← Eesti

3-09-1894/12

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-1894 Haldusasi Kismet-Teenused OÜ Tolliameti Ida maksu- 21.05.2009 maksuotsuse kaebus ja Maksu- ja tollikeskuse nr.12.2-3/4438-3 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
  2. märts 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja Kismet-Teenused OÜ, kaebaja esindajad juhatuse liige Ain Leedu ja lepinguline esindaja Gerly Kask, vastustaja Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus, vastustaja esindaja Hiie Lekko RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. 3-09-1894 ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kismet-Teenused OÜ lepinguline esindaja Gerly Kask esitas 31.08.2009 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 21.05.2009 maksuotsuse nr.12.2-3/4438-3 tühistamiseks. Vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 21.05.2009 maksuotsusega nr.12.2-3/4438-3 kohustati Kismet-Teenused OÜ-d maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 92 lg 1 p-1 2 ning § 95 lg 1 alusel tasuma käibemaksu 438 654 krooni ja tulumaksu 857 759 krooni. Eelnevalt 22.06.2009 esitas Kismet-Teenused OÜ Ida maksu- ja tollikeskusele vaide, milles taotles maksuotsuse kehtetuks tunnistamist. Maksu- ja Tolliameti 31.07.2009 vaideotsusega 6-1/323-3 jäeti Kismet-Teenused OÜ vaideotsus rahuldamata. Kaebusest nähtub, et Ida maksu- ja tollikeskuse 24.03.2008 korralduse nr.12.2.1/2281 alusel viidi läbi Kismet-Teenused OÜ-s revisjon käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise kinnipidamise ja ülekandmise õigsuse kontrollimiseks maksustamisperioodil alates 01.01.2006 kuni 31.01.
  3. Kismet-Teenused OÜ (edaspidi kaebaja) esitas 30.04.2009 07.04.2009 koostatud revisjoniaktile nr 12-3/17 eriarvamuse, milles vaidlustas Maksu- ja Tolliameti Ida MTK (edaspidi maksuhaldur) seisukoha tehingute osas Ringold OÜ-ga ja Tespe OÜ-ga kuna leidis, et nimetatud äriühingutega teostatud tehingute maksustamiseks käibe- ja tulumaksuga puudub seadusest tulenev alus. Vaidlustatud otsusega määras maksuhaldur kaebajale tasumiseks käibemaksu 438 654 krooni ja tulumaksu 857 759 krooni. 22.06.2009 esitatud vaides leidis kaebaja, et maksuhaldur on antud juhul hinnanud tõendeid vääralt ning jõudnud maksuotsuses valele järeldusele, et tehinguid kaebaja ja Ringold OÜ ja Tespe OÜ vahel ei ole toimunud. Maksu- ja Tolliameti 31.07.2009 vaideotsusega nr 6-1/323-3 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Kaebaja arvates ei ole maksuotsus Ringold OÜ ja Tespe OÜ poolt tehtud tehingute maksustamise osas seaduslik ning see tuleb tühistada. Oma seisukohta põhjendab kaebaja alljärgnevaga: maksuhalduri järeldused maksukohustuse tekkimise osas on vastuolulised ja motiveerimata. Kontrollitaval ajavahemikul tegi kaebaja tehinguid Ringold OÜ-ga 615 460 krooni ulatuses ning Tespe OÜ-ga 2 260 190 krooni ulatuses. Ringold OÜ-ga tehtud tehingute sisuks oli toruja fassaaditööde teostamine ning Tespe OÜ puhul metallkonstruktsioonide valmistamine ning toru- ja fassaaditööde tegemine. Maksuhalduri arvates ei ole arvetel näidatud tehinguid kaebaja ja tema tehingupartnerite vahel toimunud ning tehingud kuuluvad maksustamisele käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 29 ja § 31 lg 1 ning tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel. Kaebaja märgib, et maksuotsuses toodud järeldused maksustamise kohaldamise kohta tulenevad maksuhalduri seisukohast, et maksumenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole kaebaja järginud äris tavapärast hoolsust, st ta ei ole tuvastanud tehingupartnerite isikusamasust ning ei ole korrektselt vormistanud dokumente. Eeltoodu viitab asjaolule, et Kismet-Teenused OÜ on teadlikult varjanud maksuhalduri eest tegelikku ehitusteenuse osutajat. Kaebaja leiab, et maksuhalduri järeldused maksukohustuse tekkimise osas ei ole põhjendatud ning asjas kogutud tõendeid on hinnatud ühekülgselt ning neist on tehtud väärad järeldused. Samuti ei ole üheselt arusaadav, millised konkreetsed rikkumised on toonud kaasa maksukohustuse tekkimise käibe- ja tulumaksu osas. Maksuotsuse järeldustes ja vastuväidetes eriarvamusele sisalduvad maksuhalduri etteheited kord hoolsusnõuete rikkumisele, kord asjaolule, et Kismet-Teenused OÜ oli teadlik, et tehinguid tegelikkuses ei toimunud. Maksuotsuses sisalduvate vastuolude tõttu ei ole kaebaja arvates võimalik aru saada, millised asjaolud on käesoleval juhul toonud kaasa maksukohustuse tekkimise. Hoolsuskohustuse täitmine ei oma mingit tähtsust juhul, kui leiab tõendamist, et äriühing ei olnud tegelik müüja ning maksukohustuslane oli sellest väidetavate tehingute tegemise ajal teadlik. Ainult sellisel juhul saab väita, et maksukohustuslane on osalenud maksupettuses. Maksuotsuses kajastatud etteheited hoolsuskohustuse täitmata jätmise osas on absurdsed. Antud asjas ei ole vaidluse esemeks nn seadusest tulenevate 2

(11)3-09-1894 hoolsusnõuete järgimine, sest maksuotsuses puuduvad viited sellisele rikkumisele. Järelikult on võimalik, et antud juhul leidis aset äris nõutava või tavapärase hoolsuse rikkumine. Maksuotsuses kajastatud maksuhalduri arusaama selle kohta, kuidas peaks dokumente vormistama, ei saa käsitleda tõendina selle kohta, et ehitusäris eksisteeribki vastav praktika. Samuti on maksuhaldur maksuotsuses paljasõnaliselt leidnud, et ehitusäri puhul kaasneb tavapärase hoolsuskohustusega algdokumentide juurde äriregistri B-kaardi ja isikuttõendava dokumendi koopia lisamine. Selleks, et saaks väita, et vastavas tegevusvaldkonnas eksisteerib mingi tava või väljakujunenud praktika, tuleb see eelnevalt objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks teha. Maksuotsusest ei nähtu, millel põhineb maksuhalduri arusaam, et B-kaardi koopia ja isikuttõendava dokumendi koopia lisamine tehingu algdokumentide juurde on ehitusäris juurdunud tava või kas see tava on vajalik kõikide või üksnes teatud liiki tehingute puhul. Kaebaja ei nõustu ka maksuhalduri arusaamaga, et Kismet-Teenused OÜ ei järgi äritegevuses väljakujunenud praktikat. Tsiviilõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mis võimaldab isikul otsustada, kellega, missugustel tingimustel ja millises vormis tehinguid sõlmida. Kaebaja arvates ei ole ta rikkunud ühtegi ehitusäris eksisteerivat objektiivselt tuvastatud n.ö tavast või ettevõtja enda praktikast tulenevat hoolsuskohustust ning etteheited vastavate kohustuste täitmata jätmise kohta on alusetud. Alusetu on kaebaja arvates ka maksuotsuses toodud etteheited selle kohta, et arvete ja aktide juurde ei ole lisatud kirjalikke töövõtulepinguid, millest selguks, millistel objektidel milliseid töid ja missuguses mahus teostatakse. Andmed selle kohta, missugustel on objektidel on töid tehtud, samuti tehtud tööde mahu ja hinna kohta on selgelt tuvastatavad algdokumentide alusel, milleks on teenuse ostu poolelt Tespe OÜ ja Ringold OÜ arved ja aktid ning teenuse edasimüügi poolelt KismetTeenused OÜ arved, aktid ja Laudon-S AS-ga sõlmitud töövõtulepingud. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et justkui puudulikult vormistatud dokumendid viitavad asjaolule, et kaebaja oli teadlik, et Tespe OÜ ja Ringold OÜ ei ole tegelikud teenuse osutajad, mistõttu on tegemist teadlikult tegeliku ehitusteenuse osutaja varjamisega. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-55-03, milles märgitakse, et puudused maksumaksja raamatupidamis- või maksuarvestuses võivad tuua kaasa maksu juurdemääramise vaid siis, kui puudus on oluline, st see takistab maksukohustuse aluseks oleva majandustehingu olemasolu ja selle asjaolude kontrollimist. Siinkohal kaebaja märgib, et kui omavahel võrrelda Laudon-S AS-ga sõlmitud kirjalikes lepingutes ja Tespe OÜ ning Ringold OÜ arvetel ja aktidel kajastatud andmeid tööde teostamise, nimetuste ja mahtude kohta, siis on tuvastatav, et saadav informatsioon on võrreldav ja kokkulangev. Eeltoodust tuleneb, et järelikult on tehingute sisu (isegi kui algdokumendid oleksid puudulikult vormistatud) rekonstrueeritav ja sellisel juhul langeb ära maksuhalduri väide, et teostatud tehingud on formaalsed algdokumentides sisalduvate puuduste tõttu. Kuna maksuotsuses toodud järeldused kaebaja maksukohustuse tekkimise kohta on ebaloogilised ja arusaamatud, siis ainult sel põhjusel kuulub maksuotsus tühistamisele. Kismet-Teenused OÜ raamatupidamise arvestuse ja maksudeklaratsiooni andmete järgi on maksukohustuslane soetanud teenuseid Tespe OÜ-lt ja Ringold OÜ-lt nii nende võõrandamise eesmärgil Laudon-S AS-le kui ka kasutanud oma ettevõtluses rendiobjektil Puuvilla 19, Tallinn. Kismet-Teenused OÜ juhatuse liikme Ain Leedu poolt maksumenetluses antud ütluste kohaselt (21.05.2008, 13.06.2008, 08.09.2008) oli KismetTeenused OÜ tehingute tegemisel Laudon-S AS-ga üksnes vahendaja rollis ja tegelik suhtlemine osutatud teenustega seoses toimus otse Kismet-Teenused OÜ alltöövõtjate ja Laudon-S AS vahel. Kismet-Teenused OÜ juhatuse liige Ain Leedu selgitas oma 23.01.2009 seletuses, et vahendustasu oli lihtsam arvele juurde kirjutada, kui esitada arveid vahendustasu kohta. Kaebaja hinnangul kinnitavad maksumenetluses kogutud tõendid, et Kismet-Teenused OÜ tehingupartnerid olid Ringold OÜ ja Tespe OÜ. Maksuotsuses on leitud, et Ain Leedu ei tea, kes esindasid Ringold OÜ-d tehingutes Kismet-Teenused OÜ-ga. Maksuotsuse lk-l 19 väidab maksuhaldur, et 21.05.2008 ja 13.06.2008 antud seletustes väitis Ain Leedu, et 3
(11)3-09-1894 Ringold OÜ-d esindas Indreku nimeline meesterahvas ja 23.01.2009 seletuses on märgitud ka Kuznetsovi nimi. Kaebaja arvates tuleb Ain Leedu ütlusi selle kohta, kes esindas tehingute tegemisel Ringold OÜ-d, vaadata kogumis tema teiste vastustega maksuhalduri küsimustele. Nimelt on Ain Leedu 23.01.2009 seletuse p-s 1 selgitanud, et informatsioon Ringold ja Tespe kohta saadi E.Liblikult. Viimane on muuhulgas Ringold juhatuse liige ja Tespe raamatupidamist korraldav isik. Kuna Elar Liblik ja Indrek Turp olid omavahel seotud Tespe OÜ kaudu, siis ei saa välistada, et Ain Leedu võis ekslikult pidada Indrek Turp´i seotuks ka Ringold OÜ-ga. Kaebaja arvates omab tähtsust hoopis asjaolu, et maksumenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et Ain Leedu suhtles ehitusteenuse soetamisega seoses vastavate äriühingute juhatuse liikmetega, s.o Elar Liblik´uga ja Indrek Turp´iga, mitte aga tundmatute isikutega, kellede suhtes ei ole teada, kas esindatav on käibemaksukohustuslane või mitte. Ringold OÜ seaduslik esindaja Elar Liblik on kinnitanud Ringold OÜ ja Kismet-Teenused OÜ vahel aset leidnud tehingute toimumist. 04.02.2009 seletuses maksuhalduri küsimusele kas toimusid tehingud Ringold OÜ ja Kismet-Teenused OÜ vahel 2006.aastal, vastas Ringold OÜ juhatuse liige Elar Liblik jaatavalt. Samuti on Elar Liblik vastanud maksuhalduri küsimusele – mis teenuseid või kaupu on Ringold OÜ müünud Kismet-Teenused OÜ-le
  1. aastal, vastanud, et mina mäletan praegust vaid seda ehitusteenust. Sinna võib lisada, et kunagi oli mingisugune autoga seotud tehing, aga see ei ole mul meeles. Kaebaja arvates on Elar Liblik´u ütlus üheselt käsitletav tõendina tehingu toimumise kohta. Meelevaldne on maksuhalduri järeldus justkui ehitusobjektidel viibimata ei saa väita, et aktidel näidatud tööd on tehtud. Maksuhaldur on aktsepteerinud Kismet-Teenused OÜ müügikäivet ja seoses sellega ka tööde üleandmist. Samas on Laudon-S AS juhatuse liige Vladimir Meema 10.10.2008 maksumenetluse käigus antud seletuses ehitusobjektidel viibimise kohta väitnud järgmist – ise käisin mõnikord ka objektidel, aga mitte alati. Kaebaja väidab, et maksuhaldur ei ole selgitanud, miks erinevate tehingute ja isikute puhul omab ehitusobjektidel käimine erinevat tähendust. Elar Liblik´u ütluste kohaselt kasutas ta ka ise alltöövõtjaid oma lepinguliste kohustuste täitmiseks. Maksuhaldur ei ole sellele väitele piisavalt tähelepani pööranud ja asus põhjendamatult seisukohale, et Elar Liblik´u käimine ehitusobjektil on määrava tähtsusega. Kuna Ringold OÜ esindaja on selgesõnaliselt kinnitanud tehingute toimumist, siis ei saa maksuhaldur asuda maksukohustust suvaliselt ühest äriühingust teise tõstma, kuna sellisel juhul eksisteerib reaalne oht samade tehingupartnerite topeltmaksustamiseks. Kuna tehingupartner Ringold OÜ on tuvastatav ja tegemist on käibemaksukohustuslasega, siis puuduvad alused sisendkäibemaksu mahaarvamata jätmiseks. Juhul, kui tehingupartner on tuvastatud, siis ei oma iseseisvat tähtsust seadusest või tehingust tulenevate hoolsusnõuete järgimine kuna nende eesmärgiks ei ole piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, vaid üksnes ostja vastustuse tekkimine olukorras, kus pärast tehingu toimumist selgub, et arvel näidatud müüja ei ole tegelik müüja. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid selgunud ei ole, sest müüja on selgesõnaliselt kinnitanud tehingute toimumist. Seoses Tespe OÜ-ga tehtud tehingutega väitis Indrek Turp maksuhaldurile 05.06.2008 antud seletuses, et pärast
  2. aastat, kui ta võõrandas osaühingu Aleksander Kuznetsov´ile, ei seo teda Tespe OÜ-ga miski. Samas seletuses kinnitas Indrek Turp, et volitust majandustegevuse üleandmiseks ja tegevuse jätkamiseks ei ole koostatud. Ka äriregistrist nähtub, et Indrek Turp on olnud kuni äriühingu kustutamiseni 01.10.2008 äriühingu ainus juhatuse liige ning ka osanik. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks on maksuhalduri jaoks Indrek Turp´i ütlused, et ta ei tea midagi Tespe OÜ majandustegevusest ja tehingutest Kismet-Teenused OÜ-ga, kõrge usaldusväärtusega, kuid samas ei ole sisuliselt millegagi tõendatud, et Indrek Turp väidetavalt pärast
  3. aastat Tespe OÜ majandustegevuses ei osalenud. Tespe OÜ esindaja tuvastamise osas märkis maksuhaldur, et Kismet-Teenused OÜ-l ei ole esitada täiendavaid dokumente oma väite tõendamiseks, mille kohaselt Tespe OÜ-d esindas Aleksander Kuznetsov. Kaebaja leiab, et Indrek Turp´i ütlustega on tõendatud, et Tespe OÜ nimel tegutses Aleksander 4
(11)3-09-1894 Kuznetsov´i nimeline isik. Nii Ain Leedu poolt 08.09.2008 kui Indrek Turp´i poolt 05.06.2008 antud ütlused on kokkulangevad selles osas, et ühise äritegevuse eesmärgil toimus osapoolte, st Ain Leedu, Indrek Turp´i ja Aleksander Kuznetsov´i kokkusaamine, kus Indrek Turp tutvustas Tespe OÜ-d kui ehitusteenuse ja metalltoodete valmistamisega tegelevat firmat. Kohtumisel lepiti kokku, et vastavalt vajadusele ostab Kismet-Teenused OÜ ehitiste metallkonstruktsioonide valmistamise teenust Tespe OÜ-lt ning kohtumisel tutvustati ka Aleksander Kuznetsov´i kui Tespe OÜ-ga seotud isikut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TSüS) § 116 kohaselt tehingu tegemine esindatava nimel võib tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kuivõrd asjaoludest nähtuvalt oli Indrek Turp kui Tespe OÜ seaduslik esindaja isikuks, kes tutvustas kaebuse esitaja seaduslikule esindajale Tespe OÜ-ga seotud isikut Aleksander Kuznetsov´i, siis võis kaebaja sellele põhjendatult tugineda. Järelikult ei ole võimalik ette heita ka mingit hoolsuskohustuse rikkumist, sest kaebaja on tehingute tegemisel Tespe OÜ-ga käitunud heauskselt. Ringold OÜ ja Tespe OÜ olid mõlemad kontrollitaval ajavahemikul käibemaksukohustuslased. Ringold OÜ ja Tespe OÜ seaduslike esindajate maksumenetluses antud ütlused kinnitavad tehingute toimumist (Ringold OÜ) või kinnitavad äritegevuse eesmärgil kohtumisi ja kokkuleppeid ehitusteenuse edaspidiseks soetamiseks (Tespe OÜ). Võimalikud vasturääkivused Ringold OÜ ja Tespe OÜ seaduslike esindajate ütlustes ja tegevuses äriühingute esindamisel tehingutes kaebuse esitajaga ja teenuse osutamiseks kasutatud allhankijatega, ei anna alust teha järeldust, et tehinguid just kaebuse esitaja ning Ringold OÜ ja Tespe OÜ vahel ei toimunud. Asjaolu, et Ringold OÜ ja Tespe OÜ ei suuda tõendada allhankijate kasutamist teenuse osutamiseks, ei kvalifitseeru mingil moel kaebuse esitaja tõendamiskoormuseks, kuivõrd tehingute majandusliku sisu kohaselt oli Kismet-Teenused OÜ vahendaja rollis, siis kaebuse esitaja seadusliku esindaja ütlusi selle kohta, et ehitusobjektidel ei käidud ja tehingu sisust reaalselt midagi ei teata, tuleb vaadelda just teenuse vahendaja ülesannete kontekstis. Kaebaja on seisukohal, et isegi kui leiab tõendamist, et Kismet-Teenused OÜ ei ole tehingute tegemisel Ringold OÜ-ga ja Tespe OÜga käitunud äris tavapärase või nõutava hoolsusega, siis see rikkumine ei ole automaatselt aluseks tulumaksukohustuse tekkimiseks. Tulumaksukohustuse puhul on oluline teha vahet, kas teenust pole üldse soetatud või on soetatud tundmatult kolmandalt isikult. Käesolevas asjas on tuvastatud, et teenust on reaalselt saadud ja selles osas ei ole vaidlust. Järelikult väljamaksed on tehtud ettevõtluses vajalike teenuste soetamiseks, millega seoses on ettevõttel tekkinud müügikäive. Müügikäibe tekkimine on otseses põhjuslikus seoses Ringold OÜ ja Tespe OÜ arvetel kajastatud teenuste soetamisega. Juba vaidemenetluses kaebaja märkis, et müügikäibe aktsepteerimisel oleks maksuhaldur pidanud võtma seisukoha ostukäibena tehtud kulude osas kasvõi hindamise meetodil. On ilmselge, et kulutusi tegemata ei saanud kaebajal tekkida teenust, mida edasi võõrandada. Antud juhul on maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt kogu Ringold OÜ ja Tespe OÜ arvete alusel väljamakstud raha väljus ettevõtlusest, vastuolus tema enda seisukohaga, et Kismet-Teenused OÜ müügikäive on deklareeritud summades õige. Juhul, kui maksuhaldur on seisukohal, et Ringold OÜ ja Tespe OÜ arved ei ole tulumaksuarvestuses sobilikud, siis olid maksuhalduri käsutuses kõik andmed selleks, et määrata hindamise teel kindlaks väljamaksete ettevõtlusega seotuse ulatus. Sellisteks andmeteks on vaieldamatult võrdlus Laudon-S AS-le võõrandatud teenuse hindade ja sisseostetud teenuse hindade vahel, lisaks andmed selle kohta, et Kismet-Teenused OÜ vahendusprotsent oli 5-6 % teenuse hinnast. Maksuhaldur on asunud karistuslikult määrama maksu olukorras, kus on selge, et kaebuse esitaja ei ole teinud ega saakski teha ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid Ringold OÜ ja Tespe OÜ arvetel näidatud summade ulatuses. 5
(11)3-09-1894 Kaebuse esitaja omab reaalset majandustegevust ning ettevõtte majandusnäitajate alusel on lihtne tuvastada, et kaupade või teenuste müügitulu ei ole selline, mis võimaldaks ettevõtlusest võtta välja ca 2,8 miljonit, aga samuti, et väljamakstud summad väljusid kaebuse esitaja ettevõtlusest. Eeltoodud põhjustel on tulumaksukohustuse määramine Ringold OÜ ja Tespe OÜ arvetega seotud väljamaksete osas õigusvastane. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus palub jätta Kismet-Teenused OÜ kaebuse Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 21.05.2009 maksuotsuse nr.12.2-3/4438-3 tühistamiseks rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda. Esitatud seletuses viitab maksuhaldur asjaolule, et kaebuse esitaja arvates põhinevad maksuotsuse järeldustes ja vastuväidetes eriarvamusele maksuhalduri etteheited kord hoolsusnõuete rikkumisele, kord sellele, et Kismet-Teenused OÜ oli teadlik, et tehinguid tegelikkuses ei toimunud. Kaebaja hinnangul ei ole nende vastuolude tõttu võimalik aru saada, millised asjaolud on käesoleval juhul toonud kaasa maksukohustuse tekkimise. Juba analüüsides kaebaja eriarvamust leidis maksuhaldur, et Kismet-Teenused OÜ ja Ringold OÜ ning Tespe OÜ vahel ei ole vaidlusalustel arvetel näidatud tehinguid toimunud ja seega kuuluvad väljamaksed maksustamisele tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ning puudub alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks arvetel näidatud ulatuses. Revisjoniaktis ja maksuotsuse p-s 5.1 (käibemaks) all on märgitud, et maksuhaldur on revisjoni läbiviimise tulemusena jõudnud järeldusele, et Kismet-Teenused OÜ-l puudus õigus eelnimetatud äriühingute arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata, sest lubatud on maha arvata üksnes selline käibemaks, mille kohta on olemas nõuetekohane arve registreeritud maksukohustuslaselt ning arvel märgitud majandustehingud on arvel näidatud poolte vahel tegelikkuses aset leidnud. Maksuotsuse lk-l 26 on välja toodud, et käesolevas asjas on tulumaksu määramise aluseks asjaolu, et Kismet-Teenused OÜ poolt teostatud väljamaksed on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust. Kuna ei ole tõendatud teenuse osutamine Kismet-Teenused OÜ-le Ringold OÜ ja Tespe OÜ poolt, siis ei ole võimalik tuvastada, mille eest Kismet-Teenused OÜ tegi panga kaudu ülekandeid nimetatud osaühingutele. Revisjoniaktis ja maksuotsuses on maksuhaldur asjaolude hindamise tulemusena välja toonud, et Kismet-Teenused OÜ ei ole järginud äris tavapärast hoolsust ning märkinud, et selline käitumine viitab asjaolule, et Kismet-Teenused OÜ on teadlikult varjanud maksuhalduri eest tegelikku teenuse osutajat. Eeltoodut aluseks võttes märkis maksuhaldur revisjoniaktis ja maksuotsuse p-s 5.2 (tulumaks), et revisjoni käigus tuvastatud asjaolud viitavad üheselt sellele, et KismetTeenused OÜ juhatuse liige teadis, et vaidlusalustel arvetel näidatud müüjad ei ole tegelikult müüjad. Seega oli Kismet-Teenused OÜ juhatuse liige teadlik, et väljamaksetel, mida ta teostas, puudus õiguslik alus. Maksuhaldur ei näe vastuolu järeldustes käibe- ja tulumaksu määramise osas ja juhib tähelepanu asjaolule, et maksuotsuse p 4 (lk 19-21) sisaldab lisaks järeldustele ka maksuhalduri hinnanguid asjaoludele ning kogutud tõenditele. 21.05.2008 maksuhaldurile antud seletuses ütles Kismet-Teenused OÜ juhatuse liige Ain Leedu – OÜ-st Ringold on 2006 soetatud ehitusteenust. Nimetatud äriühingut esindas samuti Indreku nimeline meesterahvas. Minu teada oli ta juhatuse liige. Osaühingu andmeid kontrollisin Krediidiinfost. Täiendavaid dokumente osaühingu kohta esitada ei ole (B-kaart, tehinguid teinud isiku passi koopia, volitused). 13.08.2008 antud seletuses ütles Ain Leedu – OÜ-st Ringold suhtlesin Indreku nimelise mehega. Lähtuvalt eeltoodud seletusest ei ole kaebuse esitajal põhjust teha maksuhaldurile etteheiteid tehingupartneri isikusamasuse tuvastamise küsimuse osas. Maksuhaldur on kohustatud kõiki tõendeid analüüsima ja hindama (sh on tõendiks maksumenetluses ka maksukohustuslaselt ja kolmandalt isikult saadud teave). Antud juhul on maksuhaldur hinnanud Kismet-Teenused OÜ juhatuse liikme Ain Leedu poolt antud seletusi. Kui Kismet-Teenused OÜ juhatuse liige Ain Leedu väitis, et Ringold OÜ-st suhtles ta Indreku nimelise mehega, siis on põhjendatud eeldada, et ta tuvastas Indreku nimelise isiku, 6
(11)3-09-1894 kes esines Ringold OÜ esindajana. Ringold OÜ juhatuse liige Elar Liblik oli Ain Leedu´le juba varasemast ajast tuttav. Ehitusteenuse tellimise puhul ei ole tavapärane, et jäetakse tuvastamata isik, kes hakkab nii spetsiifilist teenust osutama. Revisjoni käigus on maksuhaldur hinnanud Kismet-Teenused OÜ käitumist ärisuhetes (sh äris tavapärase hoolsuskohustuse täitmist) ja võrrelnud seda teiste ehitusteenust pakkuvate ja ostvate äriühingute käitumisega ning jõudnud seisukohale, et Kismet-Teenused OÜ käitumine viitab asjaolule, et osaühing on teadlikult varjanud maksuhalduri eest tegelikku ehitusteenuse osutajat. Ehitusteenuse osutamisel on tavapärane, et sõlmitakse leping, milles on fikseeritud tellitud teenuse sisu, teenuse osutamise tähtajad, garantiid jms. Näiteks on ka antud juhul korteriühistud sõlminud lepingud Laudon-S AS-ga ning Laudon-S AS omakorda KismetTeenused OÜ-ga. Selline praktika on leidnud kinnitust ka erinevate maksumenetluste käigus, millel on puutumus ehitusteenust osutavate äriühingutega. Eeltoodu näitab, et sellekohane praktika on siiski levinud ehitusteenuse ostu-müügi puhul ning tegemist ei ole vaid maksuhalduri arusaamaga dokumentide vormistamise kohta. Samuti fikseeritakse tööde üleandmine, kuid antud juhul kinnitavad nii Ain Leedu kui ka Elar Liblik, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide vormistamine oli formaalne. Akte vormistati tagantjärele ainult sellepärast, et need on raamatupidamises nõutavad dokumendid. Kuna tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide vormistamine oli Ain Leedu ja Elar Liblik´u väitel formaalne, siis ei saa kaebaja väita, et need aktid näitavad, milliseid konkreetseid töid ja missuguses mahus telliti, aga samuti, kuidas kujunes hind ja milline oli tööde lõpptähtaeg. Eeltoodust tulenevalt on mõistetav, miks ei ole käesoleval juhul aktidel ja arvetel näidatud andmed omavahel vastavuses. 11.02.2009 antud suulises seletuses väitis Elar Liblik järgmist – Ain Leedu käest sain teada, millised tööd ja missuguse hinnaga on objektidel teostatud. Nende andmete põhjal väljastas Ringold OÜ arved, aktid arvete juurde koostati hiljem ja need esitas mulle Ain Leedu. Eelnevast seletusest selgub üheselt, et Ringold OÜ nimel arvete vormistamine toimus Ain Leedu juhiste ja andmete alusel, mis näitab, et Ringold OÜ osales vaid dokumentide vormistamisel, mitte aga tööde teostamisel ning ka mitte alltöövõtja otsimisel. Vastasel korral oleks teostatud töödest pidanud Ringold OÜ teada saama oma väidetavatelt alltöövõtjatelt. Maksuhaldur nõustub kaebajaga selles, et tsiviilõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mis võimaldab isikul otsustada, kellega, missugustel tingimustel ja millises vormis tehinguid sõlmida, kuid seejuures on oluline, et lepingupooled oskaksid hiljem öelda, millal ja milles kokku lepiti (kes soetab materjali, millised on tähtajad, garantiid töödele ja metallkonstruktsioonidele jne) Antud juhul jääb sisutühjaks väide, et on sõlmitud suuline leping. Kaebaja väitel sisendkäibemaksu arvestuse jaoks on oluline, et arvetel kajastatud tehing oleks seotud ettevõtlusega ja arve väljastanud isik oleks käibemaksukohustuslane. Kaebaja arvates piisab sisendkäibemaksu mahaarvamiseks sellest, et arve on väljastatud käibemaksukohustuslase nimel ja arvel märgitud tööd haakuvad arve saaja ettevõtlusega (antud juhul ehitusteenuse osutamisega), kuid selline seisukoht on väär. Lubatud on maha arvata üksnes selline käibemaks, mille kohta on olemas nõuetekohane arve registreeritud maksukohustuslaselt, arvel märgitud tehing on arvel näidatud poolte vahele tegelikkuses aset leidnud ning vastav teenus või kaup on seotud ostja ettevõtlusega. Ainuüksi dokumentide vormistamine ei kinnita tehingute toimumist dokumentidel näidatud osapoolte vahel. Kaebaja väitel oli Kismet-Teenused OÜ tehingute tegemisel üksnes vahendaja rollis ja tegelik suhtlemine seoses osutatud teenustega toimus otse Kismet-Teenused OÜ alltöövõtjate ja Laudon-S AS vahel. Maksuhaldur juhib tähelepanu asjaolule, et antud juhul ei saa rääkida teenuste vahendamisest, kuna ei ole täidetud KMS § 2 lg-s 11 sätestatud tingimused. LaudonS AS ja Kismet-Teenused OÜ vahel sõlmitud lepingutes on Kismet-Teenused OÜ märgitud kui teenuse osutaja. Lepingutes on sätestatud vastutus (rahatrahv tähtaja ületamise korral, garantiitingimused, jms) Seega ei ole põhjendatud Kismet-Teenused OÜ juhatuse liikme Ain Leedu väide, et tegemist oli teenuse vahendamisega ning tema teenuse üksikasjadesse ei 7
(11)3-09-1894 süvenenud. 10.10.2008 andis maksuhaldurile seletuse Laudon-S AS direktor asetäitja Vladimir Meema, kes ütles, et tema teada olid Kismet-Teenused OÜ-l töötajad, kes tegelesid remonditöödega. Ehitusmaterjale soetas Laudon-S AS ja Kismet-Teenused OÜ, materjalide osas leppisid omavahel kokku Aleksander Bõstrov, Vladimir Meema ja Ain Leedu. KismetTeenused OÜ-l oli 5-10 töötajat, põhiliselt poolakad. Iga päev olid erinevad inimesed. Tema teada maksis Kismet-Teenused OÜ nendele töötajale samaväärset palka kui Laudon-S AS oma töötajatele. Kaebaja väitel on Elar Liblik sõnaselgelt kinnitanud Ringold OÜ ja KismetTeenused OÜ vahel tehingute toimumist. Maksuhaldur märgib, et kaebaja on ekslikult asunud seisukohale, et Ringold OÜ juhatuse liige kinnitab tehingute toimumist Kismet-Teenused OÜga. Maksuhaldur juhib tähelepanu sellele, et Ringold OÜ juhatuse liige Elar Liblik kinnitab vaid arvete vormistamist ja väljastamist. Maksuhaldur on revisjoniaktis ja maksuotsuses põhjendanud, miks ei saa arvestada Elar Liblik´u seletust sellisena, mis kinnitaksid vaidlusalustel arvetel märgitud tööde teostamist Ringold OÜ poolt. Kaebaja leiab, et maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt justkui ehitusobjektidel viibimata ei saa väita, et aktidel näidatud tööd on tehtud, on meelevaldne. Lisaks väärib märkimist et maksuhaldur on andnud erinevate tehingute ja isikute puhul ehitusobjektidel viibimisele erineva kaaluga tähenduse. 11.02.2009 maksuhaldurile antud suulises seletuses on Elar Liblik selgitanud, et kuna ma isiklikult nendel objektidel teostatud töid üle vaadanud ei ole, ei saa ma olla veendunud, et aktidel näidatud tööd on teostatud (vastus küsimusele nr 11). Olen allkirjastanud akte. Objektidel ei ole viibinud ja ei ole veendunud teostatud tööde mahtudes ja isiklikult ei ole töid üle andnud (vastu küsimusele nr 21). Seega Elar Liblik kinnitab, et ta on allkirjastanud dokumente, kuid töödest ja metallkonstruktsioonidest ning nende valmistamisest ei ole teadlik. Maksuhaldur leiab, et on igati mõistetav, miks maksuhaldur on andnud erinevate tehingute ja isikute puhul ehitusobjektidel viibimisele erineva kaaluga tähenduse. Elar Liblik kui Ringold OÜ juhatuse liige on 04.04.2009 maksuhaldurile anud suulises seletuses väitnud, et tema ei ole kedagi volitanud Ringold OÜ nimel tegutsema ja tema ehitusobjektidel ei käinud. Seega on selgunud, et Ringold OÜ nimel ei oska keegi teenuse osutamise (ka väidetavate alltöövõtjate) kohta selgitusi anda. Seevastu Laudon-S ASs oli mitmeid inimesi kes olid töödest teadlikud. Lisaks Vladimir Meema´le ka näiteks juhatuse liige Valeri Tsernoskur, töötaja Aleksander Bõstrov (mainitud suulises seletuses). Metallkonstruktsioone puudutavas osas on oluline pöörata tähelepanu alljärgnevale – 21.05.2008 maksuhaldurile antud suulises seletuses väitis Ain Leedu, et ta sai metallkonstruktsioonide kohta koostatud joonised Laudon-S AS-lt. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebusest nähtub, et Kismet-Teenused OÜ arvates hindas maksuhaldur maksumenetluse käigus kogutud tõendeid vääralt, mille tulemusena jõudis ebaõigele järeldusele, et tehinguid Kismet-Teenused OÜ ja Ringold OÜ ja Tespe OÜ vahel ei toimunud, mistõttu tuleb Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 21.05.2009 maksuotsus nr.12.2-3/4438-3 kehtetuks tunnistada. Kaebaja väitel ta ei ole rikkunud ehitusäris kehtivat tavapärast hoolsuskohustust, mistõttu on etteheited selle kohustuse täitmata jätmise kohta alusetud. Käibemaksu määramine üksnes maksuotsuses kajastatud asjaolude alusel ei anna alust Kismet-Teenused OÜ-l sisendkäibemaksu mahaarvamata jätmiseks. Ühtlasi leiab kaebaja, et maksuotsuses esinevad vasturääkivused maksuotsuses tehtud järelduste ja maksuhalduri seisukohtade osas. Samuti on kaebaja seisukohal, et ta ei ole rikkunud ühtegi ehitusäris eksisteerivat tavapärast hoolsuskohustust ning etteheited nende kohustuste täitmata jätmise kohta on alusetud. Käibemaksu määramine maksuotsuses toodud asjaolude põhjal on ebapiisav, piiramaks Kismet-Teenused OÜ-l sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Ühtlasi leiab kaebaja, et müügikäibe aktsepteerimisel oleks maksuhaldur pidanud võtma seisukoha, 8
(11)3-09-1894 mille arvelt sai müügikäive tekkida, kui ostukäivet maksuhaldur ei aktsepteeri. Samuti ei ole maksuhaldur analüüsinud vahendatud teenustega seotud rahade liikumist. Kaebaja arvates ei ole puudused kuludokumentides asjassepuutuvad, kuna maksuotsuse järeldustes ei ole maksuhaldur väitnud, et maksustamise aluseks olid puudused kuludokumentides, vaid et teenuseid ei ole üldse saadud. Kooskõlas KMS § 29 lg-ga 1 maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lg 2 p-des 1 ja 6 või lg-s 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. KMS § 29 lg 3 p1 kohaselt sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks ja § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaksu arvatakse maha teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. Seega on käibemaksukohustuse puhul oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja ei ole käibemaksukohustuslane, siis puudub ostjal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Ostja ei pidanud teadma, et tehingu teiseks pooleks ei ole arvetel näidatud isik vaid juhul, kui talle ei oleks sellele viitavad asjaolud selgunud ka siis, kui ta tehingu teostamisel käituks äris nõutava hoolsusega. Antud kaasuse puhul omab seega olulist tähendust asjaolu, kas kaebaja poolt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks esitatud arvetel näidatud tehingud Ringold OÜ-ga ja Tespe OÜ-ga tegelikkuses toimusid ja kui ei toimunud, siis omab tähtsust, kas kaebaja täitis äris tavapärase hoolsuskohustuse nõudeid tehingute teostamisel Ringold OÜ-ga ja Tespe OÜ-ga. Kontrollitaval ajavahemikul alates 01.01.2006 kuni 31.01.2007 kajastas Kismet-Teenused OÜ Ringold OÜ rekvisiitidega arveid kukku summas 615 460 krooni. Kismet-Teenused OÜ juhatuse liiga Ain Leedu andis 21.05.2008 ja 13.06.2008 seletusi, milles väitis, et Ringold OÜ-d esindas Indreku nimeline meesterahvas, kes tema teada oli juhatuse liige. 23.01.2009 antud seletuses väidab Ain Leedu, et Ringold OÜ-d esindas Kuznetsov. Samas ei olnud Ain Leedu´l selle väite tõenduseks esitada Aleksander Kuznetsov´i kontaktandmeid, koopiat isikuttõendavast dokumendist ja Ringold OÜ juhatuse liikme volitust Aleksander Kuznetsov´ile. Kismet-Teenused OÜ juhatuse liige Ain Leedu on maksuhaldurile antud seletustes 13.06.2008, 08.09.2008 ja 23.01.2009 kinnitanud, et Ringold OÜ-ga toimunud tehingute majanduslikust sisust ta ei tea midagi (maksutoimik lk 309). Järelikult ei saanud ka Ain Leedu esitada tellimusi Ringold OÜ-le konkreetsetel objektidel tööde tellimiseks konkreetsetes mahtudes ja hindades. Ka ei oska Ain Leedu anda selgitusi väidetavalt Ringold OÜ-ga toimunud tehingute mahtude ja maksumuse kohta. Ain Leedu väite kohaselt leppisid materjalide soetamise osas kokku Ringold OÜ ja Laudon-S AS esindajad. 21.05.2008, 13.06.2008 ja 23.01.2009 antud seletustes Ain Leedu väidab, et Ringold OÜ-le soetatud ehitusteenust vastu võttes ta ei kontrollinud teostatud tööde mahtusid ega teostatud tööde kvaliteeti. Kuna Ain Leedu ei teadnud tehingute sisust midagi, siis võib sellest üheselt järeldada, et ta ei ole eelnimetatud tehinguid teinud. Ringold OÜ juhatuse liige Elar Liblik andis maksumenetluse käigus mitmel korral omapoolseid selgitusi väidetavalt toimunud tehingute kohta. 04.02.2009 antud seletuses kinnitas Ringold OÜ juhatuse liige Elar Liblik, et osaühingu seaduslik esindaja on olnud ainult tema ja ta ei ole kedagi teist volitanud osaühingu nimel tehinguid tegema. Elar Liblik`u seletuse kohaselt ei tegelenud Ringold OÜ materjalide soetamisega. 04.02.2009 ja 11.02.2009 antud seletuses väitis Elar Liblik, et kuna ta ei ole osaühingu esindajana ehitusobjektidel viibinud ja töid üle vaadanud, siis ei saa ta ka väita, et aktidel näidatud tööd on tegelikult teostatud. 11.02.2009 antud seletuses täpsustab 9
(11)3-09-1894 Elar Liblik, et ta on küll aktid allkirjastanud, kuid ei ole viibinud objektidel, ei ole veendunud teostatud tööde mahtudes ega ole isiklikult töid üle andnud (maksutoimik lk.308,309). Eeltoodut aluseks võttes on ekslik kaebaja väide, et Ringold OÜ juhatuse liige on üheselt kinnitanud teenuse osutamist Kismet-Teenused OÜ-le. Ringold OÜ esindaja Elar Liblik kinnitab oma seletustes ainult arvete vormistamist ja nende väljastamist. Elar Liblik´u väitel esitas teostatud tööde aktid talle Kismet-Teenused OÜ juhatuse liige Ain Leedu. Elar Liblik´u väitel vormistas ta arved Kismet-Teenused OÜ-le, kuid ta ei oska anda seletusi selle kohta, missugustel objektidel töid teostati. Samuti ei oska Elar Liblik öelda ega ka dokumentaalselt kinnitada, kes konkreetselt olid tema poolt tellitud alltöövõtjad. Eeltoodut aluseks võttes on Elar Liblik´u väited alltöövõtjate tellimise ja nendele tasu maksmise kohta paljasõnalised ega tugine mitte mingisugustele tõenditele. Seega on Ain Leedu ja Elar Liblik´u ütlustes vastuolu seoses materjalide soetamise ja teostatud tööde aktide esitamisega. Kumbki äriühingu seaduslik esindaja ei osanud anda konkreetseid seletusi väidetavalt toimunud tehingute sisu, teostatud tööde mahu ja maksumuse osas, mis tähendab, et üleandmise-vastuvõtmise aktide vormistamine ja allkirjastamine oli formaalne. Kismet-Teenused OÜ on kajastanud kontrollitaval ajavahemikul alates 01.01.2006 kuni 31.01.2007 seoses Tespe OÜ-ga tehtud tehingutega nimetatud äriühingu rekvisiitidega arveid 2 260 190 krooni ulatuses. 21.05.2008 antud seletuses väidab Kismet-Teenused OÜ juhatuse liige Ain Leedu, et Kismet-Teenused OÜ ostis
  1. aasta ja
  2. aasta jaanuarikuus metallkonstruktsioone ja ehitusteenust Tespe OÜ-lt. Tespe OÜ esindaja oli väidetavalt alati Indreku nimeline meesterahvas. 13.06.2008 antud seletuse väitis Ain Leedu, et Tespe OÜ juhatuse liikme Indrek Turp´iga on ta kohtunud paaril-kolmel korral. Esimesel kokkusaamisel oli kaasas veel keegi vene keelt kõnelev meesterahvas, kelle nime ta ei mäleta (maksutoimik lk 309). Selle mehega on Ain Leedu väidetavalt kohtunud ka mõnel korral. Paar kuud hiljem antud seletuses väidab KismetTeenused OÜ juhatuse liige Ain Leedu, et vene keelt kõneleva meesterahva nimi oli Aleksander Kuznetsov ja tema esindas edaspidi Tespe OÜ-d. Eeltoodud väidete tõendamiseks ei olnud Kismet-Teenused OÜ-l esitada Aleksander Kuznetsov´i kontaktandmeid, koopiaid isikuttõendavast dokumendist ega volitust. 05.06.2008 antud seletuses Tespe OÜ juhatuse liige Indrek Turp kinnitab, et ta on koos Aleksander Kuznetsov´iga
  3. aasta kevadel kohtunud Kismet-Teenused OÜ juhatuse liikme Ain Leedu´ga ühise äritegevuse eesmärgil, kuid konkreetseid kokkuleppeid ei sõlmitud, ainult vahetati kontakte. Inderk Turp tunnistab, et konkreetsetest tehingutest ei tea ta midagi, sest alates
  4. aastast ei ole tema Tespe OÜ nimel tehinguid teinud. Elar Liblik väidab oma seletuses, et ta on küll allkirjastanud OÜ Tespe nimel koostatud arveid, kuid isiklikult töid üle andnud ei ole ja samuti ei ole ta veendunud tööde üleandmise aktides märgitud andmete õigsuses (maksutoimik lk 308). Seega Tespe OÜ poolt Kismet-Teenused OÜ-le ehitusteenuse kohta koostatud aktid teostatud tööde kohta ei kajasta andmeid, mis näitaksid konkreetsetel objektidel teostatud konkreetsete tööde mahtusid. Väidetavalt teostatud tööde aktidel puuduvad allkirjad ning arvete ja aktide juurde ei ole koostatud töövõtulepinguid, millest selguks, missugustel objektidel, missuguseid töid ja millises mahus tellitakse, kuidas kujuneb tööde hind ja missugune on tööde teostamise lõpptähtaeg. Eeltoodu alusel saab üheselt järeldada, et reaalseid tehinguid Kismet-Teenused OÜ ja Ringold OÜ ning Tespe OÜ vahel ei ole toimunud. Kuna maksuhaldur on maksumenetluse käigus selgunud asjaolude ja kogutud tõenditele tuginedes jõudnud järeldusele, et tehinguid raamatupidamise dokumentides näidatud isikute vahel ei ole reaalselt toimunud ning arved ei vasta seetõttu seaduses sätestatud nõuetele, siis tuleb maksukohustuslasel vastupidise seisukoha tõendamiseks anda maksuhaldurile usutavaid selgitusi talle teadaolevate asjaolude kohta, mis näitavad üheselt, et ostja ei olnud ega saanudki olla teadlik tehingus müüjana esineva isikuga seonduvatest asjaoludest. Selliseid selgitusi ega tõendeid ei ole kaebaja maksuhaldurile esitanud. Kontrollitaval ajavahemikul tasus Kismet-Teenused OÜ väidetavalt saadud teenuste eest Ringold OÜ-le ja Tespe OÜ-le 10
(11)3-09-1894 märkimisväärsed summad. Samas tegi kaebaja Ringold OÜ-ga koostööd ajavahemikul alates
  1. aasta jaanuarikuust kuni
  2. aasta märtsikuuni ja tasus väidetavalt saadud teenuste eest kokku 615 460 krooni ning Tespe OÜ-le ajavahemiku eest
  3. aasta märtsikuust kuni
  4. aasta jaanuarikuuni kokku 2 260 190 krooni. Sellises mahus tehingute reaalse teostamise korral, järgides äris tavapärase hoolsuse nõudeid, on loomulik, et ostja oskab anda selgitusi tehinguga seonduvate asjaolude kohta, kuid käesoleval juhul ei ole Kismet-Teenused OÜ juhatuse liige Ain Leedu võimeline andma ühtegi konkreetset seletust, mis annaks alust järeldada, et tehingud ka reaalselt aset leidsid. Eeltoodu tekitab põhjendatud kahtluse selle kohta, et kaebaja oli teadlik tehingute toimumise tegelikest asjaoludest, kuid ei anna maksuhaldurile sellekohaseid selgitusi. Kuigi tsiviilõigussuhetes prevaleerib lepinguvabadus, sh ka vormivabaduse põhimõte, annavad käesoleva maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud (mille kohaselt isegi suuremahuliste tehingute osas puuduvad kaebajal vastavad kirjalikud lepingud, tehingu väidetavad osapooled ei suuda rekonstrueerida tehingute käiku, anda usutavaid selgitusi tehingute kohta ega mäleta konkreetseid tehinguid teostanud isikuid), tunnistust sellest, et Kismet-Teenused OÜ pidi olema teadlik tehingu teise poolega seonduvatest asjaoludest. Ehitustööde ja ka kallimate tööriistade soetamisel nõuab tavapärane hoolsus, et müüjat oleks võimalik ehitustöödes ja soetatud kaupades esinevate puuduste avastamisel leida. Eeltoodu tähendab, et ostja peaks teadma müüja nimel asju ajanud isikuid (tema esindajaid). Tavapärane on, et sellisel juhul lepivad pooled kokku ka puuduste kõrvaldamise tingimustes, kuid sellekohaseid kirjalikke lepinguid Kismet-Teenused OÜ Ringold OÜ-ga ja Tespe OÜ-ga sõlminud ei ole. Eeltoodu alusel saab teha ühese järelduse, et Kismet-Teenused OÜ ei soetanud tegelikkuses ehitusteenust Ringold OÜ-lt ja Tespe OÜ-lt ning Ringold OÜ ja Tespe OÜ arvetel märgitud teenused on kaebaja poolt soetatud tundmatult kolmandalt isikult, kelle puhul ei ole maksuhaldurile teada, kas ta on käibemaksukohustuslane. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 02.07.2010 Tartu Ringkonnakohtu
  5. juuni 2010 kohtumääruse nr 3-091894 alusel, millega otsustati jätta Kismet-Teenused OÜ apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 05.aprilli 2010 otsuse peale haldusasjas nr 3-09-1894 menetlusse võtmata ning tagastada apellatsioonkaebus apellandile Riina Pung Konsultant-istungisekretär ÄRAKIRI ÕIGE 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.