) § 106 lg 2 ja § 107 lg 1 ja 2, otsustas 18.01.2010 otsusega nr 12.2-3/8398-14 peatada OÜ I. V. Cheraton tagastusnõude täitmine kuni otsuse jõustumiseni kriminaalmenetluses, kuna OÜ I.V. Cheraton tegevuses on tuvastatud maksuseaduse rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust. 12.03.2010 määrusega määras Tallinna Halduskohus asja arutamise suulises menetluses kaebuse esitaja enda soovil ning määras kohtuistungi ajaks 03.06.2010 kell 11.00. 01.06.2010 kohtule esitatud avalduses asus kaebuse esitaja seisukohale, et käesolev haldusasi on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kaebaja märkis lisaks, et juhul, kui halduskohus ei pea võimalikuks käesolevat vaidlust lahendada kirjalikus menetluses, vaid istungil, palub kaebaja halduskohtul 03.06.2010 kell 11.00 määratud istungil arutada asja ja lahendada OÜ I. V. Cheraton kaebus ilma kaebaja osavõtuta. 03.06.2010 kell 11.00 toimus kohtuistung. Kaebaja OÜ I. V. Cheraton seaduslik esindaja juhatuse liige Ives Veiman ei ilmunud istungile seoses haigestumisega, asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud, nõustudes asja arutamisega kaebaja poole osavõtuta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID KMS § 34 lg 1 kohaselt kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase samal maksustamisperioodil mahaarvatavast sisendkäibemaksust, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele Maksukorralduse seaduses (
) sätestatud korras.
lg 1 sätestab, et riiklike maksude maksuhalduril on õigus peatada käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust.
lg 2 kohaselt tagastusnõude täitmine peatatakse kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Tagastusnõude täitmise peatamise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur pole tuvastanud kaebaja tegevuses (või ka tegevusetuses) maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning on kohaldanud
Riigikohtu halduskolleegium on 06.04.2006 otsuses nr 3-3-1-8-06 punktis 13 märkinud järgmist: „//… maksualaseks süüteoks, mille menetlust peab vastavalt
S § 386 ja
). Maksude väärarvutus seisneb selles, et eirates
ja maksuseaduste nõudeid, esitatakse maksuhaldurile sellised andmed, mille tulemusena tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem või tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem. Seega on
ja maksuseaduste nõuete eiramine maksude väärarvutuse üheks eelduseks.
lg 1 kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama piisava osa sellise rikkumise tunnustest. Rikkumise tunnuseid tuleb mõista kui maksukohustuslase tegevuse või tegevusetuse, põhjusliku seose ja tagajärje ning tahtluse või ettevaatamatuse, motiivi ja eesmärgi kirjeldust. Kõigi 2 loetletud tunnuste tuvastamine pole vajalik ja tagastusnõude täitmise peatamise ajutise iseloomu tõttu on maksuhalduri tõendamis- ja põhjendamiskoormis väiksem kui tagastusnõude rahuldamata jätmise korral. Rikkumise tunnuseid tuvastades peavad maksuhaldur ja kohus koguma andmeid ja põhjendama, miks on alust arvata, et maksukohustuslane on eiranud
või maksuseaduste nõudeid ja milles see seisnes…//“. Käesolevaks ajaks on Karistusseadustik (KarS) § 386, samuti
S-i toodud §-id 389 ja 3892, mis sisuliselt jätsid karistatavaks samad teod ja millised sätted jõustusid alates 15.03.2007. KarS-i ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (931 SE) seletuskirja punktis 68 on märgitud, et muudatusega tunnistatakse kehtetuks KarS-i §-d 386 (maksude väärarvutus) ja 389 maksusumma kinni pidamata jätmine). Kehtetuks tunnistamine on seotud uute maksukuritegude koosseisude sätestamisega. Sisuliselt jäävad mõlemas paragrahvis sätestatud teod ka edaspidi karistatavaks, vastavalt KarS §-dele 389 (maksude maksmisest kõrvalehoidumine) ja 3891 (maksukelmus) alusel. Seega on eelviidatud halduskolleegiumi otsuses toodud seisukohad arvestatavad ka peale KarS § 386 ja
S § 3892 kohta. Otsuse 4 kohaselt peab maksuhaldur kaebaja õigusrikkumiseks tahtlikult valeandmete esitamist 2009 augustikuu käibedeklaratsioonis. Samas maksuhaldur märgib otsuses 4 (lk 3 viimane lõik), et täpsemad asjaolud selgitatakse üksikjuhtumi kontrolli ja kriminaalmenetluse käigus. Kaebaja leiab, et kuigi otsuses nimetatud asjaolud võivad tekitada maksuhalduril ebamäärast kahtlust maksupettuse osas, ei ole ükski neist asjaoludest käsitatav kui kaebaja poolt maksukorralduse seaduse või maksuseaduse rikkumise tunnus. Maksuhalduri paljasõnalised ja oletuslikud väited, et kaebaja 2009 augustikuu käibedeklaratsioonis ja selles esitatud taotluses näidatud tagastamisele kuuluv käibemaksusumma on suurem maksuseadusega ettenähtust, ei ole tagastusnõude peatamise aluseks ka siis, kui kõnesolevate majandustehingutega seonduvad asjaolud on tõepoolest ehk maksuhalduri jaoks tavapäratud. Kaebaja leiab, et maksuhalduri poolt otsuses 4 esitatud põhjenduste alusel polnud alust ja põhjendatud tagastusnõude täitmist peatada. Otsuses nimetatud asjaoludest ükski ei tõenda ega kinnita, et kaebaja on esitanud 2009 augustikuu käibedeklaratsioonis tahtlikult valeandmeid. Tulenevalt eelpool viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-8-06 punktist 13 esitatust, mille kohaselt maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste rikkumise tunnuseid tuleb mõista kui maksukohustuslase tegevuse või tegevusetuse, põhjusliku seose ja tagajärje ning tahtluse või ettevaatamatuse, motiivi ja eesmärgi kirjeldust, leiab kaebaja, et otsuses 4 kirjeldatud asjaolud ükski ei viita ega tõenda kaebaja tegevust või tegevusetust ning sellest tulenevat põhjuslikku seost valeandmete esitamisele kaebaja 2009 augustikuu käibedeklaratsioonis. Nende asjaolude puhul ei ole tegemist maksuõigusrikkumise tunnustega kaebaja poolt. Otsuses 4 ei ole põhjendatud, kuidas selles kirjeldatud asjaolud ja kolmandate isikute tegevus on põhjuslikus seoses kaebaja maksuõigusrikkumisega ning millist
ja maksuseaduste sätteid kaebaja nende asjaoludest tulenevalt rikkus. Kaebaja arvates võivad need asjaolud ehk viidata kolmandate isikute ja kaupu müünud OÜ Nolanya maksuõigusrikkumistele, kuid PMTK püüab põhjendamatult neid kolmandate isikute väidetavaid maksuõigusrikkumisi samastada kaebaja rikkumisteks. Asjaolu, et otsuses nimetatud sõidukid müünud OÜ Nolanya ei ole tasunud tehingutelt riigieelarvesse käibemaksu, ei tõenda ja sellest ei saa teha järeldust, et tegemist on kaebaja maksuõigusrikkumise tunnusega ja
§-ist 107 lg tuleneva tagastusnõude täitmise peatamise alusega. Otsusest ei ole tuvastatav, millist
'i või maksuseaduse sätet on kaebaja sellega rikkunud. Asjaolu, et arve väljastanud isik (kauba müüja OÜ Nolanya) on jätnud riigile käibemaksu tasumata kas tahtlikult või oma maksujõuetuse tõttu või maksuseaduste rikkumise tõttu või mõnel muul põhjusel, ei võta arve saajalt õigust käibemaksu maha arvata ega tee kaebajat kui kauba ostjat seetõttu maksuõigusrikkujaks. Ühegi seadusega ei ole kaebaja kohustatud tagama oma tehingupartnerite õiguskuulekust ning maksuhaldurile kättesaadavust. Kauba müümisel tekib sellest tehingust käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja maksmise kohustus kauba müüjal ehk antud juhul OÜ-l Nolanya. Asjaolu, et OÜ Nolanya osanik ja juhatuse liige Liis Lepparu-Armus on võõrandanud äriühingu peale tehingute teostamist arvatavale variisikule, kes ei ole maksuhaldurile 3 kättesaadav, ei tõenda ja sellest ei saa teha järeldust, et tegemist on kaebaja maksuõigusrikkumise tunnusega ja
§-ist 107 lg tuleneva tagastusnõude täitmise peatamise alusega. Otsusest ei ole tuvastatav, millist
või maksuseaduse sätet on kaebaja sellega rikkunud. Kaebaja märgib, et pealegi ei ole selline maksuhalduri väide õige. Nimelt nähtub OÜ Nolanya registriandmete väljatrükist 08.03.10, et Liis Lepparu-Armus on alates 16.12.2009 OÜ Nolanya juhatuse liige ja seega ei tohiks maksuhalduril olla probleeme tema kättesaamisega, kuivõrd ta on olnud menetluse ajal maksuhaldurile kättesaadav ka enne. Asjaolu, et Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on OÜ Nolanya soetanud kõnealused sõidukid OÜ-lt Sunbraum ja OÜ-lt Evisu Ehitus, ei tõenda ja sellest ei saa teha järeldust, et tegemist on kaebaja maksuõigusrikkumise tunnusega ja
§-ist 107 lg tuleneva tagastusnõude täitmise peatamise alusega. Otsusest ei ole tuvastatav, millist
või maksuseaduse sätet on kaebaja sellega rikkunud. Kaebaja arvetes tõendab nimetatud asjaolu aga hoopis seda, et OÜ Nolanya sai sõidukid müüa kaebajale, kuna oli ise need eelnevalt soetanud. Otsusest ei ole tuvastatav, millist
või maksuseaduse sätet on kaebaja rikkunud, kui kauba müüja OÜ Nolanya ei olnud maksuhaldurile kättesaadav viimase juriidilisel aadressil. Asjaolu, et OÜ Nolanya juhatuse liige Liis Lepparu-Armus ei osanud maksuhaldurile veenvalt selgitada ega tõendada, mis eesmärgil OÜ Nolanya sõidukid soetas, kuidas neid osaühingu ettevõtluses kasutati, miks müüdi sõidukid 03.09.2009 edasi kaebajale ja mis põhjusel ta võõrandas äriühingu vahetult peale tehinguid ning jättis käibemaksu tehingutelt eelarvesse tasumata, ei tõenda ja sellest ei saa teha järeldust, et tegemist on kaebaja maksuõigusrikkumise tunnusega ja
§-ist 107 lg tuleneva tagastusnõude täitmise peatamise alusega. Otsusest ei ole tuvastatav, millist
või maksuseaduse sätet on kaebaja rikkunud, kui kolmanda isiku OÜ Sunbraum juhatuse liige Ilmar Veiman ja kolmanda isiku OÜ Evisu Ehitus juhatuse liige Andri Prual ei ole maksuhalduri korraldusega nõutud teabe andmiseks ilmunud maksuhalduri ametiruumidesse. Nimetatud asjaolul puudub igasugune põhjuslik seos kaebajaga ja tema poolt 2009 augustikuus deklareeritud sisendkäibemaksuga. A. Pruali 29.12.2009 maksuhaldurile antud kirjalik seletus on üldsõnaline. Nimetatud asjaolul puudub igasugune põhjuslik seos kaebajaga ja tema poolt 2009 augustikuus deklareeritud sisendkäibemaksuga. Asjaolu, et OÜ Sunbraum, kes müüs kõnesolevad sõidukid OÜ'le Nolanya, ei ole oma maksukohustusi täitnud nõuetekohaselt, ei tõenda ja sellest ei saa teha järeldust, et tegemist on kaebaja maksuõigusrikkumise tunnusega ja
§-ist 107 lg tuleneva kaebaja tagastusnõude täitmise peatamise alusega. Antud asjaolu ei võta kaebajalt õigust OÜ Nolanya ja kaebaja vahelises müügitehingus sisendkäibemaksu maha arvata ega tee kaebajat kui kauba ostjat seetõttu maksuõigusrikkujaks. Ühegi seadusega ei ole kaebaja kohustatud tagama kolmandate isikute, kes ei olnud pealegi kaebaja tehingupartnerid, õiguskuulekust ja maksukohustuste täitmist. Eelpool toodust saab kaebaja arvates teha ühese järelduse, et PMTK ei ole kaebaja tagastusnõude täitmise peatamisel tuvastanud kaebaja tegevuses tegelikult mitte ühtegi
Kaebaja leiab, et käesoleval juhul ei ole PMTK vaidlustatava otsuse tegemisel välja toonud ühtegi fakti, mis viitaks kaebaja maksuõigusrikkumisele kõnesolevate sõidukite soetamisel OÜ-lt Nolanya ega põhistatud otsust ühegi
või maksuseaduse sättega, mida kaebaja siis tegelikult rikkus. Otsusest järeldub, et tegemist on maksuhalduri mingi ebamäärase kahtlusega kaebaja maksuõigusrikkumise kohta ja maksuhalduri poolt otsitud alusega kaebaja tagastusnõude täitmise peatamiseks, kuid kahtlus iseenesest ei ole maksuõigusrikkumise tuvastamine. Otsusest (lk 1) aga nähtub isegi otseselt, et kontrollimiseks esitatud algdokumentidel kajastatud tehingute analüüsimisel on Põhja MTK-l tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ I.V.Cheraton on 2009 augustikuu käibedeklaratsioonis esitanud valeandmeid. Seega on PMTK ka ise seisukohal, et tegemist on alles kahtlusega, mitte tuvastatud asjaoluga või faktiga. Kuigi märgitud on, et tegemist „põhjendatud kahtlusega"', ei ole seda kahtlust otsuses tegelikult ühegi asjaoluga ega
või maksuseaduste sättega põhistatud. Seega on tegemist tõendamata ja põhistamata kahtlusega. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja tagastusnõude täitmise peatamise näol tegemist kaebaja omandiõiguse kui põhiõiguse olulise rikkumisega. Ka ei nähtu otsusest millise kaebaja poolt
või maksuseaduste sätete rikkumisega seoses on alustatud MTA 4 Uurimisosakonna Ida talituse poolt 14.01.2010 kriminaalmenetlust.
§-ist 107 lg 1 tuleneb, et tagastusnõude täitmise peatamise aluseks saab olla asjaolu, et tagastusnõude taotleja tegevuses on tuvastatud
või maksuseaduste rikkumine ning just sellise rikkumisega seoses on alustatud kriminaalmenetlust. Otsusest nähtub, et MTA Uurimisosakonna Ida talitus on 14.01.2010 alustanud KrMS § 197 lg 2 järgi menetlust kriminaalasjas nr 10930000018 KarS § 3892 lg 1 ja 3 tunnustel kuid milles kaebaja poolne
või maksuseaduste rikkumine seisneb, ei ole otsuses tuvastatav. Kaebaja leiab, et tagastusnõude täitmise peatamiseks ei piisa ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisest, vaid kriminaalmenetlust peab olema alustatud just seoses
või maksuseaduste sätete rikkumisega ning seega peab tagastusnõude täitmise peatamise otsus ka vastavat õiguslikku ja faktilist motiveeringut. Vastav motiveerimise kohustus maksuhaldurile tuleneb
§-ist 107 lg 2 viimasest lausest kui ka haldusakti motiveerimise üldnõudest (
S § 3892 lg 1 ja 3 tunnustel ei saa olla
§-ist 107 lg 1 tulenevaks aluseks tagastusnõude täitmise peatamisele. Otsuses on veel märgitud, et nimetatud kriminaalasjas OÜ-le I. V.Cheraton esitatud kahtlustuse kohaselt on OÜ I. V.Cheraton maksuhaldurile esitatud 2009 augustikuu käibedeklaratsioonil suurendatud valeandmete esitamise teel sisendkäibemaksuna mahaarvamisele kuuluvat, väidatavalt soetamisel tasutud käibemaksusummat, mille tulemusena deklareeriti tagastamisele kuuluva maksusummana 196 333 krooni võrra tegelikust suurem summa. Kaebaja märgib, et eeltoodud maksuhalduri väite näol on tegemist maksuhalduri paljasõnalise väitega. Kaebajale ei ole senini esitatud kriminaalasjas mingit kahtlustust ja teda ei ole selles kriminaalasjas isegi üle kuulatud ei tunnistajana, kahtlustatavana ega süüdistatavana ning kaebaja ei tea sellisest kahtlustusest või selle esitamisest midagi. Kaebaja peab siinkohal vajalikuks juhtida halduskohtu tähelepanu ka asjaolule, et KarS § 3892 lg 1 tunnustel on maksualase süüteoga tegemist siis, kui maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise eest tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. KarS RS § 8 p 2 kohaselt süütegude kvalifitseerimisel hinnatakse varalist kahju suure kahjuna juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2009 augustikuus oli kehtivaks palga alammääraks kuus 4350 kr, seega kuriteo koosseisuna suure kahjuga oleks olnud käesoleval juhul tegemist siis, kui tagastusnõue oleks olnud 435 000 kr või suurem. Käesoleval juhul taotles kaebaja tagasi sisendkäibemaksuna ainult 196 333 kr, mistõttu puudunuks tema tegevuses, kui näiteks isegi oleks olnud tegemist mingi
või maksuseaduse rikkumisega, maksualase süüteo koosseis ja seega kriminaalmenetluse alustamiseks alus. Kuigi halduskohtul puudub pädevus halduskohtu menetluses hinnata kriminaalmenetluse alustamise õiguspärasust MTA uurimisosakonna Ida talituse poolt, on kaebaja arvates eeltoodud asjaolu siiski äramärkimist vääriv ka käesolevas asjas. Kaebaja kavatseb eeltoodust tulenevalt esitada Prokuratuurile kaebuse seoses MTA uurimisosakonna Ida talituse tegevuse peale kriminaalmenetluse alustamisel. Kaebaja arvates on tegemist olulise haldusakti motiveerimise puudusega, mis toob igal juhul kaasa otsuse tühistamise. Seega puudus maksuhalduril seadusest tulenev põhjendatud alus otsuse tegemiseks ja tagastusnõude täitmise peatamiseks. Eelöeldu põhjal saab teha järelduse, et PMTK on maksumenetluse antud juhul läbi viinud ühekülgselt ja ebatäielikult ning vastuolus uurimispõhimõttega ning PMTK ei ole otsuse tegemisel ja
lg 1 kohaldamisel lähtunud selle sätte mõttest ja eesmärgist ega temale antud õigusest ja kohustusest diskretsiooni teostamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 15 lg 2 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma protsessiõigusi heauskselt. Menetlusosaline ei või oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksiteele viia. Vastustaja leiab, et 01.06.2010 avaldatud seisukohad on oma olemuselt 5 ebaõiged. Vastustaja viitab tagastusnõude täitmise peatamise küsimuses Riigikohtu otsusele nr 3-31-8-06, mille kohaselt maksualaseks süüteoks, mille menetlust peab vastavalt
S § 386 ja
). ….
lg 1 kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama piisava osa sellise rikkumise tunnustest. Rikkumise tunnuseid tuleb mõista kui maksukohustuslase tegevuse või tegevusetuse, põhjusliku seose ja tagajärje ning tahtluse või ettevaatamatuse, motiivi ja eesmärgi kirjeldust. Kõigi loetletud tunnuste tuvastamine pole vajalik ja tagastusnõude täitmise peatamise ajutise iseloomu tõttu on maksuhalduri tõendamis- ja põhjendamiskoormis väiksem kui tagastusnõude rahuldamata jätmise korral. Rikkumise tunnuseid tuvastades peavad maksuhaldur ja kohus koguma andmeid ja põhjendama, miks on alust arvata, et maksukohustuslane on eiranud Maksukorralduse seaduse või maksuseaduste nõudeid ja milles see seisnes.” Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et halduskolleegiumi seisukohad on arvestatavad ka peale KarS § 386 kehtetuks tunnistamist ja KarS § 389² kehtima hakkamist. KarS § 389² näeb karistatava teo kooseisuna ette maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise eest tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. Lisaks sellele, et kaebaja on sisuliselt juba ka ise nõustunud sellega, et kaebuses eraldi välja toodud otsuses kirjeldatud asjaolud võivad tekitada maksuhalduril kahtlust maksupettuse osas, on maksuhaldur vaidlustatud otsuses muuhulgas osundanud veel ka järgnevale: “tehingute kronoloogia analüüsimisel on näha, et kõik sõidukid on 2009. aastal paari kuu kestel müüdud Nolanya OÜ-le, kes taotles ostjana riigilt käibemaksu tagastamist. Sõidukid OÜ-le Nolanya müünud Ilmar Veimani äriühing Sunbraum OÜ võõrandati koheselt peale tehinguid ning käibemaksu müügitehingutelt riigieelarvesse ei tasutud. Nolanya OÜ müüs omakorda paari kuu möödumisel sõidukid taas edasi Ives Veiman’i äriühingule OÜ I. V. Cheraton ning ka selle tehingu puhul ei tasunud OÜ Nolanya edasimüügi tehingult riigieelarvesse käibemaksu ning võõrandas äriühingu koheselt peale tehinguid arvatavale variisikule J. V., keda ei ole maksuhalduril olnud maksumenetluse raames võimalik selgituste võtmiseks kätte saada.” Seega on maksuhaldur otsuse koostamise seisuga tuvastanud, et tehingute kronoloogias on igal müüjal otsene puutumus kaebajaga. Seetõttu ei saa nõustuda kaebaja kaebuses esitatud korduvate väidetega nagu puuduks otsuses toodud asjaoludel igasugune põhjuslik seos kaebajaga ja tema poolt 2009 augustikuus deklareeritud sisendkäibemaksuga. Vastustaja märgib, et otsuses on selgelt välja toodud, mis asjaoludel on tekkinud maksuhalduril kahtlus, mille järgi maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud maksukorralduse seaduse rikkumise tunnused. Vastustaja ei pea vajalikuks hakata kordamata otsuses esitatud kõiki põhjendusi, kuid juhib tähelepanu siiski järgnevale “/…/ maksuhalduril [on] OÜ I.V. Cheraton kontrolli käigus seni tuvastatud asjaolude põhjal tekkinud põhjendatud kahtlus, et kõnealuste sõidukite ostu-müügi tehingud on olnud üksnes näilised tehingud, mille eesmärgiks oli riigilt igalt müügitehingult käibemaks välja petta, jättes samas igakordsel edasimüümisel käibemaksu riigile tasumata ning võõrandades müügitehingud teostanud äriühingud koheselt varisikutele. Sõidukitega toimunud tehinguid seni kogutud tõendite põhjal kogumis analüüsides on alust arvata, et sõidukite omanikevahetus vormistati üksnes paberil ja tegelikkuses ei ole tehingud aset leidnud. Kontrolli käigus ei ole tõendamist leidnud, et OÜ I. V. Cheraton oleks tegelikkuses soetanud sõidukeid OÜ-lt Nolanya. Seega on OÜ I. V. Cheraton tekitanud sõidukite fiktiivsete ostutehingute vormistamisega ning tahtlikult maksuhaldurile maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega tegelikust suurema käibemaksu enammakse.” Sellest tulenevalt on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et otsuses viidatud tehingud dokumentidel näidatud poolte vahel ei ole tegelikult toimunud, maksuhaldurile on esitatud fiktiivseid dokumente ja valeandmeid. Viimast toetab ka Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht otsuse punktis 16 haldusasjas nr 3-3-1-18-03: “Enammakstud käibemaksu tagastamise peatamiseks peab maksuametil olema andmeid, mis viitavad sellise kuriteo tunnustele, kus ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõutakse alusetult käibemaksu tagastamist kasu saamiseks. Maksusumma tagastamise peatamise otsuse põhjendamisel tulebki viidata niisugustele andmetele. Vastustaja on seisukohal, et maksuhaldur on otsuse koostamise hetkeks 6 tuvastanud piisava osa KarS § 389² tunnustest
107 lg 1 kohaldamiseks. Mis puutub kaebuse esitaja väitesse, et otsusega on kaebaja tagastusnõude täitmise peatamise näol tegemist kaebaja omandiõiguse kui põhiõiguse olulise rikkumisega, märgib vastustaja järgmist. Tagastusnõude täitmise peatamise eesmärgiks on vältida olukorda, kus alusetult tagastatud enammakset ei ole võimalik hiljem riigil tagasi saada. Maksuhaldur möönab, et tegemist võib olla maksumaksja õigusi riivava abinõuga. Samas tuleb rõhutada, et otsuses on kaalutud tagastusnõude peatamise osas nii maksumaksja huve kui avalikku huvi maksulaekumiste näol. Maksuhaldur on otsuses toonud välja konkreetsed asjaolud, mille pinnalt on alust arvata, et maksuhalduril puudub hiljem võimalus OÜ-le I. V. Cheraton alusetult tagastatud enammakse tagasi saamiseks. Seega on põhjendatud tagastusnõude täitmise peatamine. Maksuhaldur juhib veelkord tähelepanu ka ülalviidatud Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-8-06 seisukohale, mille kohaselt tagastusnõude täitmise peatamise ajutise iseloomu tõttu on maksuhalduri tõendamis- ja põhjendamiskoormis väiksem kui tagastusnõude rahuldamata jätmise korral. Vastustaja leiab, et käesolevas asjas kogutud materjalid ja otsuses viidatud asjaolud on piisavad tagastusnõude peatamiseks. Asjakohatu on kaebaja väide, et otsuses toodud asjaoludest ükski ei tõenda ega kinnita, et kaebaja on esitanud 2009 augustikuu käibedeklaratsioonis tahtlikult valeandmeid. Vastustaja selgitab, et maksupettus, sealhulgas maksukelmus (KarS § 389²), pannaksegi vastavalt KarS § 15 lg 1 toime üksnes tahtlikult. Vastustaja leiab, et kaebuses toodud väide justkui ei nähtuks otsusest, millise kaebaja poolt
või maksuseaduste sätete rikkumisega seoses on alustatud MTA Uurimisosakonna Ida talituse poolt 14.01.2010 kriminaalmenetlust, ei ole asjakohane. Esiteks möönab kaebaja kaebuses ise, et otsusest nähtub, et MTA Uurimisosakonna Ida talitus on 14.01.2010 alustanud KrMS 197 lg 2 järgi menetlust kriminaalasjas nr 10930000018 KarS § 389² lg 1 ja 3 tunnustel. Teiseks viitab kaebaja kaebuses selgelt välja toonud otsusele: kriminaalasjas OÜ-le I. V.Cheraton esitatud kahtlustuse kohaselt OÜ I. V. Cheraton maksuhaldurile esitatud 2009 augustikuu käibedeklaratsioonil suurendatud valeandmete esitamise teel sisendkäibemaksuna mahaarvamisele kuuluvat, väidetetavalt soetamisel tasutud käibemaksusummat, mille tulemusena deklareeriti tagastamisele kuuluva maksusummana 196 333 krooni võrra tegelikust suurem summa. Kolmandaks ei saa nõustuda kaebajaga selles, et pelgalt otsuses viitamine kriminaalmenetluse alustamisele ja KarS § 389² lg 1 ja 3 tunnustel ei saa olla
§-ist 107 lg 1 tulenevaks aluseks tagastusnõude täitmise peatamisel. Märkida tuleb, et kaebusest nähtuvalt ei suuda kaebuse esitaja põhimõtteliselt teha vahet haldusmenetluse (maksumenetluse) ja kriminaalmenetluse esemetel. KrMS § 197 lg 2 näeb ette, et kriminaalmenetluse ajend võib olla kuriteole viitav teave, mille on sedastanud uurimisasutus või prokuratuur oma ülesandeid täites. KrMS § 194 lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. KrMS § 193 lg 1 kohaselt uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Käesoleval juhul on uurimisasutus leidnud, et esineb kriminaalmenetluse alus ja ajend ning seetõttu tuleb asuda seisukohale, et on olemas ka maksuseaduste rikkumise tunnused (siinkohal tuleb arvestada asjaoluga, et kriminaalmenetlus on seotud just nimelt selle sama tehinguga, millele kaebuse esitaja oma sisendkäibemaksu deklareerimisel on tuginenud). Vastustaja leiab, et vastupidisele järeldusele jõudmine, et esmalt peab leidma kinnitust
või maksuseaduste rikkumine, viiks olukorrani, kus tagastusnõude täitmise peatamine õiguse instituudina kaotaks mõtte ning
Antud olukorras olid faktilised asjaolud küllaldased selleks, et maksuhalduril sai tekkida põhjendatud kahtlus
või maksuseaduste rikkumisel, mistõttu on tagastusnõude täitmise peatamine igati põhjendatud. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et halduskohtul puudub pädevus halduskohtu menetluses hinnata kriminaalmenetluse alustamise õiguspärasust MTA uurimisosakonna Ida talituse poolt, mistõttu tuleb selline väide jätta tähelepanuta. Samuti juhib vastusaja kohtu tähelepanu kaebaja paljasõnalisele väitele, mille kohaselt kaebaja kavatseb eeltoodust tulenevalt esitada Prokuratuurile kaebuse seoses MTA uurimisosakonna Ida talituse tegevuse peale kriminaalmenetluse alustamisel ning vastustaja leiab, et see tuleb asjakohatuna kõrvale jätta. Väär on kaebuse esitaja arvamus nagu 7 oleks PMTK maksumenetluse juba läbi viinud. Vastusaja selgitab, et tagastusnõude täitmise peatamiseks on vajalik, et maksumaksja seaduserikkumisele viitava tegevuse kohta on juba olemas mingeid tõendeid, kuid samas tuleb arvestada ka seda, et peatamine on siiski ajutine abinõu, mitte käibemaksu tagastamise või mittetagastamise lõplik otsustamine. See tähendab, et peatamise otsuse tegemise hetkel ei ole tagastatava maksusumma kohta veel võimalik lõplikku otsust teha. Seega on tagastusnõude täitmise peatamise ajal just põhjendatud maksuhalduri poolt lisatõendite kogumine. Pigem on tagastusnõude peatamine õigusvastane juhul, kui maksuhaldur on selleks ajaks juba tõendite kogumise lõpetanud, kuna see piirab maksumaksja kaebeõigust ning valitud abinõu on eesmärgi saavutamiseks ebavajalik ja ebasobiv. Kuigi
lg 2 seostab maksusumma peatamise lõpptähtaja kuriteo või väärteomenetluse lõppemisega, on vajalik lisaks sellele ka maksuotsuse tegemine. Antud vaidluse näitena ei saa otsus väärteoasjas olla maksusumma määramise või tagastusnõude täitmisest keeldumise aluseks, vaid selleks on vaja koostada ka maksuotsus. Sellest tulenevalt on põhjendatud ka tagastusnõude õigsuse kontrollimiseks maksuhalduri poolt lisatõendite kogumine. Otsuse leheküljel 2 on selgesõnaliselt punkthaaval välja toodud asjaolud, mis kinnitavad maksuhalduri seisukohta maksuseaduste rikkumisest. Maksuhaldur on otsuse koostamise seisuga tuvastanud, et tehingute kronoloogias on igal müüjal otsene puutumus kaebajaga, mis kogumis muude tõenditega kinnitavad maksuhalduri seisukohti. Otsusest nähtub, et maksuhaldur on kogunud piisavalt andmeid, mis viitavad maksukuriteo tunnustele, kus ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõutakse alusetult käibemaksu tagastamist kasu saamiseks. Otsuse kohaselt võõrandati sõidukid OÜ-le Nolanya müünud Ilmar Veimani äriühing Sunbraum OÜ koheselt peale tehinguid ning käibemaksu müügitehingutelt riigieelarvesse ei tasutud. Nolanya OÜ müüs omakorda paari kuu möödumisel sõidukid taas edasi Ives Veimani äriühingule OÜ I. V. Cheraton ning ka selle tehingu puhul ei tasunud OÜ Nolanya edasimüügi tehingult riigieelarvesse käibemaksu ning võõrandas äriühingu koheselt peale tehinguid arvatavale varisikule J. V., keda ei ole maksuhalduril olnud maksumenetluse raames võimalik selgituste võtmiseks kätte saada. Kaebuse esitaja ei ole seadnud põhjendustega kahtluse alla, et otsuses viidatud tehingud dokumentidel näidatud poolte vahel ei ole tegelikult toimunud, maksuhaldurile on esitatud fiktiivseid dokumente ja valeandmeid. Eeltoodu aga kinnitab omakorda maksuhalduri seisukohta otsuse motiveeritusest. Andmata seni tuvastatud maksuseaduste rikkumiste tunnuste osas selget seisukohta, ei ole kaebuse esitaja ka ümber lükanud maksuhalduri seisukohta, et tegemist on asjaoludega, mis viitavad maksuseaduste rikkumisele. Seonduvalt kriminaalmenetluse ja maksumenetluste omavahelise suhestumisega leiab vastustaja, et kaebuse esitaja on oma seisukohad kujundanud valedest eeldustest lähtuvalt – nimelt on kaebuse esitaja kriminaalmenetluse ja maksumenetluse omavahel sidunud viisil, mida ei toeta ei asjakohane seadusandlus ega kohtupraktika. 01.06.2010 avaldatud seisukohast nähtuvalt ei suuda kaebaja jätkuvalt teha põhimõtteliselt vahet maksuseaduste rikkumise tuvastamisel ja maksuseaduste rikkumise tunnuste, s.o tunnuste, mis viitavad maksuseaduste rikkumisele tuvastamisel. Rikkumise tunnuste tuvastamisel ja rikkumise tuvastamisel vahetegemine on aga oluline ja seetõttu selgitab vastustaja veelkord, et Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 197 lg 2 näeb ette, et kriminaalmenetluse ajend võib olla kuriteole viitav teave, mille on sedastanud uurimisasutus või prokuratuur oma ülesandeid täites. KrMS § 194 lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. KrMS § 193 lg 1 kohaselt uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Käesoleval juhul on uurimisasutus leidnud, et esineb kriminaalmenetluse alus ja ajend ning seetõttu tuleb asuda seisukohale, et on olemas ka maksuseaduste rikkumise tunnused. Rõhutada tuleb asjaolu, et kriminaalmenetlus on seotud just nimelt selle sama tehinguga, millele kaebuse esitaja oma sisendkäibemaksu deklareerimisel on tuginenud. Otsusest nähtub, et MTA Uurimisosakonna Ida talitus on 14.01.2010 alustanud KrMS 197 lg 2 järgi menetlust kriminaalasjas nr 10930000018 KarS § 389² lg 1 ja 3 tunnustel. Kuigi kaebuse kohaselt kavatses kaebaja esitada Prokuratuurile kaebuse seoses MTA uurimisosakonna Ida talituse tegevuse peale 8 kriminaalmenetluse alustamisel, ei ole kaebaja olnud enda väidetes järjepidev ning vastavasisulist kaebust esitanud ei ole. Seega on otsuses eneses lahendatud kaebuse esitaja hinnangul vaidlusalune küsimus, s.o. kriminaalmenetlust on alustatud seoses maksuseaduste rikkumisega. Kokkuvõtlikult võib tuginedes Riigikohtu praktikale märkida, et vaidlusaluse otsuse tegemiseks on tagastusnõude peatamise eeldused täidetud, sest maksuhaldur on
lg 1 kohaldamiseks tuvastanud piisava osa maksuseaduste rikkumise tunnustest ning seoses sellise maksuseaduse rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust. Antud juhul on maksuhaldur maksusumma tagastamise peatamise otsuse põhjendamisel viidanud just niisugustele andmetele, mistõttu on vaidlusalune otsus motiveeritud. Seonduvalt kaebaja kaebusest tuleneva taotlusega jätta menetluskulud vastustaja kanda, on vastustaja seisukohal, et kulud on põhjendamatult suured ja selgitab seda alljärgnevaga. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Tallinna Halduskohtule 01.06.2010 esitatud OÜ I. V. Cheraton taotlusest menetluskulude väljamõistmiseks nähtub, et OÜ I. V. Cheraton menetluskulud summas 27 600 krooni koosnevad õigusabikuludest. Kaebuse esitaja esindaja esitas koos taotlusega kohtule ka Maksukonsultandi UÜ arve nr 03/07 (summas 24 000 krooni) ja arve nr 05-09 (summas 3 600 krooni) ning Swedbank AS väljavõtted maksekorraldustest. Mis puutub arvetel märgitud väidetavalt osutatud õigusabi mahtu, siis leiab vastustaja, et väidetavalt kulunud aeg on ilmselt ülepaisutatud. Arvestada tuleb ka, et antud asjas on toimunud vaid üks sisuline kohtuistung, millel kaebaja esindaja ei soovinud osaleda, mistõttu on nõutav menetluskulude summa ülemäära suur. Samuti juhib vastustaja kohtu tähelepanu sellele, et kogu töö on antud vaidlusega seotud olnud kirjaliku seisukoha andmisega. See osa tööst, mis vaidlustamise osas ära tehti, ei ole kindlasti tehtud arvel väljatoodud summa ulatuses. Seetõttu ei saanud kaebuse esitamine enam nii suures mahus aega ja rahalisi vahendeid nõuda. PMTK on seisukohal, et arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja esindajate selgitusi, vastustaja vastuväiteid ning vastaspoole vastuväiteid nendele, samuti arvestades käesoleva vaidluse raskust ja spetsiifikat on kaebaja menetluskulud ülepaisutatud ning neid tuleb olulises osas vähendada. Eeltoodust tulenevalt leiab PMTK, et kaebaja taotlus menetluskulude kandmise osas tuleb jätta rahuldamata. PMTK on seisukohal, et otsus on õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud ning seega õiguspärane. Vastustaja esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud vastustaja esindaja suulisi selgitusi ning hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:
lg 1-2 on sätestatud tagastusnõude täitmise peatamise alused, mille kohaselt riiklike maksude maksuhalduril on õigus peatada
§-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. Tagastusnõude täitmine peatatakse kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Tagastusnõude täitmise peatamise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus. 9 Nii kaebaja kui ka vastustaja on viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt
lg 1 kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama piisava osa sellise rikkumise tunnustest. Rikkumise tunnuseid tuleb mõista kui maksukohustuslase tegevuse või tegevusetuse, põhjusliku seose ja tagajärje ning tahtluse või ettevaatamatuse, motiivi ja eesmärgi kirjeldust. Kõigi loetletud tunnuste tuvastamine pole vajalik ja tagastusnõude täitmise peatamise ajutise iseloomu tõttu on maksuhalduri tõendamis- ja põhjendamiskoormis väiksem kui tagastusnõude rahuldamata jätmise korral. Rikkumise tunnuseid tuvastades peavad maksuhaldur ja kohus koguma andmeid ja põhjendama, miks on alust arvata, et maksukohustuslane on eiranud Maksukorralduse seaduse või maksuseaduste nõudeid ja milles see seisnes. Vastustaja on õigesti märkinud, et järeldades vastupidiselt, et esmalt peab leidma kinnitust
või maksuseaduste rikkumine, viiks see olukorrani, kus tagastusnõude täitmise peatamine õigus instituudina kaotaks oma mõtte ning
Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul on tagastusnõude täitmise peatamise kohustuslikud eeldused täidetud. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on tuvastatud maksuseaduste rikkumise tunnused ja seoses selle rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust. MTA Uurimisosakonna Ida talitus on 14.01.2010 alustanud KrMS 197 lg 2 järgi menetlust kriminaalasjas nr 10930000018 KarS § 389² lg 1 ja 3 tunnustel. Antud asjaolu tunnistab nii kaebaja oma kaebuses kui ka vastustaja, kes viitab sellele ka kaevatavas otsuses. Vastustaja otsuse kohaselt võõrandati sõidukid OÜ-le Nolanya müünud Ilmar Veimani äriühing Sunbraum OÜ koheselt peale tehinguid ning käibemaksu müügitehingutelt riigieelarvesse ei tasutud. Nolanya OÜ müüs omakorda paari kuu möödumisel sõidukid taas edasi Ives Veiman’i äriühingule OÜ I.V.Cheraton ning ka selle tehingu puhul ei tasunud OÜ Nolanya edasimüügi tehingult riigieelarvesse käibemaksu ning võõrandas äriühingu koheselt peale tehinguid arvatavale variisikule J. V.´le, keda ei ole maksuhalduril olnud maksumenetluse raames võimalik selgituste võtmiseks kätte saada. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsuses on selgesõnaliselt eraldi välja toodud asjaolud, mis kinnitavad maksuhalduri seisukohta maksuseaduste rikkumisest, mis on piisavad peatamise otsuse motiveerimisel. Maksuhaldur on otsuse koostamise seisuga tuvastanud, et tehingute kronoloogias on igal müüjal otsene puutumus kaebajaga, mis kogumis muude tõenditega kinnitavad maksuhalduri seisukohti. Otsusest nähtub, et maksuhaldur on kogunud piisavalt andmeid, mis viitavad maksukuriteo tunnustele, kus ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõutakse alusetult käibemaksu tagastamist kasu saamise eesmärgil. Kohus ülalöeldut kokku võttes asub seisukohale, et kaebuse nõuete rahuldamiseks puudub alus. Kaevatav otsus on piisavalt motiveeritud, oma sisult selge ja arusaadav ning kontrollitav. Maksuhalduri poolt OÜ I.V.Cheraton 21.09.2009 esitatud tagastusnõude summas 196 333 krooni täitmise peatamine kuni otsuse jõustumiseni kriminaalmenetluses, kuna OÜ I.V.Cheraton tegevuses on tuvastatud maksuseaduse rikkumise tunnused ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust, on põhjendatud ning seadusega kooskõlas. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise nõuet. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Elle Kask Kohtunik 10 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.