) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et 3000 krooni põhivõlga tuleb Laura Tuulelt välja mõista. L. Tuul ei ole väitnud, et ta ei ole saanud laenusummat 3000 krooni enda käsutusse.
SMS Laen OÜ on äriühing, kes andis laenu oma majandustegevuses. Hagiavalduse kohaselt andis SMS Laen OÜ kostjale laenu 3000 krooni 30-ks päevaks. Laenu intress oli kokku lepitud 700 krooni üheks kuuks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi, so tasu raha kasutamise eest 700 krooni.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivisenõudele. Kostjalt tuleb välja mõista 2 300 krooni viivist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses määrata kindlaks menetluskulude suuruse kohtuotsuses. Hageja on taotlenud 1 200 krooni suuruse riigilõivu väljamõistmist kostjalt. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu 1 000 krooni. TsMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude järgi ning sellesse ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressi- ja viivisenõuet põhinõude ulatuses. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt on kuni 5000 krooni suuruselt tsiviilasja hinnalt tasumisele kuuluv riigilõiv 1 000 krooni. Hagejal on õigus esitada avaldus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.