Tsiviilasi nr: 2-09-65771 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav, Otsuse tegemise aeg ja koht 18.juuni 2010, Tallinn Tsivii
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, siis on teisel vanemal
§ 61
lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.
§ 61
lg-te 3 ja 4 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleval ajal 2175 krooni). Samas
§ 61
lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps või lg 6 järgi jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla 4.lõikes nimetatud suuruse, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.
- Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Samas tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Maakohus jättis käesoleva asja lahendamisel lapse vanemate varalise seisundi sisuliselt kindlaks tegemata.
- Maakohus tuvastas, et kostja on töötu ja tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last – J., sünd XX.XX.XXXX ja K., sünd XX.XX.XXXX. Kohus leidis, et need asjaolud ei anna alust elatusraha nõude rahuldamata jätmiseks, sest kostja pangakontole on laekunud ajavahemikul 16.12.2009-17.02.2010 24 408 krooni, s.o ca 12 000 krooni kuus. Samas ei ole kohus teinud kindlaks, milliste laekumistega oli tegemist ning kas neid võib pidada kostja sissetulekuks, mille arvel on kostjal võimalik poolte ühise lapse ülalpidamiskohustust täita. Apellatsioonkaebuses väitis kostja, et tema pangakontole laekus eelviidatud ajavahemikul 5852 krooni ning muus osas kajastab konto eluasemelaenu konverteerimist. Ringkonnakohtu hinnangul vastab see väide tõele ning hagi rahuldamine üksnes kostja pangakonto andmetele viidates ei ole õige. 13.
§ 61
lg 5 eesmärgiks on tagada, et
§ 61
lg 4 rakendamisega ei satuks elatist maksva vanema teise isikuga ühised lapsed halvemasse varalisse olukorda võrreldes lapsega, kellel ülapidamiseks elatis välja mõistetakse.
§ 61
lg 5 rakendamine oleks põhjendamatu siis, kui teiste laste vajaduste rahuldamine ei satu ohtu, kui kostja maksab tütre L. ülalpidamiseks elatist
§ 61lg-s 4 sätestatud miinimummääras.
Seetõttu oleks kohus pidanud käesolevas asjas välja selgitama, milline on teiste laste vanemate (kostja ja tema abikaasa) varaline seisund. Hagi rahuldamata jätmiseks või 3
(4)Tsiviilasi nr: 2-09-65771 seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemas summas elatise väljamõistmiseks peab kostja tõendama, et tema ja teiste laste teine vanem ei suuda olukorras, kus kostja maksab hagejaga ühisele lapsele elatist
§ 61lg-s 4 ettenähtud minimaalmääras, rahuldada teiste laste vajadusi.
Maakohus ei ole seda kostjale selgitanud. Samuti tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel anda hinnang sellele, kas kostja töötus on selliseks asjaoluks, mis annab aluse
§ 61lg 6 p 3 kohaldamiseks.
- Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel lähtuma sellest, et arvestada tuleb mõlema vanema varalise seisundiga ja kummagi vanema kanda tuleb jätta selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda ja teiste laste minimaalselt vajalikku elustandardit.
- Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu asjaolule, et juhul, kui pooled ei esita kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja tõendeid nende kohta, lasub kohtul vastav selgitamiskohustus. Selgitamiskohustuse täitmine peab olema dokumenteeritud selliselt, et kõrgema astme kohus saaks selle kohustuse täitmist kontrollida (n.t kohtuistungi protokollist nähtuvad kohtu selgitused menetlusosalistele selle kohta, milliseid konkreetseid asjaolusid tõendada tuleb või sellekohased kirjalikud menetlusdokumendid). Käesolevast tsiviilasjast ei nähtu, et maakohus oleks oma selgitamiskohustust täitnud.
- Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus arvestama ka TsMS § 230 lg-ga 3, mille kohaselt lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 5 järgi võib kohus ülalpidamisasjades nõuda ise asjakohast teavet selles sättes nimetatud isikutelt ja asutustelt. Vajadusel peab maakohus tegema pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
- Kuna asja lahendamiseks on vaja tuvastada uusi asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid, ei pea ringkonnakohus antud asjas võimalikuks maakohtu poolset menetlusnormi olulist rikkumist ise kõrvaldada ja teha kohtuotsuse tühistamisel uut otsust, sest tõendite esmakordse hindamise juures ja faktiliste asjaolude tuvastamisel peab pooltele olema tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude ning tõendite hindamise vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust. Kuna käesolevas asjas esile toodud asjaolud on asja õigeks lahendamiseks ilmselgelt ebapiisavad, tuleb maakohtul täita asja uuel arutamisel oma selgitamiskohustust, arvestades käesolevas otsuses antud juhiseid
- Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel vastavalt asja lahendamise tulemusele. G.Kivinurm K.Paal A.Tänav 4
(4)