TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS riigi õigusabi taotluse läbivaatamise kohta Kohtuasja number 3-10-1769 Määruse kuupäev 09.07.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.T.` taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon
- Jätta A.T.` taotlus riigi kulul õigusabi võimaldamiseks rahuldamata.
- Määrus saata teadmiseks riigi õigusabi taotlejale A.T. ja lisada kaebuse koostamise näidis-soovituse. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 471 lg 2 ja lg 3). Asjaolud ja kohtu seisukoht A.T. esitas 08.07.2010 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi määramiseks (haldusasi nr 3-10-1769). Taotlus on esitatud Justiitsministeeriumi poolt koostatud näidisvormi kohaselt. Probleemi kirjelduses, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, märgib A.T.: „Olen teinud Viru Vanglale 2 taotlust, et saada ravi maksa haiguse vastu. Taotlused on jäetud rahuldamata, ning vangla poolsed vastused ei ole vastavuses taotluse sisuga. Olen esitanud vaide, aga vangla pole tähtaegselt vastanud. Kuna see ravi on kallis olen pakkunud varianti, et toon ise ravimid, aga vangla ei luba. Vangla rikub Põhiseaduse § 28.“ 1 Põhjenduses, miks riigi õigusabi saamine on taotleja õiguste kaitseks vajalik, märgib taotleja, et juriidilise hariduse puudumise tõttu oleks ta Vangla juristist esindaja vastu kohtus ilma advokaadita ebavõrdses seisus. Asjast tuleneva võimaliku kasuna märgib taotleja vajaliku ravi saamise, et vältida haiguse edasi arenemist ja elule või tervisele ohtlikuks muutumist. Riigi õigusabi taotleja palub vabastada riigilõivu tasumisest kuna on kinnipeetav ja ei oma sissetulekut. Riigi poolt tagatava õigusabi liigid ja sellise õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab „Riigi õigusabi seadus“ (RÕS). Juhindudes „Riigi õigusabi seadusest“ (RÕS) võib kohus isiku taotlusel vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabikulude eest tasumisest ja kanda õigusabikulud riigi arvele, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta. Kohus leiab, et A.T.` riigi õigusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotluse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Taotleja on taotluses piisava selgusega ise kirjeldanud probleemi ja kohtu arvamusel on ta suuteline ise halduskohtusse esitamiseks kaebuse koostama ning end halduskohtus esindama. Kaebaja on oma probleemi kirjelduses märkinud, et on teinud Viru Vanglale 2 taotlust, et saada ravi maksa haiguse vastu. Taotlused on jäetud rahuldamata ja ta ei ole rahul vanglapoolsete vastuste sisuga. A.T.` poolt esitatud vaidele ei ole vangla tähtaegselt vastanud. Taotleja poolt tehtud ettepanekuga, et A.T. ostab ise ravimid ei ole vangla nõustunud. Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS §-st 94, TsMS § 180 lg 4 ning RÕS § 7 lg 1 p 1 - jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kohus selgitab: riigi õigusabi taotlus on riigilõivu vaba seaduse järgi, seega puudub kohtul vajadus seisukoha võtmiseks riigilõivust vabastamise taotluse osas. Kohus lisab määrusele kaebuse koostamiseks abimaterjalina kaebuse näidise-soovitused, mille eeskujul saab kaebaja kaebuse koostada ning kohtule esitada. Samas tuleks kaebajal kaebusega koos lisada kõik dokumendid, mida on kaebaja vanglalt oma kirjavahetuse (selgitustaotluse esitamise ) käigus saanud. Halduskohus on uuriv kohus ning nõuab dokumente ka ise ja püüab võimaluste piires ise asjaolusid välja selgitada. Mare Priks kohtunik 2 3