KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-49471 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 30.

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1. ArmaringGrupp OÜ esitas hagi OÜ Mark Invest vastu 26.08.2009 toimunud kostja osanike koosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks. Kostja põhikirja punktis 5.3 on sätestatud, et osanike koosoleku kutsub kokku juhatus, kes saadab koosoleku toimumise teate kõigile osanikele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kutse kostja osanike koosolekule sai hageja kätte 26.08.
2. Kostja osanike koosoleku kokkukutsumise teade on allkirjastatud 24.08.
3. Hagiavaldusele lisatud tähitud kirja postiümbrikul olevate postitemplite alusel saab väita, et tähitud kiri osanike koosoleku kokkukutsumise teatega pandi posti 24.08.2009 ja jõudis hagejani 26.08.2009 ehk osanike koosoleku toimumise päeval. Seega rikuti osanike koosoleku kokkukutsumisel oluliselt seaduse ja põhikirja nõudeid. Kuivõrd hageja 26.08.2009 koosolekust osa ei võtnud, ei olnud kostja osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma.
4. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
5. Kostja hagi ei tunnistanud. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Juhatus saatis 31.07.2009 välja koosoleku kutse ja määras osanike koosoleku päevakorra. Kostja poolt antud laen sooviti paigutada osakapitali, väikeosanikele tehti ettepanek omandada proportsionaalne osa rahalise sissemakse eest. Koosolek toimus 12.08.
6. Koosolek võttis vastu planeeritud otsuse, mis viivitamatult edastati ka osanikele. Vastavalt koosoleku otsusele oli sissemaksete üleandmise tähtaeg 26.08.
7. 19.08.2009 teatas Komtersson Grupp OÜ esindaja Mark Rivkin suulises vormis, et Komtersson Grupp OÜ ja ArmaringGrupp OÜ vahel 26.05.2009 sõlmitud OÜ Mark Invest osa müügileping on tühistatud ja osanikuna kantakse lähiajal osanike nimekirja ArmaringGrupp OÜ. Mingit ametlikku teadet tehingu pooled juhatusele ei edastanud. Sissemaksete tegemise tähtajani oli ainult 7 päeva, seega ei olnud mingil juhul võimalik seaduses ja põhikirjas toodud tähtaegu järgides kokku kutsuda koosolekut, mis muudaks või tühistaks eelmise koosoleku otsuse.
8. Ametlik kutse koosolekule saadeti viivitamatult pärast seda, kui hageja oli kantud osanikuna osanike nimekirja. Kanne EVK-s tehti 20.08.2009 kell 17:
9. Kutse saadeti tähitud postiga 24.08.
10. Sellega oli kostja heas usus kasutanud kõiki võimalusi hageja võimalikult operatiivseks informeerimiseks. Kuna osanike ring oli muutunud, pikendati koosoleku otsusega hageja huvisid silmas pidades maksete üleandmise tähtaega kuni 28.09.
12. Kostja oli valmis kokku kutsuma üldkoosoleku vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kui hageja on nõus oma menetluskulud ise kandma. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
13. Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas OÜ Mark Invest 26.08.2009 osanike koosoleku otsuste tühistust. Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et ArmaringGrupp OÜ on OÜ Mark Invest osanik. Samuti puudus vaidlus selle üle, et 26.08.2009 toimus Tallinnas, Rävala pst 3 OÜ Mark Invest osanike koosolek. Sisuliselt ei olnud vaidlust selle üle, et hagejale saadeti teade osanike koosoleku toimumisest tähitud postiga 24.08.2009 ning et hageja sai selle kätte 26.08.
14. 2

§ 162

lg-st 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leidis, et antud tsiviilasja oleks saanud lahendada kohtuväliselt menetluskulusid vältides. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

1. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hageja menetluskulud hageja enda kanda ja teha selles osas uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2. Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel valesti õigusnorme ning jõudis seetõttu otsuse resolutsioonis põhjendamatule järeldusele. Õigustatud ei ole menetluskulude osalise hageja kanda jätmine

§ 162lg 4 alusel.

Kui maakohus oleks viidatud normi kohaldamist analüüsinud ning nõuetekohaselt põhjendanud, oleks kooskõlas

§ 162lg-ga 1 kõik menetluskulud jäetud protsessi kaotanud kostja kanda.

Kohus tuvastas, et vastustaja rikkus oluliselt seaduse elementaarseid nõudeid koosoleku kokkukutsumisel, kahjustades seeläbi hagejat. Arvestades kostja juhatuse varasemat käitumist, ei olnud hagejal oodata abi muust kohast kui kohtust. Seetõttu otsustaski hageja taotleda õiguskaitset kohtust ja kandis paratamatult menetlusega seoses rea kulusid. Kooskõlas

§ 162lg-ga 1 tuleb kulud jätta kostja kanda.

Vastustaja seisukoht

1. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse menetluskulud jätta hageja kanda. rahuldamata ning apellatsiooniastme Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud.

13. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks menetluskulude jaotamise osas, mida hageja vaidlustab, puudub alus. 14.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lõik 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 15.

§ 162

lg 4 kohaldamine annab kohtule õiguse kaalutlusest lähtudes kõrvale kalduda tavapärasest menetluskulude jaotusest teatud asjaolude esinemisel. Käesoleval juhul on maakohus leidnud, et antud tsiviilasja oleks saanud lahendada kohtuväliselt. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et juba vastuses hagile pidas kostja võimalikuks kompromissi sõlmist nõustudes kokku kutsuma üldkoosoleku vaidlustatud koosoleku 3

§ 171lg-le 1 apellandi kanda. Gaida Kivinurm Margo Klaar Ulvi Loonurm 4