lg 3 teise lause kohaselt 01.01.2005 kell 00:00 ning nõue oleks aegunud 31.12.2007 kell 24:00. Kuna hageja esitas kohtule 27.12.2007 maksekäsu kiirmenetluse avalduse samas nõudes, siis tulenevalt
Riigikohus on asunud tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 tehtud lahendis seisukohale, et
lõike 3 teise lause kohaselt on nõude sissenõutavus seotud arve esitamisega, mitte aga arve kättesaamisega nagu leiab kostja. AS Tele2 Eesti on esitanud kostjale kõik saadud teenuste kohta koostatud arved. Lepingu tingimuste punkti 7.2 kohaselt oli kostja kohustatud arve tasuma vaatamata asjaolule, et ta ei pruugi olla arvet kätte saanud. Selleks on Tele2 ette näinud võimaluse pöörduda Tele2 teeninduse poole lisateabe, sealhulgas teenuse kasutuse eristuse saamiseks. Seega isegi juhul, kui kostja ei saanud mõnest kolmandast isikust sõltuval põhjusel arveid kätte, siis oli kostjal kohustus uurida arve sisu ja arve ikkagi tasuda. Märkimist väärib ka asjaolu, et kuna kostja isiklikult on lepingud allkirjastanud, siis ei saa esineda ka olukorda, kus kostja ei ole teadlik saadud teenuste ja kauba eest tasumise kohustusest. Hageja on edastanud kostjale kokku kuus kirja võlanõude kohta. Lisaks on AS Tele2 Eesti saatnud kostjale kirja lepingu ülesütlemise kohta ning teatise nõude loovutamise kohta. Hagejal on säilinud info, et pärast kostjale 26.06.2007 kuupäeva kandva võlateatise saatmist on kostja vaielnud 09.07.2007 võlanõudele vastu. Samuti on kostja pärast järjekordse võlast teavitavaid kirju helistanud ise hagejale 17.10.2007 ning väitnud, et keegi teine isik on helistanud teenusnumbritele. Lisaks on kostja hagejaga telefoni teel ühendust võtnud 22.10.2007 ning lubanud edastada kaebuse Tele2 2 tegevusele, kuna ei olnud rahul Tele2 teenuste ja arvetega. Kostja on ka uuesti hagejale helistanud 15.11.2007. Tulenevalt asjaolust, et kostja on korduvalt hagejaga ühendust võtnud võla teemal erinevate vastuväidetega, on hageja seisukohal, et on ka tõendatud kostja poolt võlateatiste, pretensioonide ja hagihoiatuste kättesaamine. Sõltumata sellest, kas kostja on kätte saanud võlateatised, on AS Tele2 Eesti teavitanud kostjat lepingulisest viiviste nõudest kostja vastu juba 06.02.2004 kostjale esitatud arvel. Kostja vastuväited Kostja kirjalikes vastustes hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks kätte saanud arveid, samuti ei ole tõendatud, et kostja oleks kätte saanud võlanõude. Kostja eitab võlgnevuse olemasolu. Kostja leidis, et
Kostja eitab mistahes asjaolusid, mis võiksid
Kostja ei ole õigustatud isikule võlgnetavat osaliselt tasunud, intresse maksnud ega andnud tagatist ega teinud muud tegu millega nõuet tunnustas. Samuti ei ole aegumine peatunud tähtajaks, mille alusel saaks asuda seisukohale, et nõue ei ole veel aegunud. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli võetud menetlusse 27.12.2007, neli päeva enne aegumistähtaega, ja jäetud rahuldamata 10.12.2009.
lg 3 kohaselt nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Nimetatud tähtajast 10.12.2009 kulges aegumine edasi ja seda rohkem kui neli päeva, kuni alles 21.01.2010 esitas hageja kohtusse hagiavalduse. Seega on 3 aastane aegumise tähtaeg saabunud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks 01.07.1998 sõlmitud mobiiltelefoniteenuste osutamise lepingu ja selle lisad (tl 8-11). Teenuse osutamise eest on hageja esitanud 05.11.2003, 05.12.2003, 05.01.2004, 06.02.2004, 06.03.2004 arved (tl 12-13, 41-48). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et
Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada
lg 1 ja lg 3 teist lauset.
lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Hageja nõudeks on liitumislepingust tulenev telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue.
lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda 3 oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (
). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (
). Liitumislepingutes kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on
lg 1 kohaselt kolm aastat.
lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega on nõude sissenõutavus seotud arve esitamisega. Kostja pidi liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg algas 2004. aastal esitatud arvete osas
aasta lõppemisest, so
detsembril 2007 kell 24.00. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 27.12.2007, so neli päeva enne aegumistähtaja lõppemist.
lg 1, 3 kohaselt peatub aegumine avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses ja aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on 10.12.2009 määrusega (tl 24) jäetud rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Avalduse rahuldamata jätmine ei piira avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses. TsMS § 483 lg 6 kohaselt kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetakse avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määrus on hagejale kätte toimetatud 10.12.2009. Hagi on maakohtule esitatud 21.01.2010. Seega pärast TsMS § 483 lõikes 6 sätestatud 30-päevast tähtaega. Kuna hageja ei ole samas nõudes esitanud hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest alates, kulges nõude aegumine alates 11.12.2009 edasi ja lõppes 14.12.2009 kell 24.00. Tulenevalt
aastal esitatud arvete alusel tasunõuete osas möödunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodud põhjusel tuleb rahuldamata jätta ka kõrvalnõudena esitatud viivise nõue. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks tehti otsus. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab poolte menetluskulud hageja kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.