← Eesti

2-08-5654/17

Obsah (8)§ 174§ 630§ 442§ 187§ 173§ 145§ 139§ 162

Tsiviilasi nr 2-08-5654 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste 11. mai 2010 a. Tartu kohtumaja 2-08-5654 Eesti Vabariik (Põllumajanduse Registrite ja I

§ 174lg 1, 3, 6).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE (tl 3- 5) Tartu Maakohtule on esitatud Eesti Vabariik (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) hagi FIE Aivar Viitkin vastu 51 097.- krooni nõudes. Hageja nõue tuleneb FIE Aivar Viitkin´ile määratud põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi investeeringutoetuse taotluse nr 03781640773 alusel toetus 70 000 krooni pöördadra Kuhn S.A Master 100 4NSH ostmiseks ja toetus 41 350 krooni vaaluti Kuhn S.A GA 4321 ostmiseks. Toetus maksti välja 17.12.

  1. a.
  2. mai
  3. a tegi hageja kostjale ettekirjutuse nr 11-2/13, millega kohustas kostjat kindlaks tegema investeeringuobjektide asukoht ning võtma masinad sihipärasesse kasutusse hiljemalt 01.06.2007.a. Aivar Viitkin ettekirjutust täitnud ei ole, masinate asukoht on endiselt kindlaks tegemata ning neid ei ole võetud Aivar Viitkin´i poolt sihipärasesse kasutusse. Hageja palub välja mõista FIE Aivar Viitkin´ilt investeeringutoetuse taotluse nr 03781640773 alusel välja makstud investeeringutoetus summas 51 067 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221021004589, viitenumbriga
  4. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas kohtule tõenditena koopiad 08.09.2003 kinnituskirjast nr 1041 (tl 18), millega toetuse saaja võttis kohustuse investeeringuobjekte sihipäraselt kasutada; 09.09.2003 peadirektori kohusetäitja käskkirjast nr S2/664 (tl 17) toetuse määramise kohta; 17.12.2003 maksekorralduse nr 1556 (tl 16) toetuse väljamaksmise kohta; 07.11.2006 kontrollaktist nr SA0371 (tl 15); 15.11.2006 PRIA järelpäring nr 9-8/36 (tl 14); 11.12.2006 Aivar Viitkin´i vastus järelpärimisele (tl 13); 05.02.2007 PRIA järelpäring nr 9-8/3 (tl 12); 21.02.2007 Aivar Viitkin´i vastus (tl 11); 14.05.2007 PRIA ettekirjutuse nr 11-2/13 (tl 7-10) ettekirjutusest ja toetuse osalise tagasinõude arvutusest. KOSTJA VASTUS ( tl 39) FIE Aivar Viitkin vastas kohtule kirjalikult 20.03.2009, teatades, et tal on esitatud Tartu Maakohtule eraisiku pankrotiavaldus. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE ( tl 43) PRIA hagiavaldus FIE Aivar Viitkin´i vastu 51 097 krooni nõudes võeti Tartu Maakohtu menetlusse
  5. veebruaril 2008 a. Tartu Maakohtu poolt oli edastatud PRIA-le kostja 19.03.2009 a teade Tartu Maakohtule, mille kohaselt on temal esitatud Tartu Maakohtule eraisiku pankrotiavaldus. Tartu Maakohtu määrusega
  6. aprillil algatati võlgniku enda avalduse alusel FIE Aivar Viitkin´i pankrot ning selle määruse kohaselt peatati võlgniku osalemine teistes kohtumenetlustes (tsiviilasi 2-09-4501 p.5). Hageja on leidnud, et Tartu Maakohtu määrusega lõpetati FIE Aivar Viitkin´i pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, siis puuduvad ka alused tsiviilasja 2-08-5654 lõpetamiseks. Hageja jääb oma hagiavalduses esitatud nõude juurde. KOHTUISTUNG Hageja jääb esitatud hagi juurde. Aivar Viitkin on äriregistrist kustutatud, ta küll soovis eraisiku pankroti väljakuulutamist, kuid see rauges. Ta pole esitanud aruandeid, vara tal pole ja ilmselt pole tal selget ülevaadet ka investeeringuobjekti asukohast. Hetkeseisuga pole ta midagi maksnud ja kompromiss hagejat ei rahulda. Hageja palub hagi rahuldada. Kostja, Aivar Viitkin´i, selgituse kohaselt tal midagi lisada ei ole. Ta ostis nimetatud esemed Euroopa rahade eest ja seoses tema vahi alla võtmisega ajavahemikul 2003-
  7. a märtsi lõpuni jäid nad temast maha. Ajal, mil ta vahi all viibis, viidi sealt talust, kus nimetatud asjad olid, pooled asjad minema. Politseisse ta pöördunud ei ole. 2 KOHTU SEISUKOHT
  8. Äriregistri 30.
  9. 2009 kandest nähtub, et FIE Aivar Viitkin on äriregistrist kustutatud seoses pankrotimenetluse raugemisega ÄS § 58 lg1 p 1 alusel. Kohus leiab, et füüsilisest isikust ettevõtja ei ole eraõiguslik juriidiline isik ja saab oma tsiviilprotsessiõigusi teostada füüsilise isikuna ning hagi kuulub Aivar Viitkini vastu rahuldamisele.
  10. Asja materjalidest nähtuvalt rahuldati FIE Aivar Viitkini avaldus PRIA peadirektori käskkirjaga 09.09.2003 a nr S2/664 (tl 17). FIE Aivar Viitkin sai põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi investeeringutoetuse, mis kannab numbrit 03781640773 ning talle määrati toetust summas 111 035 krooni (tl.16).
  11. Kohus on tuvastanud PRIA ja FIE Aivar Viitkin´i vahel lepingulise suhte olemasolu. Toetus oli lepingus määratletud sihtotstarbeliste investeeringuobjektide so 70 000 krooni pöördadra Kuhn S.A Master 100 4NSH ostmiseks ja toetus 41 350 krooni vaaluti Kuhn S.A GA 4321 ostmiseks.
  12. Lepingu järgi pidi FIE Aivar Viitkin esitama investeeringu teostamist tõendavad dokumendid hiljemalt
  13. 09.
  14. a ja kasutama investeeringut täpselt äriprojektis näidatud otstarbel vähemalt viis aastat investeeringu teostamise aastale järgnevast aastast alates (tl.18). Seoses sellega tegi hageja FIE Aivar Viitkin´ile mitu järelpärimist esemete asukoha kohta, mille kohta FIE Aivar Viitkin selgitas, et ka temal puudub ülevaade antud esemete asukoha kohta. PRIA teostas järelkontrolli ja järelkontrolli aktidega on tõendatud, et asutuse ametnikel ei õnnestunud esemeid kontrollida (tl.12, 14).
  15. Kostjal lasus kohustus kasutada sihtotstarbeliselt saadud toetust ja seda tulenevalt Eesti Vabariigi põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahatuslepingu ratifitseerimise seaduse (edaspidi seaduse) alusel. Sama seaduse § 9 lg 2 p 1 ja lg 4 järgi on hagejal õigus toetusraha tagasi nõuda, kui ettekirjutusi pole kõrvaldatud ja esitada alusetu rikastumissätete alusel nõue kohtule. VÕS § 1027 alusel peab isik alusetu rikastumise peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
  16. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1033 lg 1 alusel ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustamise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Antud hagist nähtub, et selliseid asjaolusid ei esine. Kostja väited selle kohta, et tema kinnipidamisasutuses viibimise ajal on tema tahte vastaselt lepingu objektid tema valdusest väljunud on tõendamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 145

alusel on Eesti Vabariik riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 139

lg 2, 3 ja Riigilõivu seaduse § 56 lg 1 lisa 1 tasutakse riigilõivu lähtuvalt tsiviilasja hinnast. Riigilõiv 3000 krooni tuleb jätta kostja kanda.

§ 162lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.