← Eesti

2-08-45391/20

Obsah (7)§ 147§ 160§ 146§ 154§ 142§ 143§ 144

Tsiviilasi nr 2-08-45391 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks14. aprill 2010 Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsivi

i ja VÕSi vastavad sätted. Hageja ei nõustunud kostja vastuväitega, et esitatud nõue on aegunud. Hageja leidis, et viimane kostjale esitatud arve on 23.08.2005 arve nr 13394529 ja nimetatud arve muutus

§ 147

lg 3 teise lause kohaselt sissenõutavaks 31.12.2005 ja nõue oleks aegunud 31.12.2008, kuid hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.07.2008, seega enne aegumise tähtpäeva saabumist ning aegumine peatus tulenevalt

§ 160lg 2 p 3.

Riigikohus on 12.11.2008 otsuses nr 3-2-1-95-08 punktis 11 selgitanud nõuete aegumise kohta järgnevat. Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka 2 ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 kohaselt kolm aastat.

Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada

§ 147

lg 1 ja lg 3 teist lauset.

§ 147

lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Järelmaksuga müügilepingu korral on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa) ning seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida

§ 154

. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega tuleb müügihinna tasumise nõude korral eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Esimesena nimetatud nõuete korral tuleb lähtuda eelnevalt viidatud

§-st 154. Need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad

§ 146lg 1 järgi kolme aastaga.

Kuna lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole enam tegemist korduvate kohustusega, algab aegumistähtaeg

§ 147

lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 järgi kolm aastat.

Tulenevalt viidatud Riigikohtu otsusest tuleb käesolevas vaidluses eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid, so liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenevat tasunõuet ja järelmaksuga müügilepingust tulenevat müügihinna tasumise nõuet nii enne lepingu ülesütlemist kui ka lepingu ülesütlemisega. Esmalt analüüsib kohus liitumislepingust tulenevat telefoniteenuste kasutamisest tulenevat tasunõuet.

§ 142

lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (

§ 143

). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (

§ 144

). Liitumislepingutes kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on

§ 146

lg 1 kohaselt kolm aastat.

§ 147

lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 147

lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega on nõude sissenõutavus seotud arve esitamisega. Kostja pidi liitumislepingute kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Toimiku materjalide kohaselt esitati kostjale arveid 6. aprillist 2005 kuni 6. augustini 2005. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg 06.04.2005 esitatud arve nr 12416328 osas

§ 147lg 3 teise lause alusel 2005.

aasta lõppemisest, so

  1. jaanuaril 2006 kell 00.
  2. Aegumistähtaeg lõppes

§ 146lg 1 arvestades 31.

detsembril 2008 kell 24.00. Käesolevas asjas on avaldus maakohtule esitatud 14.07.2008, millest tulenevalt ei ole möödunud

§ 146lõikes 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg 2005.

aastal esitatud arvete alusel tasunõuete osas. Järgmiseks analüüsib kohus järelmaksuga müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude aegumistähtajaga seonduvat.

§ 154

kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja on esitanud 09.06.2005 lepingu lõpetamise teate (tl 52), milles on andnud kostjale võlgnevuse tasumiseks tähtaja 25 päeva teate koostamisele järgnevast päevast. Võlgnevuse 3 tasumata jätmise korral eeltoodud tähtajaks, loeb hageja sõlmitud lepingud ülesöelduks. Riigikohtu lahendi põhjenduste kohaselt võimaldab VÕS § 399 lg 1 analoogia alusel kohaldades järeldada, et ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik seni maksmata osamaksed. Kuna lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole enam tegemist korduvate kohustustega, algab aegumistähtaeg

§ 147

lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 järgi kolm aastat.

Kostja ei ole lepingu ülesütlemise asjaolu vaidlustanud ning kohtu arvates tuleb lepingud lugeda hageja poolt üles öelduks 04.07.2005. Arvestades, et

§ 146

lg 1 järgi on ülesütlemise teatest sissenõutavaks muutunud nõude aegumise tähtaeg kolm aastat, siis aegus nõue 04.07.2008 kell 24.

  1. Hageja pöördus avaldusega kohtusse 14.07.2008, seega pärast aegumistähtaja möödumist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja ei ole eristanud hagimaterjalides erinevate nõuete suuruseid. Kostja nõude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus tuvastab hageja esitatud 06.04.2005, 06.05.2005, 06.06.2005, 06.07.2005, 06.08.2005 arvete põhjal järgmist: telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue 2370,49 kr, järelmaksuga müügilepingust tulenev müügihinna tasumise nõue enne lepingu ülesütlemist 419,98 kr, järelmaksuga müügilepingust tulenev müügihinna tasumise nõue lepingu ülesütlemisega 2933,13 kr, viivis 60 kr, leppetrahv 2000 kr. Hageja on esitanud 06.04.2006 koondarve nr 15420824 (tl 84), millest nähtub, et eelmise perioodi arve (15167232, mida kohtule ei ole esitatud) on 4659,60 kr. Järelikult tasus kostja hagejale ära 3124 kr (7783,60 kr – 4659,60 kr). 31.03.2006 on kostja tasunud hagejale 2964,63 kr, seega on kostja tasunud hagejale kokku 6088,63 kr. Võlgnevuse jääk on 1695 kr. Hageja esindaja on 22.03.2010 kohtuistungil selgitanud, et nõudeid ei ole võimalik eristada, hageja nõue koosneb tasust kõnede eest, esimeses järjekorras on arvestatud tasutuks leppetrahv. Kohus leiab, et hageja määramisel tuleb arvestada esimeses järjekorras kostja poolt tasutuks kõrvalnõuded, so leppetrahv ja viivis ning edaspidi VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel põhinõue selle sissenõutavaks muutumise järjekorras. Kohus loeb kostja poolt tasutuks 06.08.2005 arve nr 13394529 leppetrahvi 2000 kr ulatuses, 06.06.2005 arve nr 12894927 viivise 60 kr ulatuses, 06.04.2005 arve nr 12416328 summas 2175,57 kr, 06.05.2005 arve nr 12655667 summas 344,96 kr, 06.06.2005 arve nr 12894927 tasunõude 134,97 kr ja järelmaksuga müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude 1373,13 kr ulatuses. Seega võlgneb kostja hagejale 06.06.2005 arve nr 12894927 alusel järelmaksuga müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude 1560 kr, milline nõue muutus aga sissenõutavaks seoses lepingu ülesütlemisega 04.07.2005 ja aegus 04.07.
  2. Kohus kohaldab kostja nõudel sellele hageja põhinõude osale aegumist. 06.07.2005 arve nr 13133506 alusel võlgneb kostja hagejale tasunõude 134,97 krooni, milline nõue ei ole tulenevalt

§-st 147 lg 1 ja lg 3 aegunud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab kostjalt lisaks põhinõudele ka viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste peatüki VII kohaselt on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Arvestades, et hageja on vähendanud viivise nõuet põhivõla summani, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudega võrdses ulatuses 134,97 kr; kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 269,94 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid 4 täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt seoses hageja nõudele aegumise kohaldamisega, peab põhjendatuks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.