KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel o Kohtuasja number 2-10-13059 Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuni 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Märge Tamme Kohtuasi A.S. hagi V.S. vastu elatise nõudes Hagi hind 19575.-krooni Kohtuistungi toimumise aeg 10.juuni2010 Menetlusosalised Hageja A.S. ( Š, IK xxx) Kostja V.S. (Š. ,IK xxx) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista kostjalt V. S.ilt (IK xxx ) A.S. (IK xxx) kasuks elatis alates
- aprillist 2010 kuni Õpingute lõpuni Ida-Virumaa Kutsehanduskeskuses, so 30.juunini 2011 igakuise elatusrahana 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis )krooni
- Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord Pooltel on Õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja esitab apellatsioonkaebuse ja ei taotle selle lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1
(3)ASJAOLUD Hageja on esitanud kohtule avalduse peale tema täisealiseks saamist oma isalt V. Š.ilt elatise nõudes, sest hageja jätkas täisealiseks saades 26.veebruaril 201O.aastal õpinguid keskhariduse omandamisel kutseõppeasutuses, milleks on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus. Hageja emale oli tema kasvatamiseks varasemalt välja mõistetud elatis hageja ülalpidamiseks 1800 krooni kuus kuni hageja täisealisuseni. Hageja lisab hagiavaldusele Viru Maakohtu tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-07-5828 03.maist 2007 . Hageja palub kohut tema kasuks välja mõista elatise 2175 krooni kuus seoses õpingute jätkamisega Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. Kostja vastas hagile 20.04.2010 võttes osaliselt hagi õigeks .Ta oli nõus hagejale maksma igakuiselt 1500 krooni kuus viidates enda väljaminekutele ja töövõime kaotusele 60 protsendi ulatuses. .Kostja soovis hagi läbivaatamist kohtuistungil, esitas enda pensionitunnistusest fotokoopia. Kohtuistungil lO.juunil 2010 esitas kostja enda töökoha Eesti Post palgatõendi perioodi detsember 2009 kuni mai 2010 kohta ning Põhja Pensioniameti Sotsiaalkindlustusameti tõendi riikliku pensioni suuruse kohta alates 01.04.
- Kohus lisas kohtutoimikusse lisaks hageja poolt esitatud 03.mai 2007 kohtuotsusele ka 17.mai 2007 kohtumääruse, mis parandab 03 .mai 2007 kohtuotsust. Kohtuistungil täpsustas hageja elatise väljamõistmise algusaega ja soovis selle väljamõistmist alates aprillikuust
- Hageja selgitas kohtule, et tema ema peab teda üleval iga päev . Kostja ütles, et temal on üleval pidada veel üks laps ja temale ei anta soodustusi, nagu neid antakse kutsekooli õpilastele. Poeg saab ka stipendiumit. Ta ei ole nõus maksma elatist rohkem kui 1500 krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tutvunud kõigi toimiku materjalidega leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele . Kohus tuvastas hageja sünnitunnistuse alusel, et hageja sai 26.veebruaril 2010 18-aastaseks. Ta õpib vastavalt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 15.03.2010 välja antud tõendile nr 1457 täiskoormusega II kursusel päevases osakonnas arvutiteeninduse erialal põhikooli baasil ning lõpetab õppeasutuse 30juunil 2011 aastal. Hageja isa, kostja V. Š. , on vastavalt Sotsiaalkindlustusameti pensionitunnistusele nr K 94949, välja antud 15.10.2007, töövõimetu. Pensionitunnistus ei kajasta töövõimetuse protsenti . Kostja ise on töövõime kaotuse 60 % maininud nii vastuses hagile kui öelnud ka kohtuistungil. Kostjal on ka teine laps - V. S., kes on sündinud 12.aprillil 1999, lisatud sünnitunnistuse fotokoopia nr CL 0322729 02.08.
- Kostja poolt esitatud palgatõendist lähtuvalt on kostja keskmine brutopalk perioodil detsember 2009 kuni mai 2010 8052,60 (48315,60 :6) krooni ning Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt 2
(3)lisandub kostja sissetulekule ka riiklik pension ,mille suurus kuus on 2299 krooni. Seega on kostja keskmine sissetulek kuus 10351,60 krooni. Kuna kostjal on kokku kolm ülalpeetavat ,so. tema ise, tema laps V. Š. ning poeg A. Š. ,tuleb tema keskmine sissetulek jagada kolme isiku vahel. Kui kostja enda kulutusteks ühes kuus arvestada Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär ning kummalegi lapsele pool kuupalga alammäärast (teise poole ulatuses kohustub seda andma teine lapsevanem),siis kostja sissetulekust kummalegi lapsele jääv osa ei ole väiksem kui 2175 krooni kuus. Arvestus: 4350 + 2175+ 2175 = 8700 krooni ,millele lisandub töövõimetuspension 2299 krooni kuus. Kostja kogu sissetulek on 10351,60 krooni kuus ning mõlemale lapsele arvestatava summa 2175 krooni maha arvamise puhul jääb kostjale endale mitte Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäär 4350 krooni ,vaid 6001,60 krooni ,millega on kaetud ka kostja kui invaliidi ravimite ostmine. Perekonnaseaduse (PKS) § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 60 lg 2 järgi, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS § 61 lg.2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuigi lapse vajadus on saada oma mõlemilt vanemalt elatist vähemalt 2175 krooni ulatuses, tuleb siinkohal arvestada ka vanema varalist seisundit. Antud juhul on üks hageja vanematest, so kostja invaliid ,kuid ta suudab oma sissetulekuga ülal pidada nii ennast kui oma kahte last. Kostja märgib, et enda ravimitele kulub tal kuus 400 krooni. Kohus aktsepteerib seda väljaminekut. Kuna hageja on nõus saama elatist oma isalt alates 01.aprillist 2010,siis kohus mõistab kostjalt elatise välja alates nimetatud ajast. Menetluskulud Tuginedes riigilõivuseaduse (RLS ) § 22 lg 1 p 2 riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagis ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. ^ Märge Tamme kohtunik 3
(3)