KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2006. a Tartu Haldusasja number 3-05-251 Haldusasi E.M. kaebus Rõngu Vallavolikogu 17. märtsi 2005 otsuse nr 11 ja 30. juuni 2005 otsuse nr 41 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.10.2005. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus E.M. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 7. märts 2006. a Menetlusosalised Apellant E.M. , esindaja Kalju Siilivask Vastustaja Rõngu Vallavolikogu, esindajad Kadri Siibak ja Marina Lehismets RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Halduskohtu 20. oktoobri 2005. a otsus muutmata. Tartu Välja mõista E.M. lt Rõngu valla kasuks õigusabikulude katteks 2478 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend kaheksa) krooni. Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o arvates 22.03.2006. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Rõngu Vallavolikogu 17.03.2005 otsusega nr 11 otsustati võõrandada Rõngu vallale kuuluvad veevarustuse- ja kanalisatsioonirajatised tasuta AS-le Emajõe Veevärk (p 1), loobuda Rõngu valla omandiõigusest AS Emajõe Veevärk poolt leitud ja edaspidi leitavate lisas 1 nimetamata veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste AS Emajõe Veevärk poolt leidja teatamiskohustuse täitmise korral ning anda nõusolek kõnealuste torustike hõivamiseks AS Emajõe Veevärk poolt (p 2) ning Rõngu Vallavalitsusel korraldada p 1 nimetatud vallasvara tasuta võõrandamise lepingu sõlmimine (p 3). Rõngu Vallavolikogu 30.06.2005 otsusega nr 41 kinnitati AS-le Emajõe Veevärk võõrandatavate veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste nimekiri kooskõlas volikogu 17.03.2005 otsusega nr 11. E.M. palus halduskohtul lugeda eeltoodud otsused õigusvastaseks ja tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole KOKS § 22 ja Rõngu valla põhimääruse põhjal volikogu pädevuses valla vara omandiõigusest loobumine. Kaebajale kui OÜ R.R. ainuomanikule kuulub XXX alevikus bensiinijaam koos infrastruktuuriga. Vaidlustatud otsused annavad AS-le Emajõe Veevärk õiguse kaebajale kuuluvate veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste hõivamiseks. Kaebaja subjektiivset õigust ja õigustunnet riivab see õiguslik ebaselgus, mis vähendab volikogu õiguskindlust ning rahva usaldust vallavolikogu ja vallavalitsuse vastu. Vald ei saa olla oma vara tasuta võõrandaja igale aktsiaseltsile, kellele valla vara muutub kasumi saamise allikaks ja see toimub vallarahva üldiseid huve kahjustades vee- ja kanalisatsiooniteenusele monopoolsete hindade kehtestamise kaudu. 2. Rõngu Vallavolikogu vaidles kaebusele vastu, leides, et otsused on kooskõlas kehtiva õigusega ja nende tühistamiseks ei ole alust. Rõngu valla osalemist Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektis ,,Emajõe ja Võhandu piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine" on arutatud vallavolikogu istungil korduvalt. Vallavolikogu on teinud põhimõttelise otsuse Rõngu valla osalemisest projektis juba 26.02.2004 otsusega nr 6. Projekti elluviimiseks 22 kohaliku omavalitsuse poolt asutatud AS-s Emajõe Veevärk osalemise otsustas Rõngu Vallavolikogu 26.02.2004 otsusega nr 7. 10.06.2004 otsusega nr 27 kiitis Rõngu Vallavolikogu heaks AS Emajõe Veevärk aktsionäride lepingu sõlmimise. Kõik eelnimetatud haldusaktid kehtivad, neid ei ole vaidlustatud. Vaidlustatud otsused on vastu võetud kooskõlas KOKS § 35 ja Rõngu valla põhimäärusega. Vastavalt Rõngu valla põhimääruse p 11.20.3 on lubatud vallavolikogu igakordse otsuse alusel valla vara tasuta üleandmine teisele isikule. Millise Rõngu vallale kuuluva vara volikogu otsustab üle anda, on volikogu diskretsiooniotsus, millise langetamisel on oluliseks kriteeriumiks otsustuse otstarbekus lähtuvalt valla huvidest. Kaebuses ei ole selgelt välja toodud, kelle huvides on kaebus esitatud. Kaebaja on Rõngu Vallavolikogu liige, korrakaitsekomisjoni esimees. PS § 15 sätestab üldise kohtusse pöördumise õiguse, kuid kohalike omavalitsuste volikogude liikmed teostavad oma õigusi ja kaitsevad oma valijate huve esindusdemokraatia vormis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja linna- või valla põhimääruses sätestatud ulatuses. Rõngu valla põhimäärus sellist õigust ette ei näe. Kaebaja ei ole tõendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Infrastruktuur, mille võõrandamise kord on sätestatud aktsionäride lepingu 6. osas, jääb OÜ-le R.R. kuuluva bensiinijaama territooriumilt välja, mistõttu ei saa tekkida omandiõiguse rikkumise küsimust. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 20.10.2005 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei riku vaidlustatud otsused kaebaja subjektiivseid õigusi. Otsused käsitlevad Rõngu vallale kuuluvaid veevarustuse- ja kanalisatsioonirajatisi. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 3 lg 1 järgi on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni 2 vaheliseks piiriks liitumispunkt, lõike 2 kohaselt asub liitumispunkt kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega ei saa vallale kuuluv ühisveevärk ja -kanalisatsioon ulatuda ühegi kinnistu piiridesse, mis tähendab, et vallavolikogu ei saa võõrandada ühegi eraisiku ega eraõigusliku juriidilise isiku kinnistu territooriumile jäävaid kanalisatsioonirajatisi. Vallale saab ühisveevärki ja -kanalisatsiooni moodustav infrastruktuur kuuluda kuni liitumispunktini. Otsustega kinnitatud AS-le Emajõe Veevärk võõrandatavate veevarustuse- ja kanalisatsioonirajatiste nimekirjas ei ole AS-le R.R. kuuluvaid infrastruktuurirajatisi. Seda, et vald saab võõrandada kaebajale kuuluvaid rajatisi või et seda saaks vald hiljem teha, on kaebaja subjektiivne arvamus, mis ei põhine ühelgi tõendil ega faktilisel asjaolul. Infrastruktuur, mida vallavolikogu on otsustanud võõrandada ja mida ta saab võõrandada, jääb AS-le R.R. kuuluva bensiinijaama territooriumilt välja, seega ei saa olla rikutud kaebaja omandiõigus. Kuna vaidlustatud otsused kaebaja õigusi ei riku, puudub vajadus analüüsida kaebuse teisi motiive – volikogu tegevuse ja otsuste vastavust valla põhimäärusele. Ka kaebaja väited, et vallavolikogu liikmena, kohaliku rahva esindajana on tal vastutus ja mitte ainult subjektiivne õigus, vaid seaduslik ja moraalne kohustus kaitsta oma valijate, vallarahva seaduslikke huve ja valla vara; kaebaja subjektiivset õigust ja õiglustunnet riivab õiguslik ebaselgus, mis vähendab volikogu õiguskindlust ning rahva usaldust vallavolikogu ja vallavalitsuse vastu, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Veelgi enam, kaebajal puudub õigus teiste isikute õiguste kaitseks halduskohtusse kaebust esitada. Vastavalt HKMS § 7 lg 3 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides isikute ühendus, sh juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, ja seda ka juhul kui seadus selle õiguse annab. Kaebajal kui eraisikul selline õigus puudub. Vallavolikogu liikmena on kaebajal õigus ja võimalus valla elanike õiguste eest seista ja nende huve esindada volikogus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. E.M. taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tema kaebus rahuldataks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebust arutatud esitatud mahus, kuna kohus ei ole andnud hinnangut vallavolikogu otsuse nr 11 punktile 2. Vastustaja oma vastuses kaebusele märgib, et Rõngu Vallavalitsus on tegutsenud kooskõlas AS Emajõe Veevärk aktsionäride lepingu p 6 (Vajaliku infrastruktuuri võõrandamine aktsiaseltsile), mille alapunkti 6.5 kohaselt kohustub iga kohalik omavalitsus võõrandama aktsiaseltsile (
- a)temale kuuluva vajaliku infrastruktuuri või astuma kõik vajalikud sammud, et saavutada (
- b)tema tütarettevõttele kuuluva vajaliku infrastruktuuri võõrandamine aktsiaseltsile ja/või (
- c)peremehetu vajaliku infrastruktuuri võõrandamine aktsiaseltsile ja/või (
- d)kolmandale isikule kuuluva vajaliku infrastruktuuri võõrandamine aktsiaseltsile. Kaebajale, OÜ R.R. ainuomanikule, kuulub Rõngu alevikus bensiinijaam koos infrastruktuuriga. Rõngu valla ehitusregister ei sisalda andmeid OÜ R.R. bensiinijaama välisvõrkude kohta. Volikogu otsuse nr 11 punkti 2 põhjal on AS-l Emajõe Veevärk, leidja teatamiskohustuse täitmisel, olemas vallavolikogu nõusolek kaebajale kuuluvate välisvõrkude hõivamiseks. Sellisel juhul on tegemist kaebaja omandiõiguse rikkumisega. Vaidlustatud otsused rikuvad kaebaja PS § 32 sätestatud õigusi ja piiravad vabadust. Rõngu valla põhimääruse p 11.24.3 põhjal võib valla vara tasuta või alandatud hinna eest võõrandada, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekandealastel eesmärkidel. Antud juhul ei võõrandata valla vara tasuta eelnimetatud eesmärkidel. AS Emajõe Veevärk on kasumit taotlev vee-ettevõte. Vallavolikogu otsuse nr 11 punkt 1 on õigusvastane, ning sellest tulenevalt ka otsuse nr 11 punkt 3. KOKS § 22 põhjal ei ole volikogu pädevuses valla vara omandiõigusest loobumine. Samuti ei ole volikogu pädevuses nõusoleku andmine leitud torustike hõivamiseks AS Emajõe Veevärk 3 poolt. Samuti ei anna Rõngu valla põhimäärus volikogule õigust valla vara loovutada ja leitud valla vara hõivamiseks. Rõngu Vallavolikogu 30.06.2005 otsus nr 41 on õigusvastane, kuna valla vara saab tasuta või alandatud hinna eest võõrandada ainult Rõngu valla põhimääruse p 11.24.3 ettenähtud juhtudel. Viimaselt kohtuistungilt puudus kaebaja eksituse tõttu, kuna märkis ekslikult endale kohtuistungi ajaks 10.10.2005 kell 10.00 ja teatele kirjutas alla, kontrollimata, mis ajaks uus istung määrati. 5. Rõngu Vallavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväited: 1) Kohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebajal puudub õigus teiste isikute õiguste kaitseks halduskohtusse kaebust esitada. Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Kohalike omavalitsuste volikogude liikmed teostavad oma õigusi ja kaitsevad oma valijate huve esindusdemokraatia vormis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja linna- või valla põhimääruses sätestatud ulatuses. Valijate huvide kohtulik kaitse ei ole käesoleval juhul kohaldatav. 2) Kohus on selgelt asunud seisukohale, et vaidlustatud otsused käsitlevad Rõngu vallale kuuluvaid veevarustuse- ja kanalisatsioonirajatisi, mitte kellegi eraomandis olevaid veevarustuseja kanalisatsioonirajatisi, motiveerides oma seisukohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §-de 1 ja 3 sätetega. Apellant on kaebusele lisanud AS R.R. välisvõrkude teostusjoonise, millelt nähtub, et liitumispunkt SK-2Ir/b asub väljaspool AS R.R. kinnistu piire. Kohtus uuritud kirjalikest dokumentidest (skeemidelt) nähtub selgelt, et infrastruktuur, mille võõrandamise kord on sätestatud AS Emajõe Veevärk aktsionäride lepingu 6. osas ja vallavolikogu vaidlustatud otsustes, jääb väljapoole OÜ-le R.R. kuuluva bensiinijaama territooriumi. AS-le Emajõe Veevärk võõrandatavate rajatiste nimekirjas ei ole OÜ-le R.R. kuuluvaid infrastruktuuri rajatisi ja infrastruktuur, mida vallavolikogu on otsustanud võõrandada ja mida ta saab võõrandada, jääb OÜ-le R.R. kuuluva bensiinijaama territooriumilt välja. Eeltooduga on kohus andnud motiveeritud hinnangu kaebaja väidetele tema õiguste võimaliku rikkumise kohta AS Emajõe Veevärk poolt leitud torustike hõivamise korral. AS Emajõe Veevärk aktsionäride leping ja selle ellu rakendamiseks vastu võetud vallavolikogu vaidlusalused otsused ei riku mingil viisil kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Ehitusregister ei sisalda andmeid OÜ R.R. bensiinijaama välisvõrkude kohta seetõttu, et OÜ R.R. ei ole vormikohaseid dokumente Rõngu Vallavalitsusele esitanud. 3) Tulenevalt PS § 154 on kohalikul omavalitsusel ulatuslik omakorraldusõigus oma vara kasutamise ja käsutamise küsimuste otsustamisel. KOKS §-de 22 lg 1 p 6 ja 34 lg 2 kohaselt kuulub valla- või linnavolikogu ainupädevusse valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine. Valla- ja linnavara on valdavalt mõeldud avalike ülesannete täitmiseks. Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-35-05 leidnud, et linnavara kasutusse andmine tuleb otsustada avaliku õiguse põhimõtetest lähtudes, arvestades diskretsioonireegleid ja avalikku huvi. Kooskõlas KOKS § 6 lg 1 on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Vallavolikogu on pidanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ning veeseaduses sätestatud kohustuste täitmist kõige otstarbekamaks äriühingu kaudu. AS-s Emajõe Veevärk osalemiseks on otsused vastu võetud kooskõlas KOKS § 35 ja Rõngu valla põhimäärusega. Vastavalt põhimääruse punktile 11.15.1 võib vald olla osanik või aktsionär valla seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liige, punktide 11.6.1.2 ja 11.15.2 kohaselt otsustatakse valla vara ettevõtlusesse paigutamine 4 vallavolikogu poolt. Vastavalt Rõngu valla põhimääruse p 11.20.3 on lubatud vallavolikogu igakordse otsuse alusel valla vara tasuta üleandmine teisele isikule. Millise Rõngu vallale kuuluva vara volikogu otsustab üle anda, on igakordselt volikogu diskretsiooniotsus, millise langetamisel on oluliseks kriteeriumiks otsustuse otstarbekus lähtuvalt avalikest huvidest. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Kuna vaidlustatud halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus kooskõlas HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 sätetega esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski apellandi väidetest ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud tähtsust omavad asjaolud ning asunud õigesti seisukohale, et vaidlustatud volikogu otsused ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi ning et kaebajal puudub volikogu liikmena õigus teiste isikute õiguste kaitseks halduskohtusse kaebust esitada. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et tema subjektiivset õigust (tema omandiõigust) rikub volikogu 17.03.2005 otsuse nr 11 p 2, millega volikogu otsustas loobuda Rõngu valla omandiõigusest AS Emajõe Veevärk poolt leitud ja edaspidi leitavate lisas 1 nimetamata veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste AS Emajõe Veevärk poolt leidja teatamiskohustuse täitmise korral ning anda nõusoleku kõnesolevate torustike hõivamiseks AS Emajõe Veevärk poolt. Asja materjalidest nähtuvalt hõlmab kõnesoleva otsuse see punkt Rõngu vallale kuuluvaid (või peremehetuid) ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatisi, mis võidakse leida AS Emajõe Veevärk poolt tulevikus pärast ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste talle üleandmist. Võimalikud tulevikus leitavad ja AS Emajõe Veevärk hõivatavad ühisveevärgi ja – kanalisatsioonirajatised ei saa olla kolmandatele isikutele kuuluvad, kuivõrd tulenevalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 2 lõigetest 2 ja 3 on Rõngu vallas asuvate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste (sh tulevikus leitavate) omanikuks vald ise. Kui võimalikud tulevikus leitavad veevärgi ja –kanalisatsioonirajatised ka ei ole Rõngu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osaks, ei saa nende leidmine AS Emajõe Veevärk poolt ka siis rikkuda leitava trassi omaniku (rajaja) õigusi, kuivõrd tulenevalt Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikest 2 ja VV 08.08.1996 määrusega nr 211 kinnitatud „Peremehetu ehitise hõivamise korrast“ ei saa kohalik omavalitsus hõivata teisele isikule kuuluvaid rajatisi ega anda sellise vara hõivamise õigust üle kolmandatele isikutele. Kas leitavad rajatised on peremehetud või mitte, selgub kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidavas vastavas haldusmenetluses. Arvestades neid asjaolusid ei saa volikogu otsus nr 11 selle p 2, millega antakse AS-le Emajõe Veevärk õigus leitavate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste hõivamiseks, olla apellandi (tema äriühingu) omandiõigust rikkuv. Apellandi väidetest võib järeldada, et ta on teinud oma äriühingu kaudu rahalisi kulutusi vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks (Rõngu bussijaama piirkonnas), mis kuuluvad Rõngu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste süsteemi. Kuna kolmanda isiku poolt kulutuste tegemine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatistele ei too aga endaga kaasa selle isiku omandiõiguse teket nendele, siis saaks OÜ R.R. oma õigusi kaitsta sellega, et esitab valla vastu tehtud kulutuste hüvitamise nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Kuna apellant ei saa käsitletaval juhul esitada kaebust teiste isikute (Rõngu valla elanikud) kaitseks, siis puudub ringkonnakohtul alus hinnata apellandi nende väidete õigsust, millistes leitakse, et volikogu ei olnud tulenevalt Rõngu valla põhimääruse sätetest pädev ega õigustatud Rõngu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatisi AS-le Emajõe Veevärk võõrandama. 5 7. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellandi kohtukulud, s.o apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 krooni, jätta HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda ning apellandilt tuleb HKMS §-de 87 lg 1 ja 93 lg 1 alusel välja mõista vastustaja õigusabikulud 2478 krooni ulatuses. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 6 Egon Konsand