Obsah (5)

§ 630§ 442§ 187§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-09-68797 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2010.a., Tartu kohtumaja Tsiviila

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE 14.12.2009.a. esitas OÜ Morande Shoes Tartu Maakohtule taotluse, milles palus läbi vaadata Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 21.10.2009.a. otsus, millega mõisteti OÜ-lt Morande Shoes Tatjana Perinnikova kasuks välja 4011 krooni saamata jäänud töötasu. OÜ Morande Shoes palub nimetatud taotluses Tatjana Perinnikova Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avaldus individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 alusel läbi vaadata hagiavaldusena. Avalduse kohaselt töötas hageja kostja juures töölepingu alusel alates 01.12.2008.a. kuni 26.06.2009.a. jalatsikaupluse müüjana. Tööleping lõpetati Tatjana Perinnikova omal soovil. Konflikt seisnes selles, et tööandja (OÜ Morande Shoes) ei maksnud korrektselt hagejale kahe kuu eest töötasu. Töölepingu punkti 5.1 kohaselt oli töötaja põhipalga suuruseks 4600 krooni. Hageja nõuab kostjalt 125 krooni saamata jäänud töötasu

1. aasta aprillikuu eest ning 1600 krooni
2. aasta maikuu eest. 08.02.2010.a. esitas hageja nõude täpsustuse, milles palus kostjalt välja mõista 4011 krooni maikuu eest saamata jäänud töötasu. KOHTUISTUNG Hageja Tatjana Perinnikova jäi kohtuistungil oma nõude juurde, kuna pool maikuu palka on tal saamata. Hageja selgitas kohtule, et esitas 1725 krooni suuruse nõude, millest 125 krooni on aprillikuu töötasu ning 1600 krooni on maikuu töötasu. Maikuus
3. aastal oli hageja haige kaks päeva, ülejäänud kuu käis tööl. Mai kuu eest maksti töötasu vaid 3000 krooni. Kostjale vastas hageja, et oli haiguslehel
4. mai kuni
5. juuni. Hageja selgituste kohaselt arvestas ta nõude suuruse lähtuvalt lepingus toodud palgast. Töölepingu lõpetamist hageja vaidlustada ei soovi. Kostja esindaja, juhatuse liige Irina Nikolas selgituste kohaselt on hagejale töötasu välja makstud, ülekanded on tehtud. Hageja oli haiguslehel
6. mai kuni
7. mai 2009.a ning seetõttu sai maikuu eest töötasu 3000 krooni. Palgaarvestuse on teinud raamatupidaja ja see on õige, seetõttu tuleb hagi 1725 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et hageja töötas kostja juures töölepingu alusel alates 01.12.2008.a. Tööleping lõpetati lepingu lisa nr 2 kohaselt 26.06.2009.a. töötaja omal soovil. Poolte vahel on tekitanud vaidlusi hagejale väljamaksutud töötasu suurus. ITVS § 24 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Sama paragrahvi
8. lõike kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. ITVS § 24 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Pooled on kohtule esitanud oma pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et
9. aprillikuu eest on hagejale makstud töötasuna 4475 krooni ning maikuu eest 3000 krooni. 2 TLS (redaktsioon kuni 30.06.2009.a.) § 26 lg 1 p 6 kohaselt tuleb töölepingus muuhulgas märkida andmed palgatingimuste kohta. Poolte vahel 01.12.2008.a. sõlmitud töölepingu 5.1 kohaselt on töötaja põhipalk 4600 krooni kuus. Tulumaksuseaduse § 23 kohaselt arvatakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha maksuvaba tulu 27 000 krooni (ehk 2250 krooni kuus). Kuna töölepingus märgitakse palgamäär summana, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud (tulumaks, töötuskindlustusmaks ja kohustusliku kogumispensioni maks), oli hagejal
10. aasta aprillikuus õigus saada töötasu järgmiselt: Brutopalk 4600 krooni Kogumispensioni makse (II sammas 2%) 92 krooni Töötuskindlustusmakse (töötajal 0,6%) 27.6 krooni Maksuvaba tulu 2250 krooni Tulumaks (21%) 493.50 krooni Netopalk 3986.90 krooni Arvestades asjaolu, et hageja põhipalgaks (neto) on ülaltoodust nähtuvalt 3986.90 krooni, kuid hagejale on kantud 4475 krooni, on hageja saanud lepingus kokkulepitust suuremat töötasu. Vabariigi Valitsuse 15.08.2001.a. määruse nr 275 „Keskmise palga arvutamise kord“ (redaktsioon kuni 30.06.2009.a.) § 2 lg 1 kohaselt arvutatakse keskmine palk üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Kui nimetatud perioodi jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendrikuu peatatud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv. Lõige 2 sätestab, et kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud palga kogusumma. Kui töötaja ei ole tööandjaga töö- või teenistussuhtes olnud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks palga kogusumma alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist palka. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvatakse keskmise palga arvutamisel palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitatavad summad – põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Keskmise palga arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida «Palgaseaduse» kohaselt ei käsitata palgana. Nimetatud korra § 3 lg 1 kohaselt liidetakse keskmise päevapalga arvutamisel § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse (edaspidi kalendaarse) tööpäevade arvuga, saades sel viisil ühe tööpäeva keskmise palga. Kui töötajale ei arvutatud palka kõigi keskmise palga arvutusperioodi tööpäevade eest töölt mõjuva põhjusega puudumise tõttu või kui töötaja oli ajutiselt vabastatud kohustusest teha tööd, vähendatakse arvutusperioodi tööpäevade arvu nende päevade võrra. Tööpäevade arvu ei vähendata töölt omavoliliselt puudutud või töölt kõrvaldatud päevade võrra, kui töölt kõrvaldamine oli seaduslik.
11. aasta maikuu palga osas märgib kohus järgmist. Töövõimetuslehtedelt nähtuvalt on hageja olnud haiguslehel alates 26.05.2009.a., seega tuleb palga arvutamisel mais lähtuda 25-päevasest perioodist. Hageja keskmiseks päevatasuks tuleb ülaltoodud põhimõtetest lähtuvalt 134 krooni. Arvestades asjaolu, et maikuus oli töötaja 6 päeva haiguslehel, on tal töötasuna õigus saada 3350 krooni (25 päeva x 134 krooni). Eeltoodust nähtub, et hageja on
12. aasta aprillikuu eest saanud 488.10 krooni rohkem ning mai kuu eest 350 krooni vähem. 3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus kohaldada võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud tasaarvestust, kuna pooled ei ole seda nõudnud. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et Tatjana Perinnikova hagi OÜ Morande Shoes vastu töövaidluses tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd käesolev otsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb ka kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik 4