← Eesti

3-09-1744/2

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2009 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-1744 Haldusasi Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esindaja vande

§ 25

lg-le 1 tekib maavara kaevandamise õigus kaevandamisloa alusel, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 53

lg 4 kohaselt loovutatakse riigi- või munitsipaalomandisse kuuluv kinnisasi maavara kaevandamiseks isikule, kellele loa andja on otsustanud loa anda.

§ 53

lg 3 ei reguleeri riigi kinnisasja käsutamist enne kaevandamisloa andmist ega tekita ka seega selles staadiumis veel kellelegi subjektiivset õigust kinnisasja kasutusse saamiseks. Sõnapaari "kaevandamisloa taotleja" kasutamine kõnealuses normis ei tähenda, et ainuüksi taotluse esitamisest tekiks isikul õigus maa kasutusseandmist nõuda. See sõnapaar tähendab, et maa antakse isiku kasutusse, kes eelnevalt taotles väljaantud kaevandamisluba ja kelle suhtes on tehtud kaevandamisloa väljaandmise otsus. Seda tõlgendust kinnitab Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2005. a määruse nr 132 "Riigile kuuluva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise kord" § 3. Maapõueseadusest ei tulene ka ühtegi muud piirangut kaevandmisloa menetluse ajal riigile kuuluva kinnisasja käsutamiseks. Kuna maavaravaru on võimalik kaevandada ka eraõiguslikule isikule kuuluval kinnisasjal (

§ 52), ei ole selline regulatsioon vastuolus maapõueseaduse ega maareformi seaduse mõtte ega eesmärgiga. Maa

RS § 2 kohaselt on maareformi eesmärk kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks. Vaidlusalune maa anti Kaupo Tihvanile 02.08.2005 ja 07.11.2005 sõlmitud kasutusvalduse lepingute alusel. Kaebajale väljastati kaevandamisluba alles

  1. novembril
  2. Igasugune isikule ebasoodne haldusakt või lepingu tagajärg ei tähenda õiguste rikkumist. Halduskohus leiab, et MaaRS § 31 lg 1 p 9 ei kaitse kellegi erahuve, vaid üksnes avalikku huve ning ei loo seega kaebajale subjektiivset avalikku õigust. Kuna kaevandamisluba väljastati temale peale vaidlustatavaid haldusakte ja peale sõlmitud kasutusvalduse seadmise lepinguid, ei tulene ka nimetatud loast tema subjektiivsete õiguste rikkumist, kuivõrd nende haldusaktide ajal nimetatud luba kaebajal puudus ning seega ei omanud vaidlustatavad haldusaktid ja juba sõlmitud kasutusvalduse lepingud puutumust tema subjektiivsete õiguste rikkumisega. Mäeeraldis määrati alles 21.novembri 2008 keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirjaga nr. 1701, mille kohaselt peab (neljas lõik) loa omanik enne kaevandama asumist mäeeraldise piiridesse jääva riigimaa kasutamiseks maavaru kaevandamiseks sõlmima kas rendi-, kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmise lepingu. Loa andja on sõnaselgelt käskkirjas viidanud (viies lõik), et loa saajal ei ole maakasutusõiguse nõude olemasolu enne loa saamist. 2 3-09-1744 Kuna vaidlustatud haldusaktid ei riivanud nende andmise hetke seisuga kaebaja õigusi, puudub kaebajal käesolevas asjas kohtusse pöördumise õigus nii tühistamis- kui ka tuvastamiskaebusega. Ka tuvastamiskaebuse esitamiseks vajaliku põhjendatud huvi tekkimiseks peab haldusakt riivama kaebaja õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi
  3. novembri
  4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-59-02, p 13). Riigikohtu erikogu selgitas
  5. detsembri
  6. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01, p 36, et halduskohtul on volitus tuvastada kohtus vaidlustatud haldusaktiga seotud lepingu tühisus HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel. Õiguskaitse saab efektiivne olla vaid siis, kui koos haldusakti tühistamisega on võimalik vaidlustada ka selle alusel sõlmitud tsiviilõiguslikke lepinguid. Vastava kaebuse rahuldamise eelduseks ei ole tingimata lepingu tagasitäidetavus. Liiatigi ei ole lepingu tagasitäitmise võimatus käesoleval juhul ilmselge. Küll aga on lepingu tühisuse tuvastamise eelduseks lepingu aluseks oleva haldusakti tühistamine kohtu poolt. Kirjeldatu alusel tuleb kaebus jätta läbi vaatamata, sest kaebajal ei ole võimalik vaidlustada lepingu aluseks olevaid haldusakte. Seega ei saa ka lepingud rikkuda kaebaja õigusi. Kohus märgib, et avaliku huvi rikkumine ei tekita HKMS § 7 lg 1 kohaselt isikule kaebeõigust. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ja juhindudes HKMS § 11 lõige 31 p-st 5 tagastab kohus Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaebuse. Ülle Polluks Kohtunik Kohtumäärus jõustus 17.07.2010.a. Jana Tanissaar /digitaalselt allkirjastatud/ Konsultant-istungisekretär ÄRAKIRI ÕIGE 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.