2-09-35347/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 02.juuli 2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-35347 Tsiviilasi AS Timmon hagi OÜ Maibelin (pankrotis) ja Kalle Koopi (Koop) vastu 50 000 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu

1. aprilli 2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Timmon apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Hageja AS Timmon (registrikood 10044524, asukoht Soo 30, Pärnu, esindaja Suido Västra Kostja I OÜ Maibelin (pankrotis, registrikood 10413170, asukoht Olevi 27, Pärnu Kostja II Kalle Koop (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX XXXXXXX-XXXXX Menetlusosalised ja nende esindajad Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 50 000 krooni RESOLUTSIOON
2. Jätta Pärnu Maakohtu 05.aprilli 2010 otsus muutmata.
3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad hageja AS Timmon kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
4. AS Timmon esitas 15.07.2009 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus OÜ-lt Maibelin (kostja I) ja Kalle Koopilt (kostja II) solidaarselt välja mõista 50 000 krooni hageja kasuks. Hagiavalduse kohaselt on kostja I hagejale võlgu 176 413, 61 krooni poolte vahel 29.07.2003 sõlmitud lepingu alusel. Lepingu p 8.5 kohaselt käendas kostja II kostja I võlgnevust. Kostjate vastused
5. Kostja I teatas 05.01.2010 kohtule, et jääb oma 01.10.2009 kohtule edastatud seisukoha juurde ning täiendavaid arvamusi ja seisukohti ei esita.
6. Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja II ei käenda kostja I vastu esitatud nõuet, kuna hageja poolt viidatud lepingu p-s 8.5 on käendaja nime lahter tühi. Samuti puudub lepingul käendaja kinnitus käenduse võtmise kohta. Kostja II kirjutas lepingule alla kui kostja I seaduslik esindaja, mitte kui füüsiline isik. Maakohtu otsus
7. Maakohus jättis hagi OÜ Maibelin (pankrotis) vastu läbi vaatamata ja Kalle Koopi vastu täielikult rahuldamata.
8. Kohus leidis, et kostja I vastu tuleb hagi jätta läbi vaatamata pankrotiseaduse (PankrS) § 45 lg 2 alusel. Kostja I pankrot kuulutati välja 17.09.
9. Käesoleva asja menetlust alustati 22.07.2009, s.o enne pankroti väljakuulutamist. Enne pankroti väljakuulutamist ei ole kohtuotsust kostja I suhtes tehtud.
10. Kostja II suhtes ei ole käendust tekkinud. Käendaja on konkretiseerimata. Esiteks on jäetud lepingus käendaja nime lahter tühjaks, teiseks kirjutas kostja II lepingule alla juriidilise isiku seadusliku esindajana ning lepingus puudub märge käendaja kohta. Kolmandaks on käendatav tulevikus tekkiv kohustus, mida ei ole piisavalt määratletud. Apellatsioonkaebus
11. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tervikuna tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtusse.
12. Kohus pidi asja lahendamisel kohaldama võlaõigusseaduse (VÕS) § 145, kuid ei teinud seda, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Hageja väidet ja tõendeid Kalle Koopi käendusest on kohus hinnanud vastupidiselt hageja soovitule. Kohus leidis valesti, et lepingu p-s 8.5 sisalduva käenduse tekkimiseks ei ole kohustust piisavalt määratletud. Käenduse tekkimiseks piisab ostja nimel lepingu sõlminud isiku allkirjast sellel lepingul, mille üheks osaks on käendus. Hageja seisukoht lahendada hagi kirjalikus menetluses kirjalike tõendite alusel oli ekslik. Vastused apellatsioonkaebusele
13. Maibelin OÜ (pankrotis) ei nõustunud enda kaasamisega apellatsioonimenetlusse. Apellatsioonkaebuses ei ole kostjaga I seonduvalt esitatud ühtki vastuväidet. Seega ei saa kostja I võtta seisukohta kaebusega nõustumiseks või sellele vastuvaidlemiseks.
14. Kalle Koop vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 2 Ringkonnakohtu otsus
15. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
16. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kuna käesolevas asjas algas kohtumenetlus enne OÜ Maibelin pankroti väljakuulutamist, jättis kohus õigesti tema vastu esitatud hagi PankrS § 43 lg 2 (kohtuotsuses ekslikult viidatud § 45 lg 2) alusel läbi vaatamata. Apellatsioonkaebusest ei järeldu, miks peab hageja selles osas maakohtu otsust ebaõigeks.
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tehtud järeldusega, et kostja II ei käenda 29.07.2003 lepingut, mille sõlmisid hageja ja kostja I (selleaegse ärinimega K&V Kaubanduse OÜ). Hageja poolt kasutatav tüüptingimustega leping, millele kirjutas alla kostja II kostja I juhatuse liikmena, ei loo iseenesest käendussuhet hageja ja kostja II vahel. Selleks, et hageja ja kostja II vahel oleks tekkinud käendussuhe, tulnuks kostja II nimi kanda vastavale punktiirjoonele lepingu p-s 8.
18. ning kostja II oleks pidanud lepingule ka käendajana alla kirjutama. Vaidlusaluses lepingus seda tehtud ei ole. Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei saa järeldada, et lepingu sõlmimise ajal oli poolte ühine tegelik tahe see, et kostja II võtab endale käenduskohustuse. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend (RKTKo 32-1-8-06) ei ole antud juhul asjakohane, sest viidatud lahendi tegemise aluseks olid teistsugused asjaolud. Viidatud tsiviilasja raames oli lepingus selgesõnaliselt märgitud, et lepingule alla kirjutav kostja juhatuse liige võtab isiklikult käenduskohustuse. Käesoleva vaidluse esemeks oleva lepingu eelnevalt välja töötatud sõnastus oli aga selline, et käenduskohustus tekib üksnes siis, kui pooled punktiirjoonel käendaja nimeliselt ära märgivad ning kui käendaja lepingule käenduse tekkimist ka allkirjaga kinnitab. Seega on maakohtu otsus ka osas, millega jäeti hagi kostja II suhtes rahuldamata, seaduslik ning ei kuulu muutmisele.
19. Hageja andis 09.02.2010 nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (t lk 66). Asjaolu, et ta peab apellatsioonkaebuses oma nõusolekut ekslikult antuks, ei anna iseenesest alust asja saatmiseks maakohtule uueks lahendamiseks.
20. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja. G.Kivinurm K.Paal A.Tänav 3