← Eesti

2-09-30429/32

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-30429 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuni 2010.a, Jõhvi Kohtuasi A.P. hagi Y.K.´i vastu abielu lahutuse nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 30.juuni 2010 Menetlusosalised Hageja: A.P. (xxx) Hageja esindaja: G. P. (volikirja alusel) Kostja: Y.K. (IK xxx) RESOLUTSIOON Lahutada A.P. ja Y.K.´i abielu, mis on sõlmitud

  1. novembril 2005.a Ida-Viru Maavalitsuses ning mille kohta on koostatud abieluakt nr
  2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1

(2)ASJAOLUD A.P. esitas 26.juunil 2009 Viru Maakohtule hagi Y.K.´i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 10.11.2005.a. Abielust on sündinud xxx poeg A. D. K., kes on hageja ülalpidamisel. Kostja vahetas tihti töökohti, ei omanud pidevat sissetulekut ning ei anna lapse ülalpidamiseks raha. Hageja lahkus kostja juures 05.juunil 2009.a, kuna kostja elab uue elukaaslasega. Hageja palub abielu kostjaga lahutada, kuna antud tingimustest ei pea ta enam võimalikuks abielulisi suhteid jätkata. Kostja kirjalikult vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde ja palus abielu kostjaga lahutada. Hageja esindaja selgitas, et poolte abielulised suhted on lõppenud aasta tagasi ning kostja on asunud elama Ukrainasse. Kostjal on uus elukaaslane. Hageja peab abieluliste suhete taastamist võimatuks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja seletused, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu on registreeritud 10.11.2005 Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on koostatud akt nr 426 (tl 2). Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Vastavalt PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja esindaja selgitustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud aasta tagasi ning hageja peab abieluliste suhete taastamist võimatuks. Kuivõrd abielus olek eeldab nagu abielluminegi poolte ühist soovi (PkS § 2 lg 1), siis kohus peab arvestama hageja sooviga viia formaalne olukord vastavusse tegeliku olukorraga ja seetõttu lahutab poolte abielu. Eeltoodu alusel kohus leiab, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada juhindudes PkS § 29 lg 2 ning TsMS § 434, § 442, § 452 ja § 632 lg 1. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.