Obsah (4)

§ 63§ 67§ 69§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-1071 Haldus

§-st 69 lg 2 p 5, mis lubab kohaldada ohjeldusmeetmeid täiendava julgeolekuabinõuna ning

§-st 70 lg 1 ja 2, mille kohaselt võib ohjeldusmeetmena kasutada käeraudu kuni 12 tundi. Kuna kaebaja käitus agressiivselt ning rikkus vangla sisekorraeeskirjast ja vangistusseadusest tulenevaid sätteid, on ohjeldusmeetme kasutamine põhjendatud. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus jättis
2. jaanuari 2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt seostab kaebaja moraalse kahju hüvitamise nõuet 01.07.2005 toimunuga, mil kaebaja oli kambris 1023 (kartseris) ning talle ei antud vanglaametnike poolt tema esimesel nõudmisel tualettpaberit, mille tulemusena tekkis intsident vangla töötajate ja kaebaja vahel. Tartu Vangla direktor andis nimetatud juhtumi kohta 12.07.2005 käskkirja nr 1-4/886, mille kohaselt karistati A. Kaljuranda

§ 63lg 1 p 4 alusel kartserisse paigutamisega.

Käskkirja kohaselt nõudis A. Kaljurand tualettpaberit ning kuna nõudmisele kohe ei reageeritud, hakkas A. Kaljurand kolkima vastu kambri ust ja valjuhäälselt nõudma tualettpaberit. Seejuures kasutas A. Kaljurand ebatsensuurseid ja ähvardavaid väljendeid vanglaametnike aadressil, mille peale kasutati tema rahustamiseks ohjeldusmeetmena käeraudu. Käskkirjast nähtuvalt omab kinnipeetav A. Kaljurand 64 kehtivat distsiplinaarkaristust allumatuse ja vanglaametnike sõimamise eest.

§ 67

lg 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra p-des 7.1.1, 7.1.6, 7.2.4 ja 13.4 on sätestatud kinnipeetava kohustused täita vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda ja alluma ametnike seaduslikele korraldustele ning olema teiste kinnipeetavate suhtes viisakas; suhtlemisel vangla teenistujatega ja teiste isikutega on keelatud kinnipeetaval kasutada ebatsensuurseid väljendeid.

§ 69

lg 1 ja 2 p 5 kohaselt on lubatud täiendava julgeolekuabinõuna kasutada ohjeldusmeetmeid kinnipeetava suhtes, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirju. Tulenevalt

§-st 70 lg 1 võib ohjeldusmeetmena kasutada kinnisidumist, käeraudu või rahustussärki. Antud juhul on kaebaja suhtes tema seletuste kohaselt kasutatud käeraudu kestvusega 5 tundi. Kaebaja väide, et tema suhtes on kasutatud ka jalaraudu, ei saa olla tõene, kuna vastustaja väite kohaselt ei ole jalaraudu vanglas olemas.

§ 70lg 2 kohaselt on seadusega lubatud ohjeldusmeetmete kasutamine kuni 12 tundi.

Seega on käeraudu kasutatud kaebaja suhtes eelpoolnimetatud vangisatusseaduse sätete kohaselt. Mittevaralise kahju nõude korral tuleb lähtuda põhiseaduse §-st 25, mille eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Mitterahaline kahju võib olla 2 heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamine. Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (alandus, solvamine, hirm, mure) ja ka füüsilises kannatuses, mida on talle tekitatud. Avaliku võimu kandja, antud juhul Tartu Vangla, vabaneb rahalise hüvitamise kohustustest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises õigusvastaselt käitunud. Mittevaralist kahju saab hüvitada vaid sellele isikule, kelle õigusi on kahju tekitamisel rikutud. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Halduskohus leidis, et kaebaja väärikust ei ole Tartu Vangla ametnikud alandanud tema suhtes ohjeldusmeetmete rakendamisega. Kaebaja tervise kahjustamine ohjeldusmeetmete rakendamise tulemusena ei ole tõendatud. Kaebajalt on vabadus võetud kriminaalmenetluse käigus ning Tartu Vangla töötajad ei ole 01.07.2005 kaebaja suhtes ohjeldusmeetmete kasutamisel kaebaja au ja head nime teotanud, vaid on lähtunud vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja ja Tartu vangla kodukorra sätetest. Seega langeb ära vastustaja poolne õigusvastane käitumine kaebaja suhtes ning kaebaja õiguste rikkumine vastustaja poolt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Alar Kaljurand taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu
2. jaanuari 2006 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hinnatud kaebuses toodud asjaolusid. Apellant küsis 01.07.2005 pärastlõunal E-1 sektori vanemvalvurilt O. Kivilt tualettpaberit, kes vastas, et antud momendil tualettpaberit ei ole. Õhtul, pärast korduvaid küsimisi, toodi tualettpaber. Kui apellant oli tualettpaberi vastu võtnud, siis mõnekümne sekundi pärast avati kambri uks ja pandi apellandi käed seljataha käeraudadesse ja ka jalad raudadesse ning hoiti teda kambri põrandal kümmekond minutit. Seejärel viidi apellant E-2 sektori etapikambrisse, kus ta suruti uuesti põrandale ja pandi jalad uuesti raudu. Apellanti hoiti käed ja jalad raudus umbes kella 21.00 kuni 02.
3. Seejärel apellant vabastati raudadest. Apellant palus enda juurde arsti kutsuda, et teha kindlaks tema kätele ja jalgadele raudadega tekitatud vigastused. 04.07.2005 tuli arst M. Kask, kes vaatas apellandi läbi. Arst leidis, et apellant on end ise suitsuga põletanud ning jalavigastusi ei soovinud ta üldse kaardile märkida; 2) on jäetud tähelepanuta, et vastustaja on rikkunud

§ 63

p 2, mille kohaselt kinnipeetavat informeeritakse koheselt distsiplinaarrikkumisest, milles teda süüdistatakse. E-1 sektori kontaktisik A. Lank tuli alles 05.07.2005 apellandilt juhtunu kohta seletust küsima; 3) on jäetud hindamata, et vanglaametnikud on ohjeldusmeetmete kasutamise akti puudulikult vormistanud. Ohjeldusmeetmete kasutamise akt on koostatud ühe vanglaametniku poolt, kes on kasutanud ka teise vanglaametniku allkirja. Ka O. Kivi ja S. Erkmanni poolt koostatud seletuskirjad on väga sarnase sõnastusega, justkui oleksid need ühe ja sama isiku poolt koostatud; 4) on ebaõige väide, nagu Tartu Vanglas ei ole eraldi jalaraudu, kuna apellandi suhtes neid kasutati; 5) on arusaamatu Tartu Halduskohtu protokoll, sest O. Kivi ütlused on teise käekirjaga kirjutatud; 6) on ebaõigesti jäetud Tartu Vanglalt välja nõudmata videosalvestused.

1. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 3 Vastuväidete kohaselt on kohatu apellandi väide, et Tartu Vangla on tahtlikult hävitanud apellandi väiteid tõendava videosalvestuse. Vangla esindaja selgitas kohtuistungil üksikasjalikult, miks videosalvestused ei ole käesoleva ajani säilinud ning et need hävivad vanglast ja vanglaametnikest sõltumata. Videosalvestus ei annaks apellandile vastust, millel oleks antud haldusasja lahendamisel tõenduslikku tähendust. Tartu Vanglas on videovalve üksnes üldkasutatavates ruumides, kuid mitte kambrites. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et apellandi suhtes kohaldati ohjeldusmeetmena käeraudu ning apellandi koridoris liikumisel ajal, mil teda saadeti ühest kambrist teise, olid tema käed raudades. Jalaraudu Tartu Vanglas ei ole, mis tõendab, et neid ei saadud apellandi suhtes ka kasutada. Kui apellant oleks tõepoolest tema poolt kirjeldatud viisil käe- ja jalaraudadesse pandud, ei oleks Tartu Vanglal põhjust seda eitada seadus ei reguleeri kasutatavate käeraudade arvulist piirangut ega käeraudade kasutamise viisi. 01.07.2005 koostatud akt ohjeldusmeetmete või erivahendite käsutamise kohta on koostatud vanemvalvur O. Kivi poolt. Antud juhul ei ole oluline välja selgitada, kas juures viibinud valvur S. Erkmanni allkiri on kirjutatud tema enda poolt või mitte, kuna poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et apellandi suhtes kasutati ohjeldusmeetmena käeraudu ja aktis nimetatud ajavahemiku jooksul. Seega ei ole apellandi poolt alles apellatsioonkaebuses väljendatud kahtlus S. Erkmanni allkirja suhtes selliseks asjaoluks, mis põhjustanuks kohtu valedele järeldustele jõudmise ja sellest tulenevalt ka ebaõige otsuse tegemise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Tartu Halduskohtu
3. jaanuari 2006 otsus, millega jäeti A. Kaljuranna kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 75 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab A. Kaljuranna kaebuse osaliselt ja mõistab Tartu Vanglalt A. Kaljuranna kasuks ohjeldusmeetme õigusvastase kasutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 2000 krooni. Kaebusest nähtuvalt alandati kaebaja inimväärikust ja kahjustati tema tervist ning tekitati sellega mittevaralist kahju ohjeldusmeetme (käeraudade) kasutamisega Tartu Vangla poolt. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud riigivastutuse seaduses. RVastS §-st 9 tulenevad mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused, s.o haldusorgani õigusvastane tegu, kahju, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel ning süü. Eelnevast tulenevalt peab esmalt tuvastama, kas kaebaja poolt nimetatud vangla tegevus, s.o ohjeldusmeetme kasutamine, oli õiguspärane või mitte. Halduskohus leidis, et vangla on käitunud kaebaja suhtes ohjeldusmeetme kasutamisel õiguspäraselt. Ringkonnakohus halduskohtu selle järeldusega ei nõustu.

§-s 69 lg 1 on sätestatud tingimused, millal võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Sama paragrahvi 2. lõikes on sätestatud loetelu täiendavatest abinõudest, milliseid on lubatud julgeolekukaalutlustel kasutada. Nähtuvalt eelnimetatud loetelust on ohjeldusmeetmete kasutamine üheks täiendavaks julgeolekuabinõuks.

§ 70

lg 1 kohaselt võib ohjeldusmeetmetena kasutada kinnisidumist, käeraudu või rahustussärki.

§ 69lg 4 kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vangla direktor.

Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglaametnik. A. Kaljuranna suhtes kasutas 01.07.2005 ohjeldusmeetmena käeraudu vanemvalvur O. Kivi (t.l 44). O. Kivi on tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud (haldusasi nr 3-05-852, t.l 79 pöördel), et tema andis korralduse A. Kaljurannal käed raudu panna. Vangla esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et 01.07.2005 õhtul oli vanglas kohal ka peakorrapidaja, kes on kõrgem vanglaametnik kui vanemvalvur. Vanemvalvuri õigust kasutada ohjeldusmeedet põhjendas vangla esindaja sellega, 4 et peakorrapidaja oli oma töökohal ning vanemvalvur oli kõrgem vanglaametnik, kes viibis intsidendi juures kohapeal. Selline vangla seisukoht ei ole seadusega kooskõlas.

§-st 69 lg 4 tuleneb, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigus on vangla direktoril, edasilükkamatul juhul aga kõrgemal kohalviibival vanglaametnikul. Nimetatud sättest tuleneb, et vanglaametnikuna, kellel on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigus, on seadusandja silmas pidanud vanglas tööl viibivat kõrgemat vanglaametnikku. Antud juhul oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigus vangla peakorrapidajal.Vangla seisukohast tulenevalt oleks vangla direktori poolt ohjeldusmeetmete kohaldamine pigem erand, kuna on väheusutav, et direktor viibiks vahetult iga intsidendi juures ja otsustaks sealsamas ohjeldusmeetme kohaldamise põhjendatuse. Kuna vanemvalvur O. Kivil puudus seaduslik õigus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks, siis on kaebaja suhtes 01.07.2005 käeraudade kasutamine õigusvastane.

§-st 69 lg 2 tulenevalt on ohjeldusmeetmete kasutamine kõige rangem julgeolekuabinõu ning käeraudade kasutamine on üks võimalikest ohjeldusmeetmest. Kuivõrd käeraudade kasutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, siis on käeraudade kui kõige rangema julgeolekuabinõu kasutamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel. Vangla poolt esitatud tõenditest ei nähtu, millega oli põhjendatud kõige rangema julgeolekuabinõu kohaldamine ja seda 5 tunni kestel ning millistel põhjustel oleksid antud juhul välistatud teiste

§-s 69 lg 2 loetletud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Ringkonnakohus leiab, et õigusliku aluseta ohjeldusmeetmena käeraudade kohaldamine on õigusvastane ja selle kohaldamise tingimustest tulenevalt ka inimväärikust kahjustav. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt on tegemist rikkumisega, mille raskus õigustab mittevaralise kahju hüvitamist. Vangla saab kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid seaduses sätestatud alustel ja korras. Käesoleval juhul ei ole vangla kaebaja suhtes täiendavat julgeolekuabinõu kohaldades järginud vajalikul määral seadust ja on seetõttu käitunud hooletult. Asjas puuduvad RVastS §-s 13 sätestatud asjaolud, mis välistaksid vangla vastutuse tekitatud kahju osas või piiraksid seda. Kaebajale saabunud tagajärg, s.o tema väärikuse kahjustamine, on vahetult tingitud vangla tegevusest, mis seisnes kaebaja suhtes ilma õigusliku aluseta käeraudade kohaldamises. Ülaltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et esinevad RVastS §-s 9 sätestatud alused mittevaralise kahju rahalise nõude rahuldamiseks. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Arvestades õiguserikkumise asjaolusid, süü vormi ja raskust, peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista Tartu Vanglalt A. Kaljuranna kasuks ohjeldusmeetme õigusvastase kasutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 2000 krooni. Vastuseks apellandi ülejäänud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Tõendatud ei ole apellandi väide, et käeraudade kohaldamisega kahjustati tema tervist. Meditsiiniline tõend (haldusasi nr 3-05-852, t.l 75), mis põhineb tervisekaardi sissekandel, kinnitab, et A. Kaljurannal esinesid mõlemal randmel põletushaavad läbimõõduga 1 cm. Ringkonnakohus ei pea usutavaks apellandi seisukohta, et tervisekaardi sissekanne on ebaõige ning et vangla meditsiinitöötaja ei vaadanud teda eelnevalt läbi. Samuti ei ole tõendatud, et apellandi suhtes kasutati ka jalaraudu ning et teda tõsteti käeraudadest talle valu tekitamise eesmärgil. Egon Konsand Andra Pärsimägi 5 Üllar Roostoja 6