← Eesti

2-09-32253/15

Obsah (8)§ 187§ 123§ 129§ 436§ 468§ 162§ 163§ 173

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-09-32253 14. juulil 2010, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalis

) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või Tsiviilasi nr 2-09-32253 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 123

kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 07.07.2009.

§ 129

lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõudeks on elatis 2753,17 krooni, mille korrutamisel üheksaga saab hagihinnaks 24 778, 53 krooni. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 07.07.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga oli lahutatud Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses 24.09.

  1. aastal. Abielust on pooltel alaealine tütar Sabina, sünd. 24.03.2006.a (isikukood 60603243745). Alates abielulahutusest elab laps koos hagejaga. Tütre ülalpidamiseks kostja kannab iga kuu üle 1 000 - 1 800 krooni kuid ebaregulaarselt. Ülejäänud osas laps on hageja ülalpidamisel. Lapse vajadused kostjat ei huvita ning lapse kasvatuses ta samuti ei osale. Kostjale tehti korduvalt ettepanekuid maksta lapse ülalpidamiseks elatusraha seadusega sätestatud minimaalsuuruses, kuna kostja varaline seisund võimaldab seda, kuid ta ignoreeris ettepanekuid. Käesoleval ajal hageja igakuuline sissetulek koosneb vaid netopalgast 5188 krooni ja riiklikust peretoetusest summas 300 krooni. Antud rahalised vahendid on ilmselgelt puudulikud lapse normaalseks vaimseks ja füüsiliseks arenguks, arvestades ka hageja isiklikke vajadusi. Tegelikult moodustavad lapse ülalpidamiskulud keskmiselt 4500 krooni kuus. Kuid lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on ka kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Arvestada tuleb ka sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Loomulikult tuleb pidada silmas ka seda, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel elatist, maksab sellelt tulumaksu, mis vähendab oluliselt tegelikku elatise summat. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 sätestab vanemate kohustust ülal pidada oma alaealisi lapsi. Samuti põhiseaduse § 27 kohaselt, vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Järelikult on vanemal kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
  2. aprillil 2004.a tehtud otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Siinkohal ei ole määrav, kas vanem maksab elatist 2

(8)Tsiviilasi nr 2-09-32253 vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel. PKS § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ning seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav. Ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 18 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse kasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii endale kui lastele. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Teiste sõnadega leidis Riigikohus, et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kuid arvestades seda, et elatist saav vanem peab elatiselt tulumaksu maksma, siis kui kostja maksab elatist PKS § 61 lg 4 nõutavas suuruses, läheb tegelikult lapse ülalpidamiseks vaid 1718, 25 krooni (2175 - 21% = 1718,25), mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega arvab hageja, et lapse õiguse ülalpidamise saamisele tegelikuks realiseerumiseks ja vanema kohustuste nõuetekohase täitmiseks tuleb välja mõista kostjalt elatist kehtiva tulumaksumäära silmas pidades. Siinjuures tuleb arvesse võtta tulumaksuseaduse § 24 sätestatut, mille kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil makstud elatis, mis maksustatakse § 19 lõike 1 või § 29 lõike 9 kohaselt, ja riigile üleläinud elatisnõude rahuldamiseks makstud summad. Nimetatud sätted võimaldavad elatise maksjal tema poolt makstud elatiselt enammakstud tulumaksu tagasi saada iga aasta lõpus. Järelikult selleks, et elatise suurus vastaks PKS § 61 lõikes 4 määratud summale, peab see olema 2753,17 krooni. Seejuures, saades tagasi enammakstud tulumaksu, maksab kostja tegelikult elatist vajalikus summas, s.o. 2175 krooni ulatuses (2753,17 - 21% = 2175). PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Alates abielulahutusest ei täitnud kostja nõuetekohaselt oma vanema kohustusi lapse ülalpidamise osas. Seega olen seisukohal, et kostja peab maksma elatist ka tagasiulatuvalt, st alates 7. juulist 2008.a igakuuliselt summas 2753,17 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja palub välja mõista kostjalt I K hageja kasuks elatis alaealise lapse S K, sünd XXX.a, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 07.07.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 24.03.2022.a, summas 2753,17 krooni (s.o. 2175 krooni, millele lisandub kehtiv tulumaksumäär 578,17 krooni ulatuses), kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, millele lisandub kehtiva tulumaksu määr. Menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE Kostja vastuse kohaselt on kostja nõus hageja nõudega osaliselt. Pooltel on väga ammu tekkisid vaidlused eelmise abikaasaga tütre suhtes. Vastavalt PKS § 49. vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sellest lähtudes kostjal on kohustus hoolitseda ja kasvatada oma lapse eest nagu kostjagi. Kostja rõhutab et vastavalt PKS § 50.
(4)vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Kostja poolt on viimase aasta jooksul sagenenud äraütlemine lapsega kokkusaamistest, mis mõjub lapsele halvasti. Neid asjaolusid võivad kinnitada poolte paljud ühiseid tuttavad ja kostja sugulased. Aga kostja rikub PKS § 52. kus on räägitud, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Hagiavalduses kostja 3
(8)Tsiviilasi nr 2-09-32253 kirjutab et vanematel lasub esmane vastutus lapse kasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Aga kostja ise õpib ja maksab oma õppimise eest. Siit on võimalik järeldus teha, et ta ei ole lõpuni täitnud oma kohustusi oma lapse ees, sest selle raha eest ta saab osta midagi lapsele. Kostja õpib tasuta Kutseõppekeskuses täiskoormusega. Kostja tahab õppida, et tulevikus leida hästi tasustatav töö ja toetada last rohkem kui praegu saan. Kuna kostja õpib praegu ja ei tööta, ei saa ta maksta kostjale elatist 2700 krooni ulatuses. On nõus rohkem elatisraha maksma, kui leiab töö. Alates 09.06.2009 on võetud töötuna arvele. On nõus maksma elatisraha 2175 krooni ulatuses. Palub arvestada sellega, et tal on võetud õppelaen. Arvab, et asi on võimlik lahendada kompromissiga, sest kostja ei soovi lapsele halba. Tahaks asja läbi vaadata kohtuistungil. Kostja oma täiendavas vastuses leiab et faktid mis on äratoodud hagiavalduses ei vasta tõele. Hageja püüab igati piirata kostja kokkusaamist ja suhtlemist lapsega, avaldab mõju lapsele, mustates kostjat lapse silmis, et lapsel areneks kostja vastu välja negatiivne suhtumine. Kostja kohtumised lapsega, nagu näitab praktika, sõltuvad otseselt summade laekumisest ning mitte ainult kokkulepitud alimentide summade vaid ka kaudsete hageja võlgade tasumise eest, kus viimased pole otseselt kuidagi seotud lapse kasvatamisega. Samal ajal on hageja perioodil 2008 aasta oktoobri lõpust kuni novembri alguseni viibinud puhkusel Hispaanias ja Kanaari saartel, ilma selgitusi andmata ja ette hoiatamata jätnud kostjale lapse kogu oma äraolemise ajaks ning sellel põhjusel kostja oli sunnitud jätma vahele loenguid. Viimase aasta finantsolukorra kohta võib selgitada järgmist: alates 01.09.2008 kuni 11.05.2009 kostja õppis Narva kutseõppekeskuses keevitaja erialal (tõend lisatud). Õppimiseks pidi võtma pangast õppelaenu 30 000 krooni suuruses summas, mida ka praegu tagasi maksab. Enne seda, perioodil 2005-2007 oli kostjal ka võetud 30 000 kroonine pangalaen. Seoses kriisiga ei ole kostjal senini õnnestunud leida tööd ja ta oli sunnitud peale õppeasutuse lõpetamist ennast Tööturuametis töötuna arvele võtma, kus on arvel kuni käesoleva ajani. Eeltoodud alusel palub arvestades majanduslikku olukorda ja sissetulekute puudumist samuti ka osalemist lapse kasvatamisel määrata lapse igakuiseks elatise suuruseks 1500 krooni. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE Hageja ei nõustu kostja poolt esitatud vastuväidetega. Kostja vastuses märgitud elatise summaga ei saa nõustuda. Ei vasta tõele ka see, et hageja ja kostja vahel olevat sõlmitud kokkulepe lapse ülalpidamiseks summas 1500 krooni igakuiselt. Igal juhul ei suutnud kostja täita oma ülalpidamiskohustust isegi vastuses väidetavas ulatuses. Nagu selgesti nähtub kostja poolt esitatud pangakontode väljavõtetest on lapse ülalpidamiseks ülekantavad elatise summad puudulikud ja ebaregulaarsed. Praegu elab hageja tema isa Aleksandr Petrovile kuuluvas korteris Narva linnas aadressil Võidu 8-64 kahekesi lapsega. Seega on eluasemekulud ja kulud kommunaalteenustele lapse osas 1/2 hageja üldkuludest. Seega on püsivad keskmised kuukulud lapse ülalpidamiseks 5412, 90 krooni, mida moodustavad eluasemekulud - 764, 40 krooni, korteri hooldamine ja kommunaalmaksed: 495, 52 krooni, elektrienergia - 126, 88 krooni, kaabel-TV ja internet - 142 krooni, kulud toidule - 2000 krooni, tervisekulud - 250 krooni, kulud rõivastele ja jalanõudele - 1000 krooni, hügieenitarbed - 350 krooni, lasteaed - 598, 50 krooni, arendamisega ja meelelahutusega seotud kulud (mänguasjad, raamatud, pliiatsid, jalgratas, laste kelk) - 450 krooni. Lähtudes eespool toodust peaks kostja üle kandma hagejale lapse ülalpidamiseks vähemalt 2706, 45 krooni (5412, 90 krooni: 2) ilma tulumaksuta. Viimase pooleteise aasta jooksul ei teinud kostja mingeid olulisi oste lapse jaoks. Hageja ei loe pehmeid mänguasju, mida kostja soetas lapsele aeg-ajalt, "vahetuks osavõtuks lapse elust". Kostja ei ostnud pabermähkmeid lapsele pärast abielulahutamist st pärast 2007.a septembrit. Hagejal ei ole võimalik anda põhjalikku seisukohta kostja vastuses väidetavate asjade ostmise kohta, kuna vastusele ei olnud lisatud mingeid kviitungeid. Hageja on seisukohal, et mingil juhul ei saa nende asjade ostmist lugeda ülalpidamiskohustuse kohaseks täitmiseks. Hageja leiab, et kostja süüdistused lapse meelestamises kostja vastu on põhjendamatud ja solvavad. Kostja paljasõnalised arutlused, et nagu oleks kostja lapsega suhtlemine sõltunud kostja poolt eraldatud 4
(8)Tsiviilasi nr 2-09-32253 raha summadest on väljamõeldud ja asjakohatud. Siinjuures tuleb märkida, et kostja ise hakkas tundma huvi lapse vastu ainult pärast elatishagi esitamist. Asjaolu, et kostja on 09.07.2007.aastast töötu ja on ema ülalpidamisel ei mõjuta iseenesest tema vanema kohustust ülal pidada oma alaealist last. Kuid on arusaamatu, miks kostja oli võetud arvele töötuna vaid 09.06.2009.a, kui ta sai töötuks juba kaks aastat tagasi. Mis puutub lapse jätmisesse kostjale 2008.aastal, siis hagejal oli eelnev kokkulepe kostja vanematega ning laps oli jäetud nende, mitte kostja, hoole alla. Ühtlasi on hagejale arusaamatu, miks kostja sai lapse jätmisega kurvaks, kui ta nii tahtis temaga suhelda. Nagu hageja teada õppis kostja tasuta ja pangalaen oli võetud uue sõiduki ostmiseks. Hageja on samuti võtnud õppelaenu pangast oma õppimise eest tasumiseks. Palub hagi rahuldada. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja leiab et kulud lapsele on 4500 krooni kuus, kuna lähtuda sellest, et vanemate õigused on võrsed ja kui jagada seda summa pooleks siis maksmisele kuulub 2250 krooni. Tuleb arvesse võtta seda, et laps elab emaga kes hoolitseb tema eest ja arendab teda. Isegi kui temalt mõistetakse elatist miinimummäras mis on 2175 krooni, siis netoks on ainult 1718 krooni, mis on liiga väike summa, palume mõista välja tulumaksu ja minimaalmäära, kokku on 2753 krooni. Tulumaksu tasumisel emal jääb 2175 krooni. Menetluskulud palume jätta kostja kanda.
  1. aastal tasus kostja elatist ainult 3 korda. Kui räägime
  2. aastast siis kokku on raha saadud 4 900 krooni ja kui me vaatame juuni kuud siis see on viimane kuu millal kostja maksis elatisraha. Kostja on nõus maksma suurema summa, ma pakun, et ilma tulumaksuta elatisraha summa oleks 2250 krooni. Iga laps on individuaalne ning Riigikohus märkis, et uuring mis on läbi viidud on staatiline kuid elu on dünaamiline, hinnad kasvavad ning tuleb arvesse võtta laste harjumusi. Kostja ei maksa kaua aega, palume välja mõista elatis ka tagasiulatuvalt alates 2008.a. Kui kostja oleks täitnud suulist kokkulepet siis võiks vältida kohtusse pöördumist. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 2250 krooni ja 37 000 krooni elatise võlgnevus. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja väidab et hagejaga oli kokku lepitud et maksan talle 1800 krooni ning see summa ei pidanud olema tulumaksuga maksustatav, praegu ma kaotasin tööd ning pidin minema õppima selleks, et tulevikus ma saan aidata last mitmekülgselt. Ma palun minult välja mõista elatise miinimummäära, ma praegu õpin, aga tulevikus kindlasti kustutan kõik oma võlad ära. Ei ole nõus, et menetluskulud jäetakse minu kanda. Hagejal on rohkem raha kui minul, ta saab endale lubada tasuda menetluskulusid. Elan vanemate juures nende täielikul ülalpidamisel. Konto väljavõttest selgub, et keegi annetas mulle suured summad, aga see oli ammu ning kõik oma kohustused olin täitnud. Neid kingitusi/annetusi ei olnud
  3. aastast. Kostja on nõus maksma elatist 2250 krooni. Kostja ei ole nõus, et elatis mõistetakse välja alates 2008.a, tuleb arvesse võtta seda mis ma olen maksnud. Kostja tahab, et elatis mõistetaks välja alates 01.07.
  4. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja see tuleb rahuldada osaliselt.

§ 436

lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Hetkel kehtiva (jõustus 01.07.2010) perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise 5

(8)Tsiviilasi nr 2-09-32253 hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01.07.2010 jõustunud PKS, kuid asjaoludele ja toimingutele kuni 31.06.2010 kehtinud PKS. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg-st 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Pooled on menetluse kestel mitmeid kordi muutnud oma nõuetes, vastustes ja seisukohtades elatise suurust, kuid on jõudnud üksmeelele, et igakuise elatise suuruseks, mida kostja peab tasuma on 2250 krooni (kohtuistungi protokoll). Hageja küll leiab, et kostja peab tasuma lisaks ka tulumaksu. Kohus leiab, et kuna kostja on nõus maksma elatist summas 2250 krooni, siis tuleb elatis sellises ulatuses ka kostjalt välja mõista. Arvestades aga sellega et kostja õpib ja on töötu ning sellega et kostja oleks ka suuteline kohtuotsust täitma tuleb hageja nõue lisanduva tulumaksu osas jätta rahuldamata. Õiged on hageja viited elatise miinimummäärale, kuid elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit ja lapse vajadusi. Kindlaks peab ka määrama kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Hageja väitel kulub lapse ülalpidamiseks kuus 5412, 90 krooni, muuhulgas kulud rõivastele ja jalanõudele - 1000 krooni. Kohus ei pea sellise summa kulutamist igakuiselt usutavaks ega ka otstarbekaks, kuna eeldatavalt ei osteta lapsele jalanõusid ja riideid igakuiselt ning arvestades hageja varalist seisundit ei oleks see ka mõistlik. Kostjal sissetulek puudub. Hageja väitel on tema igakuine netosissetulek palk 5188 krooni ja peretoetus 300. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (RKTKo 3-2-1-127-09). Mõistlik ei oleks ka olukord kus elatist kostja eest tasuks kostja pensionärist ema, mida viimane on ka eelnevalt teinud. Samuti arvestades poolte varalist seisundit ei ole kostjalt elatise väljamõistmine suuremas ulatuses põhjendatud. 6
(8)Tsiviilasi nr 2-09-32253 Arvestades kõike eeltoodut tuleb kostjalt välja mõista lapse kasuks elatis summas 2250 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus summas 37 000 krooni, st. elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus ei nõustu hageja eeltoodud arvutusega, kuna elatise võlgnevuse 37 000 krooni jagamisel 12 kuuga teeks igakuiseks kostja elatisvõlgnevuseks 3083, 33 krooni. Laste ülalpidamiskohustust täidetakse poolte kokkuleppel või kohtuotsuse alusel. PKS tuleneb et hagi rahuldamisel kohtuotsusega saab elatise välja mõista alates elatishagi esitamisest ning ei välista enne hagi esitamist elatise kokkuleppest tuleneva võla sissenõudmist. Otsustades elatise võla nõude põhjendatuse üle tuleb arvestada, et lepingu järgi elatise maksmisele rakendub PKS § 102 tulenev. Seega tuleb elatise tagasiulatuval väljamõistmisel lähtuda poolte kokkuleppest tulenevast elatise summast (1800 krooni), mitte sellest millises ulatuses hageja elatist nõuab. PKS ei võimalda elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt suuremas ulatuses kui oli ette nähtud. Küll saab kohus PKS § 108 alusel mõista vanemalt tagasiulatuvalt välja elatise ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud ajavahemikul lapsele elatist ettenähtust vähem. Tulenevalt PKS §-st 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et elatise tasumiseks oli sõlmitud suuline kokkulepe, mille järgi pidi kostja tasuma elatist igakuiselt 1800 krooni. Seega oli kostja kohustatud 12 kuu eest enne elatisehagi esitamist tasuma elatist summas 21 600 krooni. Kohus arvestab elatise tagasiulatuval väljamõistmisel ajavahemikku 07.07.2008 kuni hagi esitamiseni, so. 07.07.2009. Arvesse tuleb võtta ka kolmanda isiku (kostja ema) poolt hagejale tasutut, kuna PKS ei sätesta et kohustatud isik peab ülalpidamiskohustust täitma isiklikult. Samuti pole tuvastatud et selline kohustus oleks olnud kostjal tehingust tulenevalt. Seega võis kohustuse täita kostja asemel osaliselt või täielikult ka kolmas isik ning kostja vabaneb kolmanda isiku poolt täidetud ulatuses kohustusest. Samuti pole tuvastatud et hageja oleks keeldunud kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast ning et kostja oleks vastu vaielnud sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Kohtule esitatud konto väljavõtetest nähtub et kostja on tasunud hagejale 16.09.2008 – 1800 krooni, 08.10.2008 – 2000 krooni, 11.03.2009 – 1800 krooni, 27.04.2009 – 1300 krooni, 02.07.2009 – 1800 krooni ning kostja ema 13.11.2008 – 2000 krooni, 15.12.2008 – 1800 krooni ja 05.02.2009 – 3500 krooni. Kokku on kostja tasunud hagejale elatist nimetatud perioodi eest 16 000 krooni, millest järeldub, et kostja maksis elatist ettenähtust vähem 5600 krooni. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust aasta enne elatishagi esitamist täitnud. Kingituste tegemist ja esemete ostmist ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks, samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on elatist tasunud kokkulepitud ulatuses ja regulaarselt. Samas kostja tunnistab elatise võlgnevust hageja ees (kohtuistungi protokoll). Kohus leiab et hageja nõue kuulub rahuldamisele ja elatis tuleb kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista ühe aasta eest, so. alates 07.07.2008 kuni hagi esitamiseni, 07.07.2009 summas 5600 krooni, st. ulatuses mille võrra kostja maksis nimetatud ajavahemikul lapsele elatist ettenähtust (kokkulepitust) vähem. 7
(8)Tsiviilasi nr 2-09-32253 Poolte väiteid õppelaenude osas kohus ei käsitle, kuna laenu tagasimaksmine ei saa tingida lapse vajaduste ebapiisavat rahuldamist. Vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav. Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, et PKS § 108 kohaldamisel tuleks vältida kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda.

§ 468

lg 3 kohaselt on kohtul diskretsiooniõigus määrata viivitamata täidetava elatise suurus. Kohus leiab et otsus kuulub viivitamatule täitmisele elatise võlgnevuse osas so. 5600 krooni ulatuses ning elatise tasumiseks alates 07.07.2009 (elatishagi esitamine) kuni 07.07.2010 tuleb kostjale määrata aastane (24 kuud) tähtaeg igakuiste maksetena 2250 krooni, mis eeldatavalt ei aseta kostjat raskesse majanduslikku olukorda, arvestades ka õigustatud isiku huvisid ja vajadusi. Vastasel juhul võib tekkida olukord kus kostja ei ole võimeline kohtuotsust täitma. MENETLUSKULUD

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.