KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-13971 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 30.

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja töötas alates 12.05.2008 töölepingu alusel kostja juures tellingute paigaldajana määramata tähtajaga. Hageja keskmine palk oli 23 995 krooni. 22.02.2009 sai hageja kostjalt 20.02.2009 kuupäevaga teate, et hagejaga sõlmitud tööleping lõpetatakse TLS § 77 lg 1 p 1 alusel tähtaja möödumise tõttu alates 28.02.
2. Töölepingu p 1.3 järgi on lepingu tähtaeg märkimata.
3. Hageja palus tunnistada poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamise TLS § 77 lg 1 p 1 järgi ebaseaduslikuks, välja mõista hüvitise kolme kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 71 985 krooni.
4. Hageja palus kostjalt välja mõista ka saamata jäänud lähetusrahad 9250 krooni ja nõuda kostjalt välja tööraamat. Kostja vastuväited
5. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja väide, nagu oleks tööleping sõlmitud määramata tähtajaks, on ebaõige. Töölepingu punkt 1.3 määratleb konkreetselt kooskõlas TLS § 27 lg 2 p-des 1 ja 4 sätestatuga, et tööleping on sõlmitud tähtajalisena kuni tööde lõppemiseni. Töötaja töö lõppes 28.02.2009, millest kostja andis hagejale ka teada. Konkreetse kuupäeva puudumine ei tähenda, et tööleping oleks sõlmitud tähtajatuna. Töölepingu punktis 6.1 on vastavalt TLS § 26 lg 1 p 9 selgitatud töölepingu lõpetamise korda ja on rõhutatud, et tegemist on määratud ajaks sõlmitud töölepinguga. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
6. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tunnistas R. P. töölepingu lõpetamise TLS § 77 lg 1 p 1 alusel ebaseaduslikuks ning mõistis välja OÜ-lt A. R. P. kasuks TLS § 117 lg 2 alusel hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 66 009 krooni. Kohus jättis rahuldamata lähetuskulude saamise ning tööraamatu väljaandmise kohustamise nõude. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
7. Hagejaga sõlmitud töölepingus ei ole märgitud sündmus, millega seoses töölepingu tähtaeg saabub. Seega tuleb järeldada, et töölepingu tähtaeg on märkimata ja TLS § 27 lg 3 kohaselt tuleb lugeda, et tööleping on sõlmitud määramata ajaks. Seega oli töölepingu lõpetamine TLS § 77 lg 1 alusel ebaseaduslik (ITLS § 28).
8. TLS § 117 lg 2 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kolmekuise keskmise palga suurune hüvitus. Kostja esitatud palgaandmete kohaselt oli hageja kuue kuu keskmine palk 22 669, 89 krooni, millest tulenevalt on hageja kolme kuu keskmine palk 68 009 krooni. Nimetatud ulatuses kohus rahuldas hageja varalise nõude. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
9. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus tunnistas ebaseaduslikuks R. P.ga töölepingu lõpetamise TLS § 77 lg 1 p 1 alusel ning mõistis OÜ-lt A. R. P. kasuks välja hüvitise kome kuu keskmise palga ulatuses. Kohus on rikkunud

§ 436

lg 1, kuna ei ole põhjendanud oma otsust kolmekuise keskmise palga suuruse hüvitise välja mõistmiseks. Isegi kui asuda seisukohale, et tööandja on töölepingu lõpetanud ebaseaduslikult ning kohaldamisele kuulub TLS § 117 lg-s 2 sätestatud 2

§ 230sätestatu suhtes jättis kostja ebavõrdsesse olukorda tsiviilmenetluses.

10.

§ 438

lg 1 sätestatu kohaselt peab kohus otsustama, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kohus on ebaõigesti kohaldanud töölepingu seadust. Apellant viitas juba oma selgituses kohtule, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 42 kohaselt kohaldatakse töösuhtele, mille peamiseks töö tegemise asukohaks on muu maa kui tööandja asukohamaa, töö tegemise asukohamaa seadust. Euroopa Ühenduse asutamisleping on Eestile siduv Eesti ja Euroopa Liidu ühinemislepingu kohaselt. Töötaja ei ole mitte päevagi töötanud Eestis. Vastustaja seisukoht 11. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 12. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

13. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud.

Hageja nõude lähetuskulude väljamõistmiseks ja tööraamatu kätteandmise kohustamiseks on maakohus jätnud rahuldamata. Selles osas ei ole otsust vaidlustatud. Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu otsuse läbi üksnes osa, millega maakohus tunnistas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja mõistis välja hüvitise.

1. Kohus ei ole kohaldanud antud asjas ebaõigesti Eesti Vabariigi seadust. Pooled on töölepingus kokku leppinud, et vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi töövaidlusorganites ja poolte käitumisest tuleneb üheselt, et nad on silmas pidanud, et vaidlus lahendatakse ka Eesti Vabariigi seaduste alusel. Kuna tööleping lõpetati 22.02.2009, kohaldas kohus õigesti kuni 30.06.2009 kehtinud töölepingu seadust (TLS). Kostja on töölepingu lõpetamisel ise tuginenud TLS § 77 lg-le 1, mille kohaselt tööandja võib töölepingu lõpetada tähtaja möödumisel. Oma seisukohta, et tegemist oli tähtajalise töölepinguga, põhjendas kostja samuti töölepingu seaduse sätetele tuginedes.
2. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole oma nõudeid tõendanud. Hageja poolt seoses töölepingu sõlmimise ja lõpetamisega esiletoodud asjaolude osas puudus poolte vahel vaidlus. Hageja esitas tõenditena töölepingu ja töölepingu lõpetamise teate. Vaidlus puudutas ainult töölepingu tõlgendamist, kas poolte vahel sõlmiti tähtajaline või tähtajatu tööleping.
3. Hüvitise suuruse määramisel ei ületanud maakohus diskretsiooni piire, mistõttu ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu otsust selles osas muuta. Tegemist on hüvitisega töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, mis ei pea olema väiksem, kui oleks olnud koondamishüvitis.
4. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda. 3