) 3-09-2581 tähenduses ja käesoleva aja seisuga ei ole xx krundil ehitisi, mis annaksid aluse xx maa ostueesõigusega erastamiseks. Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lgga 1 haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesande täitmisele avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu haldusakt. Vaidlustatud Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Geodeesia ja maakorralduse osakonna vastusest kaebaja 24.09.2009 pöördumisele (vastus xx.xx.xxxx kiri nr xx) ei nähtu, et sellega oleks reguleeritud üksikjuhtumit, vaid kõneallolevas kirjas selgitatakse kaebajale, miks tal puudub õigus xx krundi ostueesõigusega erastamiseks. Seega ei ole tegemist Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti õigusaktiga, vaid toiminguga HMS § 106 lg 1 mõttes, mida võib halduskohtus vaidlustada juhul, kui see toiming rikub kaebaja õigusi. Kaebaja selgitab, et 12.02.1985 omandas ta pärimise teel 1/14 mõttelise osa elamust, mis asus xx. Ülejäänud mõtteline osa elamust jäi J.R omandisse. 17.07.2003 sõlmisid kaebaja ja J.R kinkelepingu, mille kohaselt läks E.R-le üle omandiõigus ülejäänud osale elamust asukohaga xx. Seega sai E.R xx asuva elamu omanikuks. Kinkelepingu sõlmimise aja seisuga oli elamust järel ainult vundament (rusu). Kaebaja eeltooduga ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane. Puuduste kõrvaldamise korras muutis kaebaja esindaja Igor Sumarok kaebuse sõnastust ja palus tunnistada õigusvastaseks vastustaja toimingu, millega jäeti kaebaja 24.09.2009 taotlus läbi vaatamata ja teha vastustajale ettekirjutus anda haldusakt taotluse läbivaatamise kohta. Kaebusest nähtuvalt esitas E.R 18.09.2003 Narva Linnavalitsusele avalduse xx asuva maa ostueesõigusega erastamiseks, kuna sellel maal asub talle kuuluv ehitis. Ehitisregistri andmetel on nimetatud krundil vundament (rusu). Kaebaja pöördus korduvalt vastustaja poole teabe saamiseks maa ostueesõigusega erastamise käigu kohta. Narva Linnavalitsuse ametnik Sergei Tõsjatov esitas kaebajale nõude poolelioleva ehitise taastamiseks. 2006. aastal tellis E.R ehitusprojekti. Projekt oli vastustaja poolt kooskõlastatud. 16.06.2006 andis Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet välja ehitusloa xx asuvale krundile ehitise püstitamiseks. 24.09.2009 esitas kaebaja Narva Linnavalitsusele taotluse, milles palus viia lõpuni xx maa erastamine. 08.10.2009 kirjas selgitas Narva Linnavalitsus kaebajale, et tal puudub õigus xx maa ostueesõigusega erastamiseks. Vastuses tugineti Maa-ameti selgitusele ja märgiti, et xx asuv vundament ei ole ehitis EhS-e ja
-e tähenduses, mistõttu kaebajal puudub õigus xx maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, 18.09.2003 avaldusega taotles ta xx maa ostueesõigusega erastamist.
lg 3 kohaselt otsustatakse maa ostueesõigusega erastamine kohaliku omavalitsuse poolt kuu aja jooksul, arvates sellekohase avalduse esitamisest. Seega vastustaja oli kohustatud otsustama maa ostueesõigusega erastamise küsimuse hiljemalt 24.12.2003. 24.09.2009 pöördus kaebaja vastustaja poole taotlusega, milles palus lõpetada ebaseaduslik tegevusetus. Kaebaja viitab
lg-le 3 ja leiab, et 24.09.2009 esitatud taotluses palus kaebaja vastustajal anda haldusakt xx maa ostueesõigusega erastamise kohta. xx.xx.xxxx teatas vastustaja vastuseks kaebaja taotlusele, et vastustaja arvates puudub kaebajal õigus xx maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja arvates ei saa sellist vastust käsitleda haldusaktina kuna xx.xx.xxxx kiri ei vasta haldusakti tunnustele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Kuna märgitud kirjas puudub vastustajapoolne üheselt mõistetav otsustus, siis seda kirja ei saa pidada haldusaktiks. Järelikult on kaebaja 24.09.2009 taotlusele jäetud reageerimata. Kaebaja toonitab veelkord, et ta on xx asuva elamu omanik, mida tõendavad 12.02.1985 välja antud pärimistunnistus, 17.07.2003 kinkeleping ja 25.08.2003 Hooneregistri teatis nr xx. Kaebajale anti ehitusluba krundil xx üksikelamu püstitamiseks. 18.09.2003 esitas kaebaja avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks ning vastustaja võttis selle avalduse vastu. Avaldus tuleb lahendada otsusega. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) 6 lg-st 1 on kaebajal õigus nõuda haldusakti andmist. Kaebaja palub ühtlasi, viidates RVastS 2
lg 1 kohaselt saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt
-ele, arvestades §s 21 sätestatud kitsendusi, samuti elamu, korteri, garaaži, suvila või aiandusühistu ja tema liikmete ühiskasutuses olevat maad.
lg 3 sätestab, et hoone või rajatis maareformi seaduse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras välja antud ehitusluba.
lg 31 sätestab, et ehitisena ei käsitata maareformi seaduse tähenduses ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. EhS § 2 lg 1 sätestab, et ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hoone väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis ning lg 3 kohaselt on rajatis mistahes ehitis, mis ei ole hoone. EhS § 3 lg 1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehistustava ning ehitamist käsitletavate õigusaktide kohaselt ning nad ei tohi tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Hoone lagunemisel või lammutamisel ei muutu hoone rajatiseks ja hoonest järelejäänud vundamendi puhul ei ole tegemist ehitisega, vaid ehitise ühe osaga, mis ei oma iseseisvat ehitise funktsiooni. Ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine ei anna õigust ehitusloale või kirjalikule nõusolekule märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. Kaebajale väljastatud ehitusloa nr xx p-s 4.2 on viidatud EhS § 12 lg-le 2, mis sätestab, et ehitusluba ei anna õigust ehitusloale või kirjalikule 3
lg-s 3 sätestatud ehitusloa alusel maa erastamise õigus kehtib enne maareformi seaduse jõustumist, s.o enne 01.11.1991 õiguslikul alusel välja antud ehituslubade kohta. 07.12.1983 ja 12.02.1985 väljastatud pärimistunnistuste kohaselt asusid aadressil xx elumaja, kõrvalhooned ja kaev. E.R´i poolt xx omandatud vundament ei ole ehitis EhS ega ka
-e tähenduses, mistõttu kaebajal puudub maa ostueesõigusega erastamiseks õiguslik alus. Käesoleval ajal ei ole
-e ega ka EhS-e tähenduses xx krundil ehitist ja juhul, kui nimetatud krundi osas puuduvad ka maa tagastamise õigustatud subjektid, kuulub xx krunt riigi omandisse jätmisele riigi reservmaana. KOHTU PÕHJENDUSED Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Geodeesia ja Maakorralduse osakonnast saadud dokumentide kohaselt eraldati xx linnas asuv xx (käesoleval ajal xx) individuaalkrunt O.S´ile Narva linna RSNTK xx.xx.xxxx otsusega. Maa looduses eraldamise akt on vormistatud 15.07.1950. 07.12.1983 ja 12.02.1985 väljastatud pärimistunnistuste kohaselt asusid aadressil xx elumaja, kõrvalhooned ja kaev. 12.02.1985 välja antud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt päris E.F (käesoleval ajal R) 1/14 osa majavaldusest xx linnas xx. 17.07.2003 vormistati notariaalne kinkeleping, millest nähtuvalt omandas E.R xx ka ülejäänud 13/14 mõttelist osa eramu vundamendist (rusu). E.R esitas Narva Linnavalitsusele 18.09.2003 avalduse xx asuva maa ostueesõigusega erastamiseks. Narva Linnavalitsuse 10.06.2006 korralduse nr 690-k alusel väljastas linnavalitsuse ehitusjärelevalve ja hoonete osakond 16.06.2006 ehitusloa nr xx üksikelamu püstitamiseks aadressil xx. Kaebaja taotluse esitamise aja (24.09.2009) seisuga oli xx krundil vastavalt Hooneregistri 25.09.2009 teatisele nr xx elamu vundament (rusu), mille omanikuks on E.R. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Geodeesia ja maakorralduse osakonnast saadud informatsiooni kohaselt on käesolevaks ajaks krundil asunud vundament (rusu) lammutatud.
lg 1 kohaselt saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt
-le, arvestades §-s 21 sätestatud kitsendusi, samuti elamu, korteri, garaaži, suvila või aiandusühistu ja tema liikmete ühiskasutuses olevat maad.
lg 3 sätestab, et hoone või rajatis maareformi seaduse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitus ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras välja antud ehitusluba.
lg 31 sätestab, et ehitisena ei käsitada maareformi seaduse tähenduses ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 p-s 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab käesoleva lõike teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. EhS § 2 lg 1 sätestab, et ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hoone väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis ning lg 3 kohaselt on rajatis mistahes ehitis, mis ei ole hoone. EhS § 3 lg 1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehistustava ning ehitamist käsitletavate õigusaktide kohaselt ning nad ei tohi tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Hoone lagunemisel või lammutamisel ei muutu hoone rajatiseks ja hoonest järelejäänud vundamendi puhul ei ole tegemist ehitisega, vaid ehitise ühe osaga, mis ei oma iseseisvat ehitise funktsiooni. EhS § 12 lg 2 kohaselt peab ehitamiseks 4
lg-s 3 sätestatud ehitusloa alusel maa erastamise õigus kehtis enne maareformi seaduse jõustumist, s.o enne 01.11.1991 õiguslikul alusel ehitise püstitamiseks välja antud ehituslubade kohta. E.R´i poolt xx omandatud vundamendi (rusu) näol on tegemist lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitisega, mis ei ole ehitiseks EhS-e ega ka
-e tähenduses, millest tulenevalt puudub tal maa ostueesõigusega erastamiseks õiguslik alus. Ka Maa-ameti 07.07.2009 kirjast nr 6.2-2/7253 nähtub, et käesoleval ajal ei ole xx ehitis maareformi seaduse ja ehitusseaduse tähenduses ning juhul, kui selle krundi osas puuduvad ka maa tagastamise õigustatud subjektid, siis kuulub xx krunt riigi omandisse jätmisele
lg 8 alusel riigi reservmaana (t.lk.40).
lg 31 kohaselt saaks lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise tarbeks maad erastada vaid juhul ja pärast seda, kui kohalik omavalitsus määrab viimatinimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva ja ehitise omanik korrastab ehitised määratud tähtpäevaks. Käesoleval juhul ei ole Narva Linnavalitsus ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva määranud ja lagunenud vundament on käesolevaks ajaks hoopis lammutatud. Kuivõrd
lg 1 kohaselt saavad ostueesõigusega maad erastada vaid ENSV taluseaduse alusel maa põliseks kasutamiseks saanud isikud ja isikud, kelle omandis on ehitis, mis vastab
lg 3 sätestatud ehitise tunnustele, kuivõrd käesolevaks ajaks ei ole xx krundil ühtegi ehitist (krundil asunud vundament (rusu) on lammutatud) ning kuivõrd Narva Linnavalitsuse 10.06.2006 korralduse nr 690-k alusel 16.06.2006 väljastatud ehitusloa nr xx alusel ei ole krundile enam kui kolme aasta jooksul üksikelamut püstitatud ega ka ehitamisega alustatud, mistõttu on ehitusluba EhS § 25 lg 2 alusel kaotanud kehtivuse ja kaebajal puudub maa ostueesõigusega erastamise õigus. Kaebaja esindaja palus 10.05.2010 taotluses kohtuistung edasi lükata kuna ta soovib Maa-ameti kaasamist protsessi halduskohtumenetluse seadustiku § 14 lg 2 p 2 alusel. Kohus kaebaja taotlust ei rahuldanud kuna Maa-ameti arvamus E.R´i taotluse kohta on käesoleva haldusasja toimikus olemas (t.lk.40) ning kaebajal oli võimalus tulla sellega tutvuma, mida ta aga ei teinud. Samast taotlusest nähtub üheselt, et kaebaja on teadlik Maa-ameti kaasamisest antud asjas. Kaebaja väide, et 13.07.2009 Maa-ameti vastus on 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.