Edasikaebamise kord Asjaolud 11.05.2010 on M.Õ. esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi ametnike poolt tekitatud kahju 4.000.000 krooni hüvitamise nõudes (haldusasi nr 3-10-1202). Kaebaja on nimetanud vastustajateks Teabeameti, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja Riigikohtu. Kaebaja on seisukohal, et talle on nimetatud ametiasutuste ametnikud tekitanud moraalset kahju tervise, saamata jäänud töötasu ja saamata jäänud tulude näol jälitustegevuse toimiku ja materjalide põhjal. Kaebusele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on 06.05.2010 tasunud M.Õ. riigilõivu 250 krooni. 1 Kaebusele on lisatud taotlus kahjunõudelt 5% riigilõivu tasumisest vabastamiseks koos majandusliku seisundi teatisega. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on kaebaja töötu fotograaf, saab sotsiaalabi riigilt 3509 krooni, vabadeks rahalisteks vahenditeks on kaebaja märkinud 10 709,60 krooni; samuti on kaebaja poolt märgitud kohustused võlausaldajatele. 18.05.2010 kohtumäärusega vabastas Tartu Halduskohus M.Õ. riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel osaliselt ning võttes arvesse, et tasutud on 250 krooni, kohustas kaebuse esitajat täiendavalt tasuma riigilõivu 1750 krooni (RLS § 56 lg 11 vastavalt kuulub antud kaebusega nõutud summalt tasumisele riigilõivu 5%, s.o 200 000 krooni). Samas kohtumääruses on osutatud, et kaebus ei vasta
Kaebuse esitajat on kohustatud kaebuses märkima, milline asutus või ametnik ja millise toimingu või haldusakti või tegevusetusega on kaebaja õigusi rikkunud, millal on rikkumine toime pandud ning millest tuleneb kaebaja poolt märgitud kahju ning põhjendada tuleb, millest tulenevalt on kahjusumma suuruseks märgitud 4 miljonit krooni. Kohus jättis kaebuse käiguta ja selgitas, et kui kaebuse esitaja ei ole 31. maiks 2010 riigilõivu tasunud ja kaebuse puudusi kõrvaldanud, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale. Kohtumäärus on kaebuse esitajale allkirja vastu kätte toimetatud 20.05.2010 – vastuvõtja kaebuse esitaja ema Tiia Andres (alus: väljastusteade). Kaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud kaebuse käiguta jätmise määruses osutatud eelpoolnimetatud puudusi, samuti ei ole kaebuse esitaja taotlenud kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. Kohtu seisukoht Kohtul on kohustus asja kohtuliku ettevalmistamise staadiumis kontrollida kaebuse vastavust Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 1.
lg 1 p 1 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab
sätestatud nõuetele ja kas on tasutud riigilõiv.
lg 2 kohaselt kui halduskohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
lg 3 sätestab, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Antud juhul ei ole kaebaja kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud ega esitanud kohtule halduskohtus menetletavat kaebust, mistõttu kuulub kaebus haldusasjas nr 3-10-1202 tagastamisele kaebuse esitajale. Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on
lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 250.- mis kuulub tagastamisele
2 alusel. Kohus teeb kohtumääruse riigilõivu tagastamise kohta pärast kaebaja poolt nõuetekohase taotluse esitamist. (Riigilõivuseaduse § 12 ja 13). Mare Priks kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.