3-10-640/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-640 Otsuse kuupäev

1. juuli 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Meelis Kokkmaa kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 18.11.2009.a käskkirja nr 1-3.13-7/1350 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Meelis Kokkmaa, esindaja Kaspar Lind Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Anne Lepik Resolutsioon
3. Rahuldada kaebus.
4. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 18.11.2009 käskkiri nr 1-3.13-7/
6. Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Meelis Kokkmaa kasuks menetluskulud 5200 (viis tuhat kakssada) krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
7. august
8. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord Asjaolud ja menetluse käik Meelis Kokkmaa esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse toetuse saamiseks bioenergia tootmiseks (meede 1.4.3) vajaliku rapsitöötlemisseadmete komplekti ostmiseks, mis koosneb koppelevaatorist, eelpuhastisorteerist, tigukonveierist, rapsiseemne kuivatist, säilituspunkrist, säilituspunkri tühjendussüsteemist, ühendustorustikest ja õlipressist. PRIA peadirektori 18.
9. 2009.a. käskkirjaga nr 1-3.13-7/1350 jäeti M. Kokkmaa taotlus rahuldamata. 1 PRIA 18.02.2010.a. vaideotsusega nr 13-4/8 jäeti M.Kokkmaa 18.12.2009 esitatud vaie rahuldamata. PRIA käskkirja kohaselt oleks meetmest 1.4.3 toetatav ainult õlipressi ostmine.
10. märtsil 2010 esitas Meelis Kokkmaa Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 18.11.2009.a käskkirja nr 1-3.13-7/1350 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused Kaebaja on seisukohal, et PRIA on põhjendamatult asunud seisukohale, et rapsiseemne kuivati koos koppelevaatorite, konveierite ja säilituspunkritega on traditsioonilised põllumajandusseadmed. Kaebaja on esitanud taotluse komplektse süsteemi ostmise toetamiseks, mille ainus eesmärk oleks biomassi töötlemine ja sellest biokütuse tootmine ning kaebaja soovitud kuivatisüsteem on kohandatud rapsi töötlemiseks. Olemasolevaid rapsi ja viljakuivatamise seadmeid on võimalik kasutada, kuid see toob kaasa täiendavaid toiminguid ning tootmisprotsessi efektiivsuse huvides on mõistlik kasutada eraldi kuivatisüsteemi. Käesoleval ajal kasutatava kuivatiga kuivatab kaebaja teravilja saagi, mille kogus on 1300 tonni hooajal. Kuivati võimsus on keskmiselt 55 tonni ööpäevas ning kuivati ressurss on käesoleval ajal optimaalne. Niiske sügise korral seejuures on ressurss piiripealne. Taotlusega esitatud hinnapakkumisel olev kuivati kuivatab rapsi hinnanguliselt 60 tonni ööpäevas. Arvestades, et bioenergia tootmisega seoses kujundatakse ettevõtte tegevus ümber (sellise mahuka investeeringu tegemine poleks mõttekas, kui seda kasutatakse ainult mõni kuu aastas – mõistlik on kujundada tegevus selliselt, et tootmisvahendeid saaks võimalikult pika perioodi jooksul tarvitada), sealhulgas hakatakse kasvatama ka varem valmivaid rapsisorte, siis ühtiks rapsi kuivatusperiood teravilja kuivatusperioodiga, s.t rapsi kuivatatakse ühe kuivatiga ja teravilja teise kuivatiga. PRIA põhjendused jäävad arusaamatuks ning on põhjendamatud olukorras, kus sama meetme 1.4.
11. alusel on pidevalt toetatud ka seadmeid ja masinaid, mille funktsioon on laiem, kui kitsalt bioenergia tootmine. Toetuse saajatele on antud muuhulgas toetust järgmiste masinate soetamiseks: põhulaadur McCORMIC teletrac TTH, eriotstarbeline traktor Fendt 930, teleskooplaadur JCB 531-70, laadur KESLA 305T-metsatõstuk koos käruga, rataslaadur Fendt 820 Vario. Nende seadmete puhul ei ole tegemist spetsiifiliste masinatega, mida saaks kasutada ainult bioenergia tootmiseks. Kaebaja leiab, et isikuid tuleb kohelda võrdselt ning ebavõrdseks kohtlemiseks peab olema selge ja mõjuv põhjus. Käskkirjas viidatud asjaolule, et taotleja põhivara hulgas on seisuga 31.12.
12. a kaks kuivatit, ei vasta tõele. Kaebajal on üks kuivati ning arusaamatuks jääb asjaolu, kuidas ja milliste andmete põhjal on vaides tuvastatud kahe kuivati olemasolu. Kaebajal on üks kuivati, mida kajastatakse raamatupidamises põhivarade nimekirjas erinevatel ridadel. Vastavast põhivara tabelist nähtuvad saadud toetused, millel viitab vastustaja vaideotsuses (322 240 krooni, 227 500 krooni ja 224 000 krooni, mis on kajastatud nimekirjas miinusega). Toetused on paigutatud põhivarade nimekirjas vastavalt sellele, kas toetust on kasutatud ehitise või masinate ja seadmete tarbeks. Kaebaja kordab, et ta ei ole ehitanud kahte kuivatit ning vaevalt on võimalik kontol nr 271 toodud vahenditega (kruvid, seibid jmt vahendid) ainuüksi kuivatit ehitada. Ebaõige on vastustaja seisukoht, justkui sooviks kaebaja kasvatada ja töödelda rapsi ning kuivatatud rapsiseemne müüa ettevõttest välja ning seetõttu pole kavandatav tegevus valdavalt kooskõlas meetme eesmärgiga ning seetõttu pole ka taotlus bioenergia meetmest 2 kõlbulik. Sisuliselt tuleneb selline seisukoht tegelikult Põllumajandusministeeriumi 10.02.
13. a kirjast nr 6.1-11.5/698-
14. Tõepoolest, käesoleval ajal kaebaja müüb rapsi, kuid peale investeeringut soovib kaebaja sellest õli toota (seejuures on õlitootmiseks võimalik ära kasutada ka madalama kvaliteediga rapsitoodang – jäätmed ja peene raps, mida muidu poleks võimalik müüa). Kaebaja poolt esitatud äriplaani
15. tabelis punktis 3 on selgitatud, et investeeringujärgselt pressitakse raps õliks ja töödeldakse ümber biodiisliks ja õlikoogiks. Seda, et kaebaja sooviks ainult osaliselt õli toota (näiteks jäätmetest ja peenest rapsist), pole ta kunagi väitnud ning selline käitumine oleks selgelt ebamõistlik. Vastustaja vastuväited Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et põllumajandusministri 09.05.2008.a. määruse nr 45 „Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ ( edaspidi: määrus nr 45) on toetatav vaid õlipressi ostmine, kuivati ostmine on toetatav Põllumajandusministri 09.11.07 määruse nr 128 „Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" alusel. Taotlejale on tehtud ettepanek taotleda ülejäänud seadmete jaoks toetust meetmest 1.4.1 so Põllumajandusministri
16. novembri
17. a määruse nr 128 "Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" alusel, kuid kaebuse esitaja sellega ei nõustunud. Määrus nr 45 on kooskõlas „Eesti Maaelu arengukavaga 2007-2013", mis annab üldpõhimõtted toetuse taotlemisel. Rapsiseemne kuivati koos koppelevaatorite, konveierite ja säilituspunkritega on traditsioonilised põllumajandusseadmed ning nad on toetatavad Põllumajandusministri
18. novembri
19. a määruse nr 128 "Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" alusel, seega meetmest 1.4.1, mitte aga määruse nr 45 (meede 1.4.3) alusel. Meetmest 1.4.3 oleks toetatav vaid õlipressi ostmine. Määruse nr 45 § 6 lg 2 kohaselt peab taotleja tagama toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise. Eesti Maaviljeluse Instituudi poolt välja töötatud ja õlikultuuride kasvataja käsiraamatus avaldatud seisukohtadest lähtuvalt saab rapsiseemet kuivatada, puhastada ja säilitada ka teraviljakuivatites ja puhastites. Rapsiseemet saab teisaldada samade konveieritega, millega teisaldatakse teraviljagi. PRIA poolt tehtud järelepärimisele saadetud vastuses 15.10.09 selgitab taotleja, et säilituspunker ja kuivati asuvad väljas ja ei vaja hoonesse paigutamist, kuid rapsi press paigutatakse olemasolevasse laudahoonesse, mis seisab praegu tühjana. Eeltoodust võib järeldada, et pressi saab kasutada ka täiesti iseseisva seadmena ja see ei pea olema komplektis kuivatiga. Amet oli seisukohal, et eeltoodule tuginedes oleks meetmest 1.4.3 toetatav vaid õlipressi ostmine, kuivati kui traditsioonilise põllumajandusseadme ostmine meetmest 1.4.3 toetatav ei oleks. PRIA palus taotlejal toetussummat vähendada mitteabikõlblike investeeringuobjektide võrra, nõustudes toetust määrama vaid õlipressile. Taotleja äriplaani andmetel kasvatab ta rapsi, rüpsi 161 ha, edaspidi 170 ha, toodangu näitajad 322 t, edaspidi 340 t. Taotleja müüb rapsi AS-le Werol Tehased. Rapsiseeme peab olema kuivatatud, sest tehas ostab ainult kuivatatud seemet. Kuivatamisel tekib ca 15 tonni jäätmete ja peene rapsi näol, mida mujale poleks võimalik kasutada. Selle rapsi saaks ta ära 3 pressida õlipressiga. Pressitud rapsiõli kasutatakse ahjuküttena. Enamuse kuivatatud rapsist müüb ta ära. Antud näite puhul kavatseb taotleja kasvatada ja töödelda rapsi ning kuivatatud rapsiseemne müüa ettevõttest välja. Seega ei ole kavandatav tegevus valdavas osas kooskõlas meetme eesmärgiga ning seetõttu ei ole taotlus bioenergia meetmest toetuskõlbulik. Meetme eesmärgiga kooskõlas on vaid rapsitöötlemise jääkide pressimine õliks ning selle kasutamine kütteks. Seetõttu on toetuskõlblikud vaid need soetatavad masinad ja seadmed, mis seostuvad selle osaga projektist. Nimetatud tõlgendusel põhineb ka PRIA vaideotsus. PRIA on lähtunud taotleja enda poolt taotluse lisana esitatud põhivarade nimekirjast seisuga 13.12.08, millest nähtub kahe kuivati olemasolu. Seega ei saanudki Amet taotluse menetlemisel esitatud põhivarade nimekirja alusel teada, kas tegemist on kuivatiga või mõtleb taotleja kuivati all mingeid muid materjale, seadmeid jms. Kohtuistungil nõustub vastustaja esindaja kaebaja selgitustega kuivatite arvu osas ning ei pea vajalikuks selles osas paikvaatluse tegemist. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus rahuldab kaebuse ja tühistab vaidlustatud PRIA peadirektori käskkirja. FIE Meelis Kokkmaa taotles Põllumajandusministri 09.05.
20. a määruse nr 45 „Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetus taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" alusel toetust rapsitöötlemisseadmete komplekti ostmiseks. Rapsiseemnete töötlemise seadmete maksumus väljavalitud hinnapakkumisel oli 5 231 000 krooni ja õlipressi maksumus 260 000 krooni. Määruse nr 45 § 5 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamiseks ja biomassi töötlemiseks ning biomassist toodetud soojuse, elektri ja transpordikütuse (bioenergia) toomiseks peamiselt oma ettevõttes. Sama paragrahvi lg 1 p 3 kohaselt on toetatavaks tegevuseks biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku masina ja seadme ostmine ja paigaldamine. Määrus nr 45 lähtub „Eesti Maaelu arengukavast 2007-2013“, mis annab toetuse taotlemise üldpõhimõtted. Arengukava kohaselt meetmest 1.4.3 toetatakse investeeringuid energiavõsa kasvatamiseks, biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku masina ja seadme ostmiseks ja paigaldamiseks (v.a. mikropõllumajandusettevõtete arendamise alameetmetest toetatavad traditsioonilised põllumajandusmasinad ja –seadmed, mida kasutatakse biomassi tootmiseks). Vastustaja on seisukohal, et kaebaja taotluse puhul on toetatavaks tegevuseks ainult õlipressi ostmine, ülejäänud seadmed oleks toetatavad meetmest 1.4.1, ehk ülejäänud taotluses näidatud masinad või seadmed on traditsioonilised põllumajandusmasinad. Kohus on seisukohal, et vastustaja selline seisukoht on vastuolus eelpool viidatud õigusaktidega. Arengukava kohaselt ei toetata meetmest traditsiooniliste põllumajandusmasinate ja -seadmete ostmist, mida kasutatakse biomassi tootmiseks. Vastustaja ei ole aga vaidlustatud käskkirjas lähtunud sellest, et taotletud kompleksist teatud seadmed või masinad oleksid traditsioonilised põllumajandusmasinad, vaid sellest, et kompleksi osi saab kasutada eraldi ja sellest, et rapsiseemet saab kuivatada ja puhastada ka olemasolevates kuivatites ja puhastites või teisaldada olesolevate konveieritega, millega teisaldatakse teravilja. Arengukava ega määrus 45 ei sea toetuse andmist sõltuvusse olemasolevatest põllumajandusmasinatest. Tulenevalt vastustaja seisukohast ei oleks 4 olemasolevad masinad ja seadmed takistuseks toetuse taotlemiseks samadele seadmetele meetme 1.4.1 alusel. Kuna vastustaja ei olnud oma arvamuses kindel, pöördus ta 18.01.2010 kirjaga Põllumajandusministeeriumi poole, paludes selgitust, kas taotletav investeering on toetatav meetmest 1.4.3 või on tegemist traditsioonilise põllumajandusseadmega, mis oleks toetatav meetmest 1.4.
21. Põllumajandusministeerium on vastuses märkinud, et Maaelu Arengukava ja sellega seotud dokumendid ei sätesta loetelu traditsioonilistest põllumajandusmasinatest ja – seadmetest ning et kujunenud praktika kohaselt on näiteks traktorite ja haagiste puhul sobivaks alameetmeks meede 1.4.
22. Ministeerium on ka seisukohal, et taotluses märgitud rapsiseemnekuivati ja sellega seotud seadmed võiksid olla toetuskõlbulikud, kui neid kasutatakse meetme eesmärgiga kooskõlas ehk biokütuse, biomassi või bioenergia tootmiseks. Seega on oluline kindlaks teha, mis eesmärgil taotletud rapsiseemne kuivatit ja teisi seadmeid kasutatakse, kas bioenergia tootmise eesmärgil või müügiks ettenähtud rapsiseemne töötlemiseks ja kuivatamiseks. Vaidlustatud käskkirjas selles osas vastustaja seisukohta ei ole võtnud. PRIA 18.02.2010 vaideotsuses nr 13-4/8 on vastustaja märkinud, et kuna taotleja kavatseb kasvatada ja töödelda rapsi ning kuivatatud rapsiseemne müüa ettevõttest välja, siis ei ole kavandatav tegevus valdavas osas kooskõlas meetme eesmärgiga ning ei ole seetõttu bioenergia meetmest toetatav. Vaideotsusest nähtub, et järeldus ei ole tehtud mitte PRIA enda seisukohtade analüüsi tulemusena, vaid otsuse aluseks on võetud sõnasõnalt Põllumajandusministeeriumi seisukoht. Samas aga ei põhine vastustaja seisukoht, et kaebuse esitaja kavatseb äriplaani kohaselt kuivatatud rapsiseemne ettevõttest välja viia kaebaja poolt esitatud äriplaanile. Kaebaja on esitanud PRIA-le äriplaani, mille
23. tabelis (tlk.33) on märgitud, et investeeringujärgselt pressitakse raps õliks ja töödeldakse ümber biodiisliks ja õlikoogiks. Tabelis 4 „Toodangunäitajad“ (tlk.24) on kaebaja prognoosinud vähendada taotluse esitamise aastale järgneval majandusaastal rapsiseemne müüki umbes poole võrra ning teisel aastal rapsiseemne müük puudub. Kaebuse esitaja ei ole äriplaani üheski osas märkinud, nagu kavatseks ta biodiislit toota ainult jäätmetest või peenest rapsist. Vastustaja on need asjaolud taotluse läbivaatamisel täielikult arvestamata jätnud ning arvestanud ainult hetkeseisu ehk investeeringueelset seisu. Eeltoodud põhjendustele tuginedes rahuldab kohus M.Kokkmaa kaebuse ning tühistab PRIA peadirektori 18.11.2009 käskkirja nr 1-3.13-7/
24. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud summas 5200 krooni, sellest riigilõiv 240 krooni ja õigusabi kulud 4950 krooni. Konto väljavõtte ja riigilõivu tasumise kviitungi kohaselt on menetluskulud kaebuse esitaja poolt kantud. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebuse rahuldab, kuulub taotletud summa vastustajalt kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele. Eda Muts kohtunik 5 6