Hageja nõue (tl 6-9) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Olerex ja OÜ Van & Mar 27.04.2006 müügilepingu nr 8072, mille objektiks olid hageja poolt I kostjale müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused, mis väljastatakse I kostjale tanklast AS-i Olerex krediitkaartide alusel. OÜ Van & Mar ei täitnud lepingujärgset kohustust nõuetekohaselt, jättes tasumata 13.08.2009 arve nr 530-10012272 alusel 4000,20 krooni, 13.08.2009 arve nr 530-10012273 alusel 43 500 krooni, 31.08.2009 arve nr 530-10012387 alusel 46 905 krooni, kokku võlgnevus 94405,20 krooni. Hageja ja I kostja vahel sõlmitud müügilepingu järgi on hagejal õigus nõuda I kostjalt viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summalt. OÜ Van & Mar jättis tasumata järgmised viivisearved: 31.08.2009 arve nr 590-10008471 summas 7573,51 krooni, 30.09.2009 arve nr 590-10008692 summas 3083,71 krooni, 31.10.2009 arve nr 590-10008949 summas 3660 krooni ja 30.11.2009 arve nr 590-10009190 summas 3600 krooni, kokku viivis 17 917,22 krooni. 27.04.2006 sõlmisid AS Olerex ja Tamur Vanker käenduslepingu, mille järgi kohustus Tamur Vanker hageja ees vastutama AS Olerex ja OÜ Van & Mar vahel 27.04.2006 sõlmitud müügilepingu nr 8072 nõuetekohase täitmise eest solidaarselt I kostjaga 200 000 krooni ulatuses. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevus summas 112 322,42 krooni, täiendav viivis, mis ei ole hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskulud. Hageja esitas nõude tõendamiseks koopiad 27.04.2006 müügilepingust nr 8072 koos lisadega (tl 1015), arvetest nr 530-10012272, 530-10012273, 530-10012387, 590-10008471, 590-10008692, 59010008949 ja 590-10009190 (tl 16-22), käenduslepingust (tl 23-24), meeldetuletuskirjadest ja väljastusteadetest (tl 25-28) ning väljavõtted maksuvõlglaste registrist (tl 29), krediidiinfost (tl 30-31) ja kinnistusraamatust (tl 32-35). Kostjate vastus hagiavaldusele (tl 48-49) Tamur Vanker OÜ Van & Mar esindajana tunnistab võlgnevust AS-le Olerex summas 94 405,20 krooni. Viivisevõlgnevuse osas on kostja seisukohal, et müügilepingu nr 8072 p-s 2.5 sätestatud viivise määr 0,3% on ebamõistlikult suur. 2009 teisel poolel halvenes märgatavalt OÜ Van & Mar klientide maksekäitumine ja osaühingul on käesoleva ajani olulised summad 2009 osutatud teenuste ja tehtud tööde eest saamata. Põhjuseks on tellijate pankrotid, saneerimismenetlused kui ka ajutisest makseraskusest johtuv pahatahtlikkus. Kostja kinnitab, et OÜ Van & Mar on pakkunud hagejale läbirääkimise kostjapoolse võlgnevuse tasumise ajatamiseks, lähtudes kostja majanduslikust olukorrast, kuid hageja on kostja pakkumisest keeldunud. Kostja teeb hagejale ettepaneku anda AS-i Olerex võlanõue summas 94 405,20 krooni üle kostjaga seotud OÜ-le Tammvan Grupp. Kostja ettepanek on, et tasumise tähtaeg oleks hiljemalt 16.12.2010, 2
viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, so 0,3% päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub ühtlasi määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja välja mõista hageja kasuks kostjatelt solidaarselt menetluskulu summas 10 450 krooni. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus 1. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 403 lahendab kohus poolte nõusolekul käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses.
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodust tulenevalt tuleb Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 208 lg 1 alusel OÜ-lt Van & Mar ja Tamur Vankerilt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 94 405,20 krooni. Hageja avaldust haginõude vähendamiseks seoses II kostja poolt kohustuse osalise täitmisega kohtumenetluse kestel arvestab kohus allpool (p 6). 5. Kostja vaidleb vastu hageja nõutavale viivisele, leides, et müügilepingu nr 8072 p-s 2.5 sätestatud viivise määr 0,3% on ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et hageja nõutud viivis ei kuulu vähendamisele kostja esitatud põhjendusel. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 (leppetrahvi vähendamine) lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Eeltoodust tulenevalt ei saa üksnes lepingus kokkulepitud viivisemäära suurus iseenesest olla põhjenduseks viivise vähendamisele, vaid viivise ebamõistlik suurus peab tulenema konkreetsest tasumisele kuuluva viivise suurusest. Tulenevalt kohtupraktikast tuleb rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Antud juhul ei ületa viivisenõue põhivõlga, seega lasub hoopis viivise vähendamist taotlenud võlgnikul kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kui võlgnik ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Viivise suuruse üle hindamisel tuleb lähtuda põhivõla suurusest viivise arvestamise ajal. Hageja nõude aluseks olevate põhivõlgnevuse arvete (arved nr 530-10012272, 530-10012273, 53010012387) ja viivisarvete võrdlemisel ilmneb, et need on omavahel seotud vaid osaliselt. Viivisarved on esitatud põhivõlgnevuse arvete nr 530-10012070, 505-10141147 ja 530-10012272 alusel tasumata summade kohta ehk põhivõlgnevuse ja viivisenõude suurused on võrreldavad vaid arve nr 53010012272 alusel. Samas hinnates viivisarvetes toodud võlgnevusi ja nendega seotud viiviseid, siis ei ületa viivised põhinõuet nende arvestamise hetkel (tl 19-22). Kohus leiab, et hageja ei ole välja toonud ühtegi sellist asjaolu, mis õigustaksid hageja nõutud viivise vähendamist. Majanduslanguse tagajärjed mõjutavad vähemal või suuremal määral kõiki ettevõtjaid, sh nii hagejat kui I kostjat. Kohtu arvates ei ole see asjaoluks, mille alusel lugeda viivisearvete nr 59010008471, 590-10008692, 590-10008949 ja 590-10009190 alusel nõutav viivis võrreldes võlgnetava summaga (märgitud viivisarvetel) ebamõistlikult suureks. Võlgniku majanduslik seisund kuulub arvestamisele alles viivise vähendamisel, so pärast selle tuvastamist, et viivis on ebamõistlikult suur. Kohus peab siiski põhjendatuks vähendada hageja viivisarvete 590-10008949 ja 590-10009190 alusel nõutavat viivist põhjusel, et mõlemal on ekslikult arvestatud põhivõlgnevuse arve nr 530-10012272 alusel viivist alates 27.08.2009, so sõltumata võlgnevuse jäägi vähendamisest, seega on osa viivisest arvestatud mitmekordselt. Arve nr 590-10008949 järgi on viivis (võlgnetav summa 20 000 krooni, võlgnevuse periood 01.10.2009-27.10.2009, viivitatud päevi 27) 1620 krooni ja arve nr 590-10009190 järgi (võlgnetav summa 16 000 krooni, võlgnevuse periood 28.10.2009-10.11.2009, viivitatud päevi 14) 672 krooni ning viivis põhivõlgnevuse arve nr 530-10012272 alusel kokku 5352 krooni. Kõikide hagile lisatud viivisarvete järgi on viivis kokku 17 917,22 krooni asemel seega 12 949,22 krooni. 4
alusel täiendava viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab OÜ-lt Van & Mar ja Tamur Vankerilt solidaarselt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 94 405,20 krooni perioodi 15.01.2010-19.04.2010 eest 26 905,48 krooni (94 405,20 krooni × 0,3% × 95 päeva), põhivõlgnevuselt 7354,42 krooni perioodi 20.04.201023.04.2010 eest 88,25 krooni (7354,42 krooni × 0,3% × 4 päeva) ja alates 24.04.2010 protsendina põhinõudest 7354,42 krooni kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjatelt välja viivis (so sissenõutavaks muutunud viivis 88,25 krooni koos tulevikus lisanduva viivisega) kokku mitte suuremas summas kui põhinõue 7354,42 krooni. 8. Vastavalt
lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi põhinõude osas täielikult, jätab hageja menetluskulud solidaarselt OÜ Van & Mar ja Tamur Vankeri kanda. Hageja taotles menetluskulude kindlaksmääramist ja nende kostjatelt väljamõistmist. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 10 000 krooni ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 450 krooni. Kuna tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja riigilõivu seaduse alusel tasumisele kuuluvate kohtukuludega, tuleb need lugeda põhjendatuks ja hageja jaoks vältimatuteks kulutusteks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu 10 450 krooni. 9. Tartu Maakohtu 19.01.2010 määrusega seati hagi tagamise abinõuna Tamur Vankerile kuuluvale Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla kinnistusjaoskonna registriossa nr 1675437 kantud kinnistule asukohaga Haimre pst 14, Märjamaa alev, Märjamaa vald, Raplamaa kohtulik hüpoteek summas 112 322 krooni AS-i Olerex kasuks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.