VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-10-5030
- juulil 2010, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad P K hagi L K vastu abielu lahutamise nõudes 25 000 krooni Hagi: P K (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: L K (isikukood XXX, elukoht XXX) Hagimenetlus 16.06.2010, avalikul kohtuistungil Istungisekretär Jelena Nikolajeva Pooled Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Tamara Šabarova RESOLUTSIOON
- Rahuldada P K hagi täies ulatuses.
- Lahutada P K ja L K (abielueelne perekonnanimi K) abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt
- jaanuaril 2008.a, kanne nr
- Larissa Kajalinal säilitatakse peale abielu lahutamist abielu ajal kantud perekonnanimi ”K”.
- Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub. MENETLUSKULUDE JAOTUS
- Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
- Riigilõiv summas 5 000 krooni jätta riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi Tsiviilasi nr 2-10-5030 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 02.02.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 22.01.2008.a. Abielusuhted poolte vahel on lõppenud 2009.a jaanuaris, hageja on vahetanud elukohta ning pooled asusid elama eraldi. Käesolevaks hetkeks hageja on loonud teise perekonna. Seega abielusuhete säilimine ning taastamine poolte vahel on võimatu. Hageja pöördus korduvalt kostja poole ettepanekuga lahutada abielu Perekonnaseisuametis, kuid kostja oli selle vastu, järelikult poolte vahel on olemas vaidlus. Seoses sellega hageja on sunnitud pöörduda kohtusse hagiavaldusega abielu lahutamiseks. Seoses sellega, et hageja sissetulek ei võimalda tasuda riigilõivu riigi tuludesse, hageja taotleb kohtult temale menetlusabi osutamist ning täielikku vabastamist riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Lähtudes eeltoodust hageja palub lahutada poolte abielu, mõista kostjalt välja kohtukulusid. Vastavalt hagi täpsustusele (tl 19) pooltel on üks alaealine laps: Maksim Kajalin, sünd 05.03.2001, kes elab koos emaga. Hageja igakuiselt kannab kostjale lapse ülalpidamiseks 5 000 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus lapse elukoha, suhtlemise, kasvatamise ja ülalpidamise kohta. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 30.03.2010 määrusega (tl 20) hagejat vabastati riigilõivu summas 5 000 krooni tasumisest hagi esitamisel. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 02.02.
- TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. Seega antud asja hagihind on 25 000 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Vastavalt hagi vastusele (tl 27) kostja hagi ei tunnista. Lähtudes lapse - poja Maksimi, sündinud 05.03.2001.a, huvidest, leiab kostja olevat vajaliku säilitada perekond. Perekonna lagunemine mõjub negatiivselt lapsele. Palutakse jätta hagiavaldus abielulahutamise kohta rahuldamata. Abielulahutamise initsiaatoriks on hageja. Kostja ei ole andnud põhjust, et ta lahkuks perekonna juurest. Hageja ilma põhjust lahkus perekonna juurest. Kostja ülalpidamisel on alaealine poeg – Maksim, sündinud 05.03.2001.a ja tütar Anna sündinud 08.03.1991.a. Peale kooli lõpetamist 2009.aastal ei leidnud tütar tööd. Käesoleva ajani on ta töötu ja on arvel Töötukassas. Seoses sellega, et tütar ei ole varem töötanud, ei saa ta ka töötukassast mingit hüvitist. 2
(5)Tsiviilasi nr 2-10-5030 Kostja töötab alates 11.12.2009.a AS-s Gusto – müüjana ja tema töötasu on 3 000 - 3 800 krooni kuus sõltuvalt töötatud töötundide arvust. Kulutused korterile ja kommunaalteenustele, televisioon ja internet moodustavad keskmiselt kuus 2 500 krooni. Tuginedes ülaltoodud asjaoludele palub kostja kohtukulud jätta hageja kanda. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Vastavalt hageja arvamusele kostja vastuse kohta (tl 31) ei vasta vastuses toodud asjaolud tegelikkusele. Nii, kostja märgib, et tema ülalpidamisel on alaealine poeg M (sünd.XXX) ning täisealine tütar A (sünd. XXX). Hageja vabatahtlikult täidab enda kohustust oma alaealist last M K ülal pidada, makstes igakuiselt 5 000 EEK. Vastavalt perekonnaseadusele (edaspidi PkS) vanemad peavad oma alaealisi lapsi ülal pidama. Hageja ja kostja tütar A K, kes on sündinud XXX.a, on täisealine, järelikult, hagejal ning kostjal ei ole kohustust oma täisealist last ülal pidada. Kuid, hageja, tundes isatundeid ning hoolitsedes enda lapse eest, igakuiselt annab A K rahalist abi summas 2 000 EEK. Kostja ekslikult arvab, et abielu lahutamine mõjutab last negatiivselt, kuna hageja heauskselt täidab oma õigusi ja kohustusi, osaleb, nagu on öeldud ülalpool, lapse ülalpidamises, samuti ka aktiivselt osaleb lapse kasvatamises ning suhtleb temaga. Hageja on veendumusel, et, arvestades hageja ja kostja vahel tekkinud suhteid (konfliktseid), mis eelnesid abielusuhete lõppemisele, nende jätkamine võiks palju negatiivsemalt mõjutada alaealise lapse psüühikat ja arengut. Hageja arvab, et asjasse ei puutu kostja põhjendused tema sissetuleku ning tema kulude korterile, kommunaalteenustele, televisioonile ning internetile kohta. Hageja soovib veelkord rõhutada, et tema on loonud uue perekonna ning soovib registreerida abielu uues loodud perekonnas. Seetõttu hageja on huvitatud antud tsiviilasja kiiremas lahendamises ning abielu lahutamises. Samuti kostja juhib tähelepanu sellele, et abielusuhted poolte vahel on lõppenud 2009.a jaanuarist, sellest ajast pooled elavad eraldi ning abielusuhete taastamine poolte vahel on võimatu. Hageja arvab, et ei ole olemas mingeid õiguslikke aluseid, et jätta hageja haginõudeid rahuldamata ning abielu mitte lahutada. Hageja korduvalt kohtuvälises korras püüdis lahutada abielu kostjaga Perekonnaseisuameti kaudu. Hageja põhjendas enda seisukohta sellega, et abielu lahutamisega kohtu kaudu kaasnevad palju suuremad kulutused. Kuid, kostja on keeldunud lahutada abielu kohtuvälises korras Perekonnaseisuameti kaudu. Seetõttu, et hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel, siis, lähtudes eeltoodust, hageja arvab, et antud tsiviilasja läbivaatamisega seotud kohtukulud peavad olema jäetud kostja kanda ning temalt tuleb välja mõista riigilõivu. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et temal on praktiliselt uus perekond Soomes, kus ta on praegu elab ja töötab. Pooled olid juba abielus 1989-1998, siis lahutasid abielu, aga pärast taas hakkasid koos elama ja sõlmisid abielu. Hageja arvamusel abielu säilitada on võimatu. Kostja soovib taastada abielusuhted lapse huvides. Kostja soovib jätta endale perekonnanime „K“. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 3
(5)Tsiviilasi nr 2-10-5030 Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on sõlmitud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 22.01.2008, kanne nr 23. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0158469 (tl 2). Pooltel on ühine täisealine tütar A, sünd XXX ja alaealine poeg M, sünd XXX. Nimetatud asjaolud on kohus tuvastanud sünnitunnistusega III-ЛА № 396039 (tl 9) ja sünnitunnistusega CL 0217045 (tl 10). Poolte seletuste kohaselt on nende abielusuhted lõppenud, nad elavad erinevates kohades, hageja elab ja töötab Soomes ning tal on seal faktiliselt uus perekond. Hageja leiab, et abielu säilitada on võimatu. Kohus, kuulates ära poolte seletused ja põhjendused leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 63 (alates 01.07.2010 kehtima hakanud redaktsioon) abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooltel kooselu enam ei ole, hageja elab ja töötab Soomes, kus tal on faktiliselt uus perekond, kostja koos poolte lastega elab Eestis, seega leiab kohus, et on alust arvata, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kooselu nad ei taasta, mistõttu poolte abielu tuleb lahutada. Kostja soovib peale abielu lahutamist säilitada endale perekonnanime „K“. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna kostja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse talle perekonnanimi „K“. Vastavalt PKS § 66 p 2 abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. MENETLUSKULUD Hageja oli vabastatud hagi esitamisel riigilõivu summas 5 000 krooni tasumisest. Vastavalt TsMS § 190 lg 3 esimesele lausele menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 164 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. 4
(5)Tsiviilasi nr 2-10-5030 Lähtudes eeltoodust kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus leiab ka, et riigilõivu summas 5 000 krooni väljamõistmine kostjalt ei oleks tema suhtes õiglane, kuna kahjustaks ülemääraselt tema olulisi vajadusi, seega riigilõiv tuleb jätta riigi kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632. Tamara Šabarova Kohtunik 5
(5)