 2 sätestatud HMS § 44 lõikes 1 ning käesoleval juhul on vastustaja oma
  32. märtsi 2010 kirjas nr 15.3-09/15024 (tl. 6) põhjendatult leidnud, et ainsa võimaliku menetluse uuendamise alusena tuleks kõne alla HMS § 44 lg 1 p 2, mille kohaselt võib haldusorgan menetlusosalise taotlusel menetluse uuendada, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul lõppes V. S.e tähtajalise elamisloa taotluse menetlus taotluse läbi vaatamata jätmisega põhjusel, et taotluse esitaja ei esitanud haldusorgani poolt määratud tähtaja jooksul nõutavaid dokumente, saaks menetluse uuendamine kõne alla tulla selleks, et ennistada menetlustähtaeg vastavate dokumentide esitamiseks. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan menetlustähtaja ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saab seejuures olla mingisugune isiku enda tahtest ja tegevusest sõltumatu objektiivne asjaolu, mis takistas menetlustoimingu tähtaegset sooritamist (nõutud dokumentide tähtaegset esitamist). Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et sellises olukorras on haldusmenetluse uuendamine võimalik, kui kaebuse esitaja esitab tõendid, mis kinnitavad, et tema tegevusetus, mis andis aluse taotluse läbi vaatamata jätmiseks, oli tingitud mingisugusest objektiivsetest asjaoludest, mis takistasid nõutud menetlustoimingute sooritamist. See tähendab, et V. S. võiks taotleda haldusmenetluse uuendamist põhjusel, et tal mingisuguste objektiivsete takistuste tõttu ei olnud võimalik haldusorgani poolt määratud tähtaja jooksul nõutud dokumente saada või esitada. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja PPA-le
  33. märtsi kuupäeva kandvas avalduses ühtegi sellist asjaolu välja toonud. Asjaolu, et kaebuse esitaja viibis Eestis lühiajaliselt viisa alusel, ei saa õigustada dokumentide tähtaegset esitamata jätmist. Dokumendid, mille esitamist haldusorgan kaebuse esitajalt nõudis, olid fotod, tõend terviseseisundi kohta ning kindlustusleping. Mitte ühegi eelnimetatud dokumendi hankimiseks ei olnud kaebuse esitajal vajalik viibida Eestis, vaid fotod oleks olnud võimalik lasta endast teha ning eelnimetatud dokumendid hankida oma elukohamaal, Venemaal, viibides ning need postiga saata. Siinjuures tuleb tähele panna, et haldusorgan on tähtajalise elamisloa taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega kahel korral (
  34. novembril 2009 ja
  35. detsembril 2009) pikendanud. Kaebuse esitaja ei ole seejuures väitnud, et ta ei ole vastavaid kirju kätte saanud. Kirjades, milles kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg anti ning tähtaega pikendati, on selgelt ja ühemõtteliselt kirjas, millised dokumendid tuleb esitada, samuti on taotluse esitajat hoiatatud, et dokumentide esitamata jätmise korral jäetakse tähtajalise elamisloa taotlus läbi vaatamata. Kaebuse esitaja ei ole ei PPA-le esitatud menetluse uuendamise (tähtaja ennistamise) taotluses ega ka halduskohtule esitatud kaebuses toonud välja ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistas tal haldusorgani poolt määratud tähtaja jooksul endast fotode tegemist või takistas hankida dokumenti, mis tõendaks, et ta ei ole oma terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema või esitama kindlustuslepingut, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikutega taotletava elamisloa kehtivusajal.
  36. Kaebuse esitaja on ka ekslikult leidnud, nagu väidaks PPA oma
  37. märtsi 2010 kirjas nr 15.3-09/15024, et dokumendid, mille kaebuse esitaja oma avaldusele lisas, olid PPA-l juba varem olemas. Sellist väidet PPA kiri ei sisalda, PPA kirjas leiti üksnes, et esitatud dokumentide näol ei ole tegemist uute oluliste tõenditega, mis õigustaksid menetluse uuendamist. Kohus märgib siinkohal, et vastustaja poolt esitatud dokumendikoopiatest nähtuvalt oli tegemist V. S.e tervisetõendiga (tl. 57 pöördel), milles Ahtme Haigla teatab, et V. S. ei ole pöördunud psühhiaatrilise abi saamiseks. Kõnealune tõend ei ole tähtajalise elamisloa taotluse menetluse seisukohast asjassepuutuv, kuna kaebuse esitajalt nõuti dokumenti, mis tõendaks, et kaebuse esitaja ei tule iseseisvalt toime. Kõnealune Ahtme Haigla tõend nr 47 sellist asjaolu ei kinnita. Täiesti arusaamatu on, miks on kaebuse esitaja esitanud tõendi V. S.e terviseseisundi kohta (tl. 58), kuna kaebuse esitaja ema terviseseisundil ei ole kaebuse esitajale tähtajalise elamisloa andmise seisukohast tähtsust. VMS § 123 lg 1 p 2 kohaselt võib täisealisele välismaalasele anda tähtajalise anda elamisloa elama asumiseks Eestis püsivalt elava 3 vanema juurde, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. Seega on elamisloa andmise aluseks asjaolu, et elamisluba taotlev välismaalane ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema, mitte see, et kas või millised toimetulekuprobleemid on elamisluba taotleva isiku Eestis elaval vanemal.
  38. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et PPA otsus mitte uuendada V. S.e tähtajalise elamisloa taotluse menetlust, on põhjendatud. Kohus selgitab, et taotluse läbi vaatamata jätmine ei võta taotlejalt õigust tähtajalise elamisloa taotlust uuesti esitada, lisades sellele kõik nõutavad dokumendid.
  39. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebuse esitaja kasuks. Kuna vastustaja ei ole enda kasuks menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kristjan Siigur Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.