Obsah (5)

§ 6§ 143§ 142§ 145§ 34

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-23448 Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2010.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi Osaühing P hagi

§ 6ja 7 tuleneva hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Ts

ÜS § 87 tulenevalt on seadusega vastuolus olev tehing tühine. OÜ P ja ML vahelise käenduslepingu näol on tegemist tühise tehinguga, millest ML le kohustusi ei teki.

§ 143on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on tarbija.

Sama seaduse § 34 kohaselt on tarbija seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehinguid, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

§ 143

lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui käendatava kohustuse suurus ei ole käenduslepingu sõlmimisel selge ja ei ole kokku lepitud käendaja vastutus rahalises maksimumsummas. Nii käendusleping kui selle lisa on tühine, mis ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Hagejal võib olla nõue OÜ S vastu, kuid puudub õigus nõuda kohustuse täitmist ML lt. Kostja II vastuväited hagile Kostja II tunnistab põhivõlga, kuid vaidleb vastu viiviste ja intresside väljamõistmisele täies ulatuses. Võlgnik esitas pankrotiavalduse ise. Pankrotiavaldusega koos esitas võlgnik vara ja võlgade nimekirja, mille kohaselt oli tal seisuga 31.07.2008.a. võlgnevus OÜ P ees 1 200 000 krooni. MLkinnitas Harju Maakohtus vandega muuhulgas ka oma kohustusi OÜ P ees summas 1 200 000 krooni. Kuna MLon nii oma pankrotiavalduses kui ka võlgniku vandes kinnitanud oma võlga OÜ P ees summas 1 200 000 krooni, siis ei pidanud pankrotihaldur õigeks tunnustada OÜ P poolt esitatud kõrvalnõudeid suuremas ulatuses kui põhivõlg, ehk siis kokku 2 400 000 krooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Harju Maakohtu 24.

1. 2008.a. otsusega kuulutati välja tsiviilasjas nr 2-08-21301 MLpankrot. Hageja esitas nimetatud pankrotimenetluses 28.11.2008.a. nõudeavalduse kogusummas 2 512 560 krooni. 20.04.2009.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja I nõudele vastuväite täies ulatuses ning haldur esitas vastuväite osaliselt summas 112 560 krooni. PankrS § 106 lg 1 sätete kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud, otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Võlausaldaja nõude aluseks on 30.juunil 2006.a. hageja ja võlgniku vahel sõlmitud käendusleping (toimiku lk 10,11). Nimetatud käendusleping on sõlmitud samal päeval hageja ja OÜ S vahel sõlmitud laenulepinguga laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks, juhul kui OÜ S ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt (toimiku lk.8-9). Laenusumma, 1 200 000 krooni on laenulepingu alusel üle antud laenulepingu sõlmimise ajal (Laenulepingu p.1.2).Laenusumma üleandmist tõendab ka kassa väljamineku order (toimiku lk. 94), hageja pearaamatu väljavõte (toimiku lk. 95), hageja majandusaasta aruanne (toimiku lk. 96-109), OÜ S ajutise halduri aruanne, , kostja II võlanimekiri , võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlgniku vanne koos varade ja võlgade nimekirjaga (toimiku lk . 156-158). Seega on tõendatud laenusaaja poolt raha kättesaamine. 30.06.2006.a. Käenduslepingu p. 3.
2. kohaselt kohustub käendaja täitma 30.06.2006.a. OÜ P ja OÜ S vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad laenusaaja kohustusi OÜ P ees juhul, kui laenusaaja ei täida oma kohustusi õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Käendaja vastutus algab laenusaaja poolt kohustuse täitmiseks määratud tähtpäevale järgneval päeval. Kuivõrd OÜ S ei ole omapoolseid laenulepingust tulenevaid kohustusi õigeaegselt täitnud, siis on võlausaldajal õigus nõuda käenduslepingu alusel võlgnikult laenulepingust tulenevat kohustuste täitmist. Käenduslepinguga kohustub käendaja

§ 142

järgi kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

§ 145lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt.

kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käesoleva kohustuse eest

§ 145lg 2 järgi täies ulatuses.

Kohus on seisukohal, et MLkäenduslepingu poolena ei ole tarbija

§ 34

mõttes.

§ 34

järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. MLsõlmis käenduslepingu OÜ S omaniku ja juhatuse liikmena huvist OÜ S majandustegevuse vastu, mitte oma isiklike ja elukondlike vajaduste rahuldamiseks. Kohus on seisukohal , et MLjuhatuse liikmena omas valitsevat mõju äriühingu üle, mis samuti välistab tarbijakäenduse. Kuivõrd sõlmitud käendusleping ei ole tarbijakäendusleping, siis ei ole ta tühine seetõttu, et käenduslepingus puudub kokkulepe käendaja vastutus rahalises maksimumsummas. Käendaja vastutuse maksimumsumma on poolte vahel kokku lepitud Käenduslepingu lisaga 18.07.2007.a. Kostja I väide, et Käenduslepingu lisa on sõlmitud tagantjärgi, on paljasõnaline ja tõendamata. Halduri aruanne ei tõenda käenduslepingu lisa puudumist, vaid seda, et lisa ei olnud haldurile esitatud. Kostja I ei ole täpsustanud, millise seadusega on vastuolus tehingute tegemine ja kohustuste võtmine täitemenetluse ajal. Kohus leiab, et täitemenetlus ei takista tehingute tegemist ja kohustuste võtmist, mistõttu ei saa väita, et käenduslepingu lisa sõlmimine oleks vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ja seetõttu tühine. Asjaolu, et käenduslepingu lisa sõlmimisest vaid pooleteise kuu pärast esitas võlgnik enda pankrotiavalduse, et muuda käenduslepingu ja selle lisaga võetud kohustust olematuks või vastuolus olevaks hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kostja II ei tunnista viiviseid ja intresse täies suuruses. Kohus leiab, kuna viiviste ja intressi maksmine on ette nähtud OÜ P ja OÜ S vahel sõlmitud lepinguga, OÜ P ja MLvahel sõlmitud käenduslepinguga on ette nähtud käendaja kohustus tasuda laenusumma, intressid ja viivised, siis intresside ja viiviste vähendamiseks puudub alus. Intressi arvestamise aluseks on 10 % aastas ja viivise arvestuse aluseks on 2 % päevas. Eeltoodu alusel ja kõiki tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et OÜ P hagi kuulub rahuldamisele ja hageja nõue summas 2 512 560 krooni tuleb tunnustada MLpankrotimenetluses teise järgu nõudena. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldas hagi, kannavad menetluskulud kostjad solidaarselt. Maie Seppo kohtunik