Seega on kostja võlgnevus hagejale hagi esitamise seisuga järgmine: Põhivõlgnevus 2360,00 krooni, viivised 1969,00 krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 76 ja 82 tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse maksta kohustise tähtaegselt. Selle kohustuse mittekohase täitmisega rikkus aga Kostja poolte vahel sõlmitud lepingut
mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist, loetakse kohustuse rikkumiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks väljapõhivõlgnevus 2360 krooni. Välja mõista kostjalt hageja kasuks kõrvalnõudena viivised 1969 krooni. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 1000 krooni ning OÜ Aktiva Finants poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 1500 krooni. Mõista kostjalt T R välja OÜ Aktiva Finants kasuks viivised perioodi 2
lõikes 1 ettenähtud ulatuses; KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE Kostja 25.02.2010 vastuse kohaselt (tl 20-21) ta tunnistab hagi ja puuduvad vastuväited selle kohta, et antud asi on võetud menetlusse ning põhivõlgnevuse osas. Vastuväited on viiviste ja menetluskulude osas. Firmal ei olnud piisavalt kliente, need aga kes kasutasid kostja individuaalõmblusteenuseid, said teada teistest allikatest: klientide küsitlusest ajalehe reklaam. Põhivõlgnevusele vastu ei vaidle, kuid viivisteosas palub kohtul vähendada viiviste summat seoses sellega et kostja ei tasunud võlgnevust mitte kuritahtlikult, võlgnevus tekkis seoses üldise majandusolukorraga. Kostja püüdis võimaluste piires tasuda võlgnevust, mida kinnitab lisatud pangaväljavõte. Seoses sellega palub kostja vähendada kõrvalnõudeid. Menetluskulud õigusabi osas – TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Antud juhul on tegemist OÜ Aktiva Finants tüüplepinguga ning vaevalt et lepingulise esindaja töö on nõudnud nii suuri kulutusi, võrreldes hagi summaga on see summa liiga suur. Alates 2007 kuni 2008 mul puudusid kliendid ning vahendid arvete tasumiseks. Sellel ajal kostja loobus paljudest teenustest, vähendas renditud ruumi, mille eest oli samuti suur võlgnevus (570 000 krooni). Võimaluse piires tasus osaliselt hagejale arveid. See kinnitab et kostja ei loobunud kohustuste täitmisest. Käesoleval ajal kostja on töötu, puudub sissetulek ja oli arvel töötukassas alates 2009 maikuust kuni 2010 jaanuar. Ülalpidamisel on poeg, kes õpib Narva kutseõppekeskuses ning vajab kostja abi. Vastuhagi esitada ei soovi. Soovib lahendada tsiviilasja ilma kohtuistungita kompromissina, palub ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva ning osadena tasumise, samuti vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Nõustub põhivõlgnevusega 2360 krooni, kuid palub vähendada kõrvalnõudeid viiviste osas. Palub osaliselt vähendada õigusabikulusid 1969 krooni. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSTE KOHTA Kostja on avaldanud soovi vaidluse lõpetamiseks kompromissiga. Hageja esindaja pöördus telefoni teel kostja poole, et läbi arutada kompromissi tingimused, kuid selgus et kostja ei ole võimeline mitte mingeid summasid hagejale tasuma. Seetõttu ei ole võimalik ka kompromissi sõlmimine. Hageja on seisukohal et puuduvad alused hageja kõrvalnõude summa ja õigusabikulude vähendamiseks. Hagejale jäävad arusaamatuks kostja viited TsMS § 175 lg 1 ja menetluskulude riigituludesse arvamise kohta. Kuna kostja tunnistab hageja nõuet, palub hageja hagi rahuldada täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna kostja ei soovi asja lahendamist kohtuistungil siis palub ka hageja lahendada vaidluse kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Viru Maakohus 03. juuni 2010 määrusega määras menetleda tsiviilasi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei asja arutamist kohtuistungil ega ka nende ärakuulamist 3
) § 167 lg-st 3 tulenevalt üle ka kõik senise võlausaldaja kõrvalnõuded. Seega läheb kindlustusandjale üle ka õigus nõuda viivist.
kohaselt tuleb kohustus õigustatud isikule täita õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
§-de 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja tunnistab põhivõlgnevust summas 2360 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõudeks on viivis kindla summana 1969 krooni hagi esitamiseni ja edaspidi hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgselt 0,15% päevas tasumata võlasummalt kuni kuni põhinõude täitmiseni. Kostja taotleb viivise summa vähendamist seoses sellega et ei tasunud võlgnevust mitte kuritahtlikult, võlgnevus tekkis seoses üldise majandusolukorraga.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus ja selle eest oli lepingus ette nähtud viivise arvestamine 0,15% päevas (lepingu p 4.2.). Ka ei ole kostja väitnud, et ta rikkumise eest ei vastuta. Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid ning viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Kohus leiab, et viivise vähendamiseks alus puudub. Viivise vähendamisel tuleb eelkõige hinnata võlausaldajale tekkinud kahju (õigustatud huvi kriteerium) ja viivise proportsionaalsust. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja poolt nõutav viivise summa ei ületa põhivõlgnevust, kuna hageja on viivist vähendanud põhivõla summani (2359 krooni) ning hiljem on kostja tasunud hagejale 390 krooni ja hageja on viivist veelgi vähendanud 1969 kroonini. Viivituse 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.