← Eesti

3-10-1567/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Eelmenetluse kohta kaebetähtaja läbivaatamise küsimuses Kohtuasja number 3-10-1567 Määruse kuupäev 08.07.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Saare Küülik OÜ esindaja v.adv. Katrin Kahni kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 05.02.2010 käskkirja nr. 13-6/219 ja vaideotsuse 23.04.2010 nr. 13-4/54 peale Asja läbivaatamise kuupäev 08.07.2010, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Saare Küülik OÜ esindaja taotlus kaebetähtaja ennistamise osas rahuldamata ning lõpetada antud asjas menetlus. (haldusasi 3-10-1567). Saata käesolev määrus menetlusosalistele ning lisada kaebuse esitajale vastustaja seisukoht kaebetähtaegsusele. Määruskaebuse võib esitada 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult sama kohtu kaudu, arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 12 lg 3, § 471 lg 2) Edasikaebe kord: Tartu Halduskohtu kohtunik Mare Priks läbi vaadanud 15.06.2010 laekunud Saare Küülik OÜ esindaja kaebuse, milles taotletakse PRIA käskkirja nr. 13-6/219/05.02.2010 ja vaideotsuse 23.04.2010 nr. 13-4/54 tühistamist. Kaebuses taotletakse eelkõige kaebetähtaja ennistamist, kuna vastustaja vaideotsus 23.04.2010 seadusega sätestatud nõuetekohast vaidlustamisviidet ei sisalda. Korrektse vaidlustamisviite puudumise tõttu tekkis kaebajal arusaam, et vaideotsuse vaidlustamiseks halduskohtus on ette nähtud pikem tähtaeg. Kaebuse esitaja oleks kaebuse õigeaegselt kohtusse esitanud, kui vaideotsuses oleks nõuetekohane vaidlustamisviide. Puhtobjektiivsetel põhjustel jäi kaebuse esitajal kaebus esitamata. Kaebaja esindaja on teinud viite Riigikohtu lahendile haldusasjas 3-3-1-16-06, kus on asutud seisukohale, et kui vaideotsuses oleks olnud nõuetekohane vaidlustamisviide, oleks haldusakti õigeaegselt vaidlustatud. Kaebaja esindaja on väitnud, et kaebaja sai kaebetähtajast teada alles juuni kuu alguses, kui ta oli advokaadi poole pöördunud. Kaebaja esindaja rõhutab, et kaebuse esitaja näol ei ole tegemist õigusharidust omava isikuga. Kohus on asja menetlusse võtnud kohtumäärusega 18.06.2010 , et võtta seisukoht kaebetähtaegsuse osas kirjalikus menetluses arvestades ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) seisukohti. PRIA on seisukohal, et antud juhul ei ole kaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Kaebuse esitaja viide kohtulahendile 3-3-1-16-06 p. 8 ei ole antud juhul asjakohane ,kuna nimetatud kaasuse puhul vaideotsuseks tunnistatud kirjas vaidlustamisviide üldse puudus. Vastustaja on märkinud, et Saare Küülik OÜ esindaja on vaideotsuse kätte saanud 27.04.2010 ning jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei pöördunud õigusteadmistega isiku poole varasemalt. Kohtu seisukohad: Kohus on seisukohal, et taotlus kaebetähtaja ennistamise kohta on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 9 lg 1 kohaselt võib haldusakti tühistamiseks kaebuse esitada 30 päeva jooksul , arvates haldusakti teatavakstegemisest. Tulenevalt HKMS § 9 lg 3 kohaselt saab halduskohtu poole pöörduda pärast kohtueelse menetluse läbimist (peale vaideotsust) 30 päeva jooksul , mil isikule on otsustus teatavaks tehtud. Antud juhul on Saare Küülik OÜ-le 23.04.2010 vaideotsus nr. 13-4/54 kätte toimetatud 27.04.2010 (vastustaja märge selle kohta), seega tulnuks kaebus kohtule esitada hiljemalt 27.05.2010, kuid kaebus on esitatud kohtule 15.06.2010, seega 19 päeva hiljem lubatud tähtajast. Kohus , olles tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et antud asjas ei kuulu kaebetähtaeg ennistamisele ning menetlus tuleb lõpetada. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei ole pöördunud õigusteadmistega isiku poole koheselt pärast vaideotsuse kättesaamist, vaid on teinud seda tunduvalt hiljem. Samas on tegemist äriühinguga, kus õigusalaste küsimustega kokkupuude on tihedam ja õigusabi kättesaadavus on tunduvalt tõhusam kui tavakodanikul, mistõttu ei ole põhjendatud väide, et kaebuse esitaja näol ei ole tegemist õigusharidust omava isikuga, mistõttu jäi kaebetähtaeg tähelepanuta. Riigikohus on küll haldusasjas 3-3-1-16-06 asunud seisukohale, et kui vaideotsuses oleks olnud vaidlustamisviide, siis tõenäoliselt oleks kaebaja vaidlustanud tema õigusi rikkuvat haldusakti õigeaegselt. Halduskohus on seisukohal, et nimetatud juhul on tegemist tavakodanikust kaebajaga, ning asjast nähtuvalt puudus kirjas, mida on kohtud sealses haldusasjas tõlgendanud vaideotsusena , vaidlustamisviide üldse, mistõttu ei pea kohus kaebaja esindaja poolt toodud kohtulahendi viidet antud asjas asjakohaseks. Käesoleva asja vaideotsuses on vaidlustamisviide olemas, kuid kohus möönab, et tõepoolest puudub vaidlustamisviites otseselt kaebetähtaeg, kuid vaidlustamisviide on olemas , mis viitab kaebuse esitamisele vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku tingimustele ja korrale, millest lähtuvalt tulnuks äriühingu juhatuse liikmel aegsasti huvi tunda haldusakti vaidlustamise vastu selle vaidlustamise soovi korral näidates üles hoolsuskohustust, mitte pöörduda tunduvalt hilisemal ajal advokaadi poole seonduvalt kaebuse esitamisega. Samas on kaevatavas käskkirjas (05.02.2010 nr. 13-6/219) vaidlustamisviites sätestatud 30 päevane kaebetähtaeg. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et kui haldusakti pole seadusega sätestatud korras vaidlustatud, on hilisem võimalus vaidlustada haldusakti ainult juhul kui kohus kaebetähtaja ennistab. Antud juhul ei kuulu kaebetähtaeg ennistamisele, kuna kaebaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks tal takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal, mistõttu kohus lõpetab antud asjas menetluse HKMS § 25 lg 7 ja HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohtunik Mare Priks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.