§-idel 1043, 1045 lg 1 p 7, 8 ja 1048, kuna ta projekteeris ebastandardse ja seadusest tulenevatele nõuetele mittevastava ventilatsioonisüsteemi. Puudub viide projektis tuleohtlikkusele, puuduvad erijuhised süsteemi kasutamiseks, hooldamiseks, puudub viide ventilaatori ümberehitusega seotud asjaoludele, masin peab olema projekteeritud nii, et on välistatud tulest ja kuumenemisest tingitud riskid, mida masin ise võib põhjustada (Masinaohutuse seadus § 76,5,21,32, EhS § 18 lg 1, 2, 3, § 3 lg 2, 11, § 43). Kostjal 2 oli seadusest tulenev kohustus projekteerida, dokumenteerida süsteem, mis oleks ohutu. Süsteemi peab olema võimalik kontrollida, selleks, et tagada ohutus. Nimetatud kohustus ei olnud täidetud ja selle tulemusel ehitas kostja 1 süsteemi, mis läks põlema. Kostja 2 esitles end pädeva isikuna ja vastutab ka
Ta oli teadlik, milleks oli tema projekteeritud ventilatsioonisüsteem vajalik, oli teadlik hageja tootmisprotsessist. Nõue kostja 2 vastu põhineb deliktil (lk 214- 215, I kd). Hageja puhastas süsteemi tavapäraselt kord kuus. Hageja oli vara kindlustatud perioodil 01.07.0630.06.2007, omavastutus 1 000 000 krooni, kuni splinklersüsteemi täieliku väljaehitamiseni oli omavastus tulekahju korral 10 000 000 krooni, õnnetuse ajaks 21.02.07 polnud see splinklersüsteem veel Vis (lk 179). Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt kahju hüvitamiseks 1 629 555 krooni ja jätta menetluskulud kostjate kanda (lk 1-5, 126-130). 3 Tõendid: OÜ S pakkumine hagejale 1106-3, töövõtuleping kostjaga 1 27.03.06, projektdokumentatsioon, seadmete tehniline dokumentatsioon, AS CHB Eurpe 28.03.2007 arvamus 200703270243, kostja 2 lisaventilaatori kohta antud seletused, hageja pöördumine 11.04.07 nr 111/125, kostja 2 kiri 11.04.07 nr 1-17/3, hageja kiri 1-11/125, koopiad tellimustest 20294, Dunlop Hiflex Oy arve 6701373, Levadia Metall OÜ arve- saateleht LV03199, LV03403, Hestacom OÜ arve- saateleht nr 21 31.03.07 ja akt 19, Katevara OÜ arve 70009, AS Eesti Energomontaaž 07.03.07 arve saateleht 64, 98 ja õiend 75, DunlopHiflex Oy Eesti Filiaali arve 6701162, OÜ S arve 7022, CHB Europe AS arve 70016, tunnistajate J. A , J. R , V. K , A. K ütlused, fotod, Ida- Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo teatis 27.02.2007, väljavõte vahetuse elektroonilisest žurnaalist, AS RVtulekahju asjaolude uurimise akt, A. K seletuskiri, joonis ja seletuskiri ning e- kirjavahetus CHB Europe arvamuse juurde, joonis lisaventilaatori paigalduskohast, kuumpressimise protsessi kirjeldus, N. J seletus, saamata jäänud tulu arvestus, akt 22.03.2000, akt 05.01.2001, akt 07.03.2003. Kostja vastuväited Kostjad hagi ei tunnista ja palusid jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda (lk 92-98, 110-114, 161-166, 221-, II kd ). Kostja OÜ S (kostja 1) tegi hagejale ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimise vastavad tööd: paigaldas lisaventilaatori, projekteeris selle. Õige ei ole, et süsteemi projekteeris T. P. P . Ei ole tõendatud, et tulekahju sai alguse ventilatsioonisüsteemist ja et selle tekke põhjuseks on ventilatsiooni rekonstrueerimist reguleerivate õigusnormide rikkumine. Ventilaatori tootja Miraco OY selgituste kohaselt purunevad kõik tiivikulabad kui need puutuvad kokku mingi takistusega tiirlemise ajal. Ventilaatori konstruktsiooni tõttu on välistatud tiivikulabade hõõrdumine vastu korpust ja nende kuumenemine. Labade kinnitused olid terved, labad oli suures osas sulanud ja seega mõjus tulekahju ise labadele. Ventilaatori tugikonstruktsioon oli tavalahendusest tugevam. Seega ei saanud olla tehniliselt võimalik, et ventilaator töötas edasi kokkupuutes takistusega, hõõrdus ja kuumenes. Tuli ei saanud levida allapoole, ventilaator oli ülevalpool, tulekahjustused on suuremad ventilaatorist kaugemal. Tõendamata on õigusvastane käitumine, põhjuslik seos. Kostja ei ole rikkunud ehitusseadusest tulenevaid nõudeid, ehitusluba ja kasutusluba pidi olema hagejal endal hangitud, tuleohutuse eest vastutab hageja ise, kostja ei ole kohustatud kontrollima, kas hageja koristab tootmisruume. Ventilaatori paigaldamise koht, viis, ventilaator ise ei tekita tuleohtu. Ventilaatori materjal, tiivikud, mootori tugikonstruktsioon on korras, tagavad tuleohutuse, neid on varem kasutatud puidukuivatites. Remonttööde maksumus on tõendamata, need on kandmata ega ole seoses tulekahjuga. Ei ole õige, et hageja oli sunnitud ostma süsteemi taastamiseks lisaventilaatori, sest arve oli väljastatud 2006.a. enne tulekahju toimumist. Tõendamata on saamata jäänud tulu. Kostja 2 ühines kostja 1 vastuväidetega. Lisaks märkis, et tema ei vastuta tekitatud kahju eest, kuna ta OÜ S juhatuse liikmena ja töötajana teostab ühingu juhtumis ja esindusfunktsiooni, töötajana kavandab ventilatsioonisüsteeme, kogub vajalikke andmeid ja teeb muid töid, mh koostas ka vajalikud süsteemi teostusjoonised. Ei ole õige, et lepingu, mis oli sõlmitud hageja ja kostja 2 vahel, järgi polnud projekteerimine kostja 1 ülesanne. Leping süsteemi rekonstrueerimiseks oli sõlmitud hageja ja OÜ S vahel ning selle lepingu raames tehti ka projekteerimistööd, hagile lisatud joonised 4 kinnitavad, et need on tehtud OÜ S poolt. Kostja 2 kui OÜ S juhatuse liige ei vastuta hageja ja OÜ S vahelisest lepingust tulenevate võimalike kohustuste rikkumise eest. Seadusest ei tulene tellija otsenõuet töövõtja juhatuse liikme vastu, isegi kui nad oleksid rikkunud töö või käsunduslepingust tulenevaid kohustusi töövõtja, st antud juhul OÜ S ees. Kostja 2 vastutuse eelduseks saab olla kas samal alusel või erineval õiguslikul alusel põhinev vastutus hageja ees, kostjal 2 ei ole vaadeldavast töövõtulepingust tulenevat vastutust hageja ees. Projekteerimine on töövõtt ja eelduslikult tasuline, hageja ei ole mingit tasu kostjale 2 maksnud ega põhjendanud, miks ta pidi seda tagama tasuta, kostjal 2 ei ole õigussuhet hagejaga, ei ole võtnud endale hageja ees mingeid kohustusi, tegi vaid kostja 1 töötajana vastavaid mõõtmisi. Kostja vormistas teostusjoonised mitte projekti, kuid see ei too kaasa pooltele õigusi ja kohustusi vm otsest võlasuhet. Hageja ei ole kostjalt 2 tellinud projekteerimistöid, hageja võttis kõik tööd vastu kostjalt 1, kostja 2 ei ole soovitanud hagejale OÜ-d S. Hageja viidatud dokumentatsiooni puudumine ei põhjustanud kahju. Hageja võttis töö vastu, seega kinnitas tööde vastavust kokkulepitule. Masinaohutuse seadusest tulenevad nõuded olid täidetud, ventilaator oli tähistatud nõuetekohaselt CE-tähisega. Tuleohtlik oli hageja enda tootmine ja kuumpressi tööprotsess.
Hageja võttis kasutusse rekonstrueeritud süsteemi ilma kasutusloata, splinklersüsteem ei olnud Vis ehitatud ega töökorras. Alus on hüvitise vähendamiseks. Hagejal on esinenud varem ka tulekahjusid. Tõendid: plaadipressi skeem, Miraco Oy 29.02.08 selgitus, SPEK 05.06.07 arvamus, AS Hekotek teatis 12.03.08, väljatrükid nende kohtulehekülgedel, plaadipressi töökeskkonna skeem, fotod tööde üleandmis-vastuvõtuakt, lisaventilaatori arve nr 687, kostja taotluse alusel hageja kindlustuslepingu koopia, Ida- Päästekeskuse materjalid tulekahju kohta, R. P ütlused, tootja tehase selgitus, eksperthinnang nr 19, T. M arvamus. Kohtu põhjendused Hageja sõlmis kostjaga 1 (OÜ S ) 27.03.2006 töövõtulepingu plaadipressi töökeskkonna õhuvahetuse rekonstrueerimiseks ja vastava ehitamiseks, mille kostja 1 ka Vis ehitas ja hageja vastu võttis. Kosta 1 paigaldas süsteemi 3 ventilaatorit. Vaidlus selles puudus. Seega on hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud töövõtuleping
järgi, mille kohaselt kohustub üks isik Vistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik peab selle eest aga maksma tasu. Vaidlus puudus ka selles, et märgitud ventilatsioonisüsteem, mis hõlmas endas ka ventilaatorite paigaldamist, on ehitise tehnosüsteem, mille eesmärgiks koos ventilaatoritega on tagada hageja tootmisettevõttes õhuvahetus.
, § 77 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule, seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmisega viivitamine, täitmata jätmine.
lg 1 järgi peab töö vastama lepingu tingimustele ja sellele peavad vastama ka töö dokumendid.
mõtte kohaselt peab Vistatud asi, antud juhul märgitud ventilatsioonisüsteem töötama ja tagama korras õhuvahetuse, kuid samas ei tohi olla märgitud süsteem sinna paigaldatud seadmete, s.o ventilaatoritega ohtlik süsteemi kasutajatele ja kolmandatele isikutele. Seega oli kostjal 1 lepingust tulenevalt kohustus teha lepingu tingimustele vastav töö/asi ja märgitud kohustus oli hõlmatud kohustusega tagada töö/asja ohutus ümbritsevale, sj vältida tema kasutamisest tekkida võiv kahju. 5 21.02.2007 toimus hagejale kuuluvas ja Maidla tee 7, Püssi asuvas tehases tulekahju. Selles vaidlus puudus. Seega on asjas tõendatud, et hagejale kuuluvas ettevõttes – tootmishoones oli tulekahju. Järgnevalt vaatleb kohus, mille tõttu tekkis tulekahju ning kas see lähtus lepingujärgsest asjast. Kostjad seadsid kahtluse alla selle, et tulekahju sai lähtuda lepingujärgsest asjast. Kostja taotluse alusel kohtule nõutud Ida-Päästekeskuse poolt asja kohta koostatud materjalide nr 714/92 (esitatud originaalina) ettekandest nähtub, et kui päästjad jõudsid kohale, põles kuumpress ja leek läks ventilatsioonitorustikku, tule leviku ala oli 1 ruum, ca 100 m2, hageja sisevalve töötajad tegid kustutustöid. Kohtule esitaud AS CHB Europe (I kd lk 32 jj) arvamuse 28.03.2007 nr N200703270243 kohaselt põhjustas tulekahju ventilatsioonisüsteemi lisaventilaatoris toimunud avariiline protsess, mille tõenäoliseks põhjuseks oli mootori mittestandardne kandekonstruktsioon. Kohtus ülekuulatud viidatud arvamuse andnud 1 asjatundja J. A kinnitas istungil ütlustega seda sama. Nimelt nähtub nii arvamust kui ütlustest järgmine. Lisaventilaatori tugikonstruktsioon deformeerus ja tiiviku labad puutusid kokku ventilaatori kestaga, mille tõttu tekkis vastastikune hõõrdumine, kesta tekkisid rööpsed vaod, mõlgid, labade ja kestade vastastikusel hõõrdumisel kontakteeruvate pindade temperatuur tõusis, vagude alas sulas terasplekki kattev tsink, labade otstes alumiiniumsulam pehmenes, sellest eraldus puidutolmu suhtes süütevõimelisis osakesi, mis võisid langeda pindadele, millele oli ladestunud puidutolm ja tekitada lokaalse süttimise. Üldise suureneva vibratsiooni tõttu kandekonstruktsiooni deformatsioon suurenes, vibratsioon kandus edasi ventilatsioonikanali konstruktsioonidele, mille tulemusena kanali pindadelt eraldus sinna varem ladestunud tolm, sh hõõguv tolmumass ja sellele järgnes lenduva tolmu plahvatuslik süttimine, mille järgselt jäid põlema kõik plahvatusliku süttimisala piiridesse jäänud lendumata puidutolm, puitkiudude ladestused. Pressi kohal toimuva põlengu tõttu suurenes labade temperatuur, nendelt eraldusid tänu vibratsiooni ja mehaanilise püsivuse kadumisel suuremat tükid, mingil hetkel kahjustus mootori toitekaabel ja kaitse lülitas mootori välja, sund – ja loomulik väljatõmme põhjustas tule leviku esmasest põlemispiirikonnast kogu väljatõmbesüsteemi. Arvamusest ning tunnistaja J. A ütlustest nähtub, et tema ja hr A. V uurisid nii lisaventilaatorit, ventilatsioonisüsteemi, tulekahju asjaolude uurimise akti, puitkiudplaatide pressimise tehnoloogilist kirjeldust, ventilatsiooniprojekti, lisaventilaatori seletust ning tootja Miraco OY poolt saadetud materjale ventilaatori labade materjali ja mootori töötemperatuuri kohta. Esitatud lisamaterjalid esitas hageja ka kostja taotlusel kohtule (joonis ja seletuskiri ning e-kirjavahetus CHB Europe arvamuse juurde (Id lk 153-158)). Seega puudub alus kahelda selles, et A. V ja J. A poleks ventilaatoriga seonduvaid asjaolusid igakülgselt uurinud. Veel ütles tunnistaja, et just lisaventilaatori kinnitusviis oli teistsugune, teistel ventilaatoritel ei olnud avariilisi vigastusi nagu lisaventilaatoril. J. A on riiklik ekspert olnud 27 aastat ning kogemus samal erialal mitteeksperdina üle 13 aasta. Eeltoodu alusel puudub kohtul alus kahelda AS CHB Europe arvamuses ja tunnistaja J. A ütlustes. Arvamuse kohaselt on välistatud tulekahju põhjus elektrisüsteemist, kuna ei tuvastatud ühegi kaitsesüsteemi vastavat rakendumist, samuti ei saanud vaadeldavas ruumiosas ise süttida puidutolm, kuna isesüttimistemperatuur on 275kraadi C, sj oli nn kupli all olev kvartsoru /valgustussüsteem/ terve, komplektne, töökorras; tootmisprotsessi endaga ei kaasne selliseid isesüttimiseks vajalikke temperatuure ning ainus tehniline seade, milles tuvastasid tulekahju uurijad avariilise protsessi, oli ventilatsioonitoru 6 lisaventilaator. Ka tunnistaja J. R ütles, et viidatud tulekahju põhjuste selgitamiseks otsisid nad vastava ala asjatundjaid ning selliste ekspertiiside tegemiseks olid spetsialistidena teada nii J. A, A. V ja veel keegi. Asjatundjad uurisid süsteemi, küsitlesid inimesi. Seega kinnitavad J. Ri ütlused eelkõige asjaolu, et J. A ja A. V tegid oma tööd põhjalikult. Viidatud arvamus ja J. A ütlus on põhjalik ning kohus leiab, et hageja on tõendanud J. A ütluste ja AS CHB Europe arvamusega asjaolu, et vaidlusaluse tulekahju põhjustas ventilatsioonisüsteemi mittestandardsest kandekonstruktsioonist tingituna lisaventilaatoris toimunud avariiline protsess, mille lõplikuks tulemuseks oli ülalpool kirjeldatud viisil labade otste alumiiniumsulami pehmenemine, otstest sulami puidutolmu suhtes süütevõimeliste osakeste eraldumine, mis langedes ladestunud puidutolmule tekitas lokaalse süttimise ja hiljem tulekahju suurenemise, leviku kogu ventilatsioonisüsteemi. Kuigi kostjad viitasid sellele, et hageja enda koostatud akti järgi sai tuli alguse elektrisüsteemist, siis märgitud aktiga ei ole nimetatud asjaolu tõendatud. Esiteks kinnitas hageja tunnistaja J. R, et nad püstitasid ise sellise versiooni, kuid otsisid asjatundjad, kes tegid kindlaks tulekahju põhjuse ning ülalviidatud arvamus ja tunnistaja J. A ütluste kohaselt ei lähtunud tulekahju elektrisüsteemist. Märgitud J. Ri ja viidatud J.A ütluste ning AS CHB Europe arvamusega on need kostjate väited ümber seega lükatud. Kostjad esitasid kohtule Miraco Oy 29.02.08 selgituse, SPEK 05.06.07 arvamuse, AS Hekotek teatise 12.03.08, väljatrükid nende kohtulehekülgedel, fotod, tööde üleandmis-vastuvõtuakt (I kd lk 225), tootja tehase selgitus (I kd 290-294, tõlge 299-303), mille kohaselt siis, kui ventilaatori tiivikud puutuvad kokku takistusega, eralduvad labad kehast, ent samas ei ole märgitud tõenditega tõendatud tulekahju tekkepõhjus ning välistatud lisaventilaatori avariiline protsess, mida kirjeldasid CHB Europe asjatundjad ja tunnistaja J. A. Esitatud TTÜ eksperthinnangust nr 19 29.10.09 (II lk 3jj) nähtub samuti, et ventilaatori osad on erinevatest alumiiniumsulamistest ja kui tiivikud puutuvad kokku takistusega, siis eralduvad nad korpusest. Kostja tunnistaja R. P kinnitas istungil, et tema uurimisobjektiks oli eelkõige ventilaatori materjali uurimine, mitte tulekahju põhjuste väljaselgitamine, tema ei ole kohapeal käinud uurimas tulekahju. J. A kinnitas, et teistel ventilaatoritel ei olnud avariilisi protsesse, v.a lisaventilaatoril, mille kandekonstruktsioon oli ebastandardne ja sai käivitada vibratsiooni mõjul eelkõige lisaventilaatori avariilise protsessi. Seega leiab kohus, et kostjad ei ole tõendanud viidatud dokumentaalsete tõendite ja tunnistaja R. P ütlustega asjaolu, et tulekahju lähtus muudest põhjustest ja kohast kui lisaventilaatori kandekonstruktsioonist tingitud ventilaatori avariilisest protsessist Kostjate väide, et ventilaator oli märgistatud nõuetekohaselt CE märgiga, ei välista tegelikult eelpool tuvastatud tulekahju põhjust ega tähenda, et kostja 1 pole kohustusi rikkunud. Kostjate taotlusel hageja poolt esitatud aktid 22.03.200, 05.01.2001, 7.04.03 (I kd lk 275-280) kajastavaid varasemaid tulekahjusid, kuid need ei ole kordagi esinenud ventilatsioonisüsteemis ega lähtunud pressi tööst (keevitustöö ohtlikkus kohas, laastuhoidla ja tanklavahelise ala põleng, laaduri põleng saepuru kuivati teel). Ka kostjate poolt kohtule esitatud T. M arvamusest (I kd lk 289-295, 299-315) ei nähtu, et tulekahju oleks põhjustatud muudest asjaoludest. Viidatud arvamus on antud CHB Europe arvamusele ja leitud et see pole õige. Kohus leiab, et T. M arvamuse näol on tegemist arvamusega arvamusele, so ühekülgne, ei nähtu, et tulekahju kohta ning arvamuse aluseks olevaid kõiki asjaolusid oleks uuritud, mistõttu ei ole tõend usaldusväärne ega kinnita kuidagi kostja väiteid tulekahju muudest põhjustest. Ka Ida- Päästeameti materjalidest ei nähtum, mis oli tulekahju põhjus. Seega saab järeldada, et viidatud ventilatsioonisüsteem koos selle juurdekuuluva lisaventilaatori ja selle kandekonstruktsiooniga ei vastanud lepingu tingimustele
, kuna ei töötanud ohutult ja oli seega ohtlik otseselt käesoleval juhul hagejale e. tellijale e. asja kasutajale. 7 Seega on kostja 1 rikkunud töövõtulepingust tulenevat kohustust
lg 1, § 77 lg 1, § 100 järgi, kuna pole taganud asja ja töö lepingu tingimustele vastavust ja ohutust. Asjaolu, et hageja võttis töö vastu koos aktiga ega ole teinud mingeid märkeid selle kohta, ei tõenda tegelikult seda et töö/asi vastas lepingu tingimustele. Ülalviidatud hageja tõenditega on tõendatud vastupidine.
alusel vastab võlgnik kohustuse rikkumise korral võlasusaldaja ees üksnes lepingust või seaduses tulenevalt süü olemasolu korra.
36. ptk sätetest ega esitatud töövõtulepingust 27.03.2006 (I kd lk 8jj) p 6 ei nähtu, et kostja vastutaks hageja ees töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral üksnes süü olemasolul, seega ei ole tähtust käesolevas vaidluses poolte väited sellest, kas kostja on süüdi märgitud kohustuste rikkumise eest või mitte. Lepingu järgi on viivitusest tingitud vastutus vaid süüline; asja /töö mittevastavusest tingitud vastutus ei ole lepingus reguleeritud süülise vastutusena. Seega vabaneb kostja 1 vastutusest üksnes siis, kui vastus on vabandatav
lg 1, 2 järgi ehk kui kohustust rikuti vääramatu jõu, so kostjast mittelähtuvast objektiivsest asjaolust. Käesoleval juhul ei ole tõusnud vaidlust vääramatu jõu esinemisest, mis tinginuks kostja 1 poolt lepingu rikkumise. Seega vastutab kostja 1 lepingust tulenevalt hageja ees oma ülalviidatud kohustuste rikkumise tõttu.
lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel on seega hagejal õigus nõuda kostjalt 1 kohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamist.
lg 3 alusel peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama kahju, mida ta sai ette näha rikkumise võimaliku tagajärjena, lg 4 järgi peab kahju tekkimine olema otseses põhjuslikus seoses asjaoluga, millele isiku vastutus põhineb. Vaidlus puudus selles, et tulekahju tulemusel sai kannatada osaliselt hageja tootmishoone e. asi, seiskus tootmine, millepärast jäi hagejal saamata tulu. Seega on asjas tõendatud, et tulekahju põhjustas hagejale kahju ja kuna märgitud tulekahju lähtus just kostja tehtud tööst/asjast, mis ei olnud ohutu ega vastanud seega lepingu tingimustele ja kostja 1 oli kohustust rikkunud, siis on kostja 1 kohustuse rikkumisel otsene põhjuslik seos hagejal tekkinud kahjuga
Vaidlus puudus selles, et kostja 1 teadis, et hagejal oli vaja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerida, et selline süsteem peab töötama ohutult, kuna toomishoones on puidutolm, ja et süsteemis ei tohi tekkida tuleohtlikku olukorda süsteemist endast tulenevalt. Seega pidi kostja 1 ette nägema ka seda, et ventilatsioonisüsteemi ning selle osade, ventilaatori ja selle kandekonstruktsiooni lepingu tingimustele mittevastavusel võib tekkida tuleohtlik olukord. Asjaolu, et tegemist oli lisaventilaatori mittestandardse kandekonstruktsiooniga, leidis tõendamist ülalviidatud hageja tõenditega. Nii oli puudustest tingitud tööst ja asjast lähtuv oht ja kahju tekkimine kostjale 1 ettenähtav
Vastupidist ei ole kostja 1 tõendanud. Eeltoodu alusel vastutab kostja 1 hagejal tekkinud kahju eest. Järgnevalt vaatleb kohus kahju ulatust.
lg 2 alusel on varaline kahju otsene varaline kahju, saamata jäänud tulu ning lg 3 alusel hõlmab varaline kahju kaotsiläinud vara väärtuse, halvenemisest tingitud väärtuse vähenemise, kahju tekkimisega seotud kantud ja tulevikus kantavad kulud, sh kulud kahju ärahoidmiseks, vähendamiseks, hüvitise saamiseks, kahju kindlaks tegemiseks ja nõuete esitamiseks.
lg-te 1 ja 3 alusel tuleb asja hävimisest tingitud kahju korral maksta hüvitis, mis vastab soetamiseks/taastamiseks tehtavatele mõistlikele kuludele. 8 Kohtul esitatud hageja tellimuskirja, Dunlop Hifleks arvete, Levadia Metall OÜ arvetesaatelehtedega, Hestacom OÜ arve-saatelehtedega, AS Eesti Energomontaaž arve- saatelehtede ja õiendiga, OÜ Katevara arvega on (I kd lk 53-63) tõendanud, et hageja kulusid kahju ärahoidmisele ja vähendamiseks kokku 779 314 krooni. Nimelt moodustab ventilatsioonisüsteemi taastamisremont 552 986 krooni ja sellest on tagajärgede likvideerimise kulud on 238 274 krooni, splinklersüsteemi taastamisekulud tulekahju piirkonnas 225 000 krooni, plaadipressi kahjustunud hüdrovoolikute taastamisekulud 1 328 krooni. Seda, et hageja oleks taastanud midagi enamat nagu arvas kostja, ei ole kostja ümber lükanud. Hageja kinnitas, et taastati vaid tulekahju eelne kord, elektri ega valgustussüsteemi ei muudetud, mida kostjad ei ole ümber lükanud. Seega on tõendatud taastamisremondi kulud
Kostja väide, et tõendid ei kinnita kuluda kandmist ei oma tähendust, kuna hageja on tõendanud kulutuste ulatust ja kahju hüvitise maksmise eelduseks ei ole kulude eelnev ärakandmine. Kohtule esitatud CHB Europe AS arvega nr 70016 28.03.2007 (I kd lk 65) on hageja tõendanud tulekahju põhjuste kindlakstegemise kulusid 12 390 krooni kui kahju
lg 2, 3 tähenduses.
Vistuse tõttu saanud kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu poleks esinenud. Kohtule esitatud hageja 2007.a.a arvestuse (I kd lk 66-67, II kd lk 274) ning tunnistaja V. Kundla kui AS RVpearaamatupidaja ütlustega, A. K kui plaadipressiga töötava isiku ütlustega on hageja tõendanud ning kohtule esitatud väljavõtetega elektroonilisest seisakute žurnaalist on hageja tõendanud, et vaidlusalune tulekahju tootmise – pressi seiskumise 36 tunniks ja arvestades kõiki tehtud kulusid maha, oli saamata jäänud müügitulu 660 591 krooni. Nimelt jäi Vistamata 931 m3 plaati, kusjuures ühe m3 plaadi kasum on 709,55 krooni. Ütlustest ja E. Abeli poolt koostatud dokumentaalsest tõendist (II kd lk 274) on maha arvatud kõik kulud ning tunnistaja ütluse kohaselt ei olnud võimalik seda saamata jäänud tulu kuidagi millegagi korvata, kuna kõik lepingud oli varema sõlmitud, neid tuli täita, uusi ei olnud võimalik saada. Seega on hageja tõendanud kahju saamata jäänud tulu näole 660 691 krooni. Hageja leidis, et uue ostetud ventilaatori hind on 59 650 krooni, mis on tasumata seetõttu, et kostjad ei hüvita kahju (
lg 1 p 2), lisaks peab ostma veel 2 ventilaatorit õhuvahetusüsteemi tarbeks, kahju oleks kokku 178 950 krooni. Algul telliti varuventilaator, ent taastamisega võeti see kohe kasutusse, süsteemis sai kahjustada 3 ventilaatorit. Kostja vaidles ühe ventilaatori kulutusele vastu 59 650 krooni, kuna see oli soetatud enne tulekahju ja hagejal maksmata. Kohus nõustub sellega, et 1 ventilaatori näol, mis on tasumata, ei ole kahjuga, mis tekkis tulekahju tagajärjel. Kahjust tuleb maha arvata igasugune kasu
Esiteks ei ole hageja vaidlustanud seda, et tal oli 1 ventilaator ostetud varem, see nähtub ka kostja esitatud arvest 687 (I kd lk 228) ning see ei ole kahjustada saanud ning selle asendamine uude süsteemi pärast tulekahju on vaadeldav
Küll aga ei ole vaidlustanud kostja asjaolu, et 2 ventilaatori eest on kulud põhjendatud ning ühe maksumus on vastavalt arvele nr 7022 59 650 krooni (I kd lk 64). Seega on põhjendatud kulu e kahju
lg 2 ja § 132 lg 1 alusel 2 ventilaatori hävinemisest tekkinud soetamiskulu kokku 119 300 krooni. Seega on tõendatud kahju väiksemas ulatuses kui hageja nõuab, st vastavalt on kahju ulatus kokku on 1 569 705 krooni (hagetav kahju 1 629 355 krooni miinus ühe ventilaatori hind 59 650 krooni). 9 Eeltoodu alusel on kostja 1 vastutav hagejale tekkinud kahju eest 1 569 705 krooni ulatuses, millele peaks vastama hagejale väljamõistetav hüvitis. Kostja leidis, et hüvitist tuleks vähenda, sest hageja ei hankinud süsteemile kasutusluba. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt oli kostja 1 näol tegemist majanduskutsetegevuses tegutseva ettevõtte ja oma eriala spetsialistiga, seega pidanuks kostja tagama hagejale vastavad dokumendi juhul kui need olid vajalikud. Nimelt
2. lause kohaselt pidid vastama lepingu tingimustele ka töö juurde kuuluvad dokumendid, seega oli hõlmatud kostja 1 kohustus ka vastavate dokumentide muretsemisega ja seega ei ole õige kostjate etteheide hagejale, et hageja pole neid muretsenud. Seega puudub alus
lg 1 tulenevalt kui hagejast lähtuvast asjaolust kahju tekkimisel kahju hüvitist vähendada. Küll aga leiab kohus, et kõnealust kahju hüvitist on võimalik vähendada
Viimasel juhul on võimalik kahju hüvitist vähendada arvestades kõiki asjaolusid, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks äärmiselt ebaõige kohustatud isiku suhtes või muudel põhjustele mõistlikult vastuvõtmatu ning arvestada tuleb kõiki asjaolusid, isikutevahelisi suhteid, majanduslikku olukorda, sj kindlustuse olemasolu. Kohtule hageja poolt kostjate taotluse alusel esitatud kindlustusepingust, mis on sõlmitud tollase ärinimega AS-ga If Eesti Kindlustus (I kd lk 244-253) nähtub, et põlengu ajal oli vaidlusalune tootmishoone kindlustatud, kuid kuna splinklersüsteem ei olnud Vis, milles vaidlus puudus, oli hageja omavastus tulekahju puhul 10 000 000 krooni; splinklersüsteemi Vimisel oleks vastutus olnud 1 000 000 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et juhul kui hageja omavastutus oleks onud 1 000 000 krooni, oleks ülejäänud osa võinud kindlustusandja hüvitada, mis praegusel juhul ei olnud võimalik. Kohtu arvates on siin mõistlik vähendada hoolimata asjaolust, et mõlemad on majanduskutsetegevus tegutsevad isikud, kahju hüvitist osaliselt. Samas arvestab kohus, et kahju hüvitist ei saaks vähendada võimaliku parima omavastuse piirini, sest asjaolu, et hagejal ei olnud mingitel põhjustel nud veel splinklersüsteem Vis ja seetõttu rakendas kindlustusandja suuremat omavastuse piiri, ei saa hinnata oluliselt kahjustatud isiku kahjuks. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on mõistlik vähendada kahju hüvitist 1 300 000 kroonile. Nimetatud ulatuses on kohtu arvates hageja nõue tõendatud ja põhjendatud kostja 1 suhtes ja tuleb selles ulatuses hüvitis kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista. Nõue kostja 2 vastu. Kohtule esitatud töövõtulepingust ja selle lisadeks olevatest joonistest (I kd lk 8-17), mida hageja peab projektdokumentatsiooniks nähtub, et need on koostanud kostja 1, mitte kostja 2. Kostja 2 on kostja 1 juhatuse liige, milles vaidlus puudus ja teostab seega osaühingu juhtumisalast ja esindusõiguslikku funktsiooni
ÜS § 31 lg 5 alusel loetakse juriidilise isiku organi tegev osaühingu tegevuseks. Seega on igal juhul kostja 2 kui kostja 1 juhatuse liikme tegevus vaidlusaluse ventilatsioonisüsteemiga seonduvate küsimuste, pakkumiste tegemine, suhtlemine sellele teemal hagejaga vaadeldav kostja 1 esindusõiguse teostamisega ja seda tuleb lugeda seega kostja 1 tegevuseks mitte kostja 2 tegevuseks. Kostja 2 kinnitas, et teeb oma äriühingus tööd ka kui töötaja, eriti mis puudutas vastavaid jooniste tegemist seoses ventilatsioonisüsteemiga ja mõõtmisi, kuid kogu töö on tehtud mitte oma nimel vaid kostja 1 nimel. Hageja ei ole neid kostja väiteid ühegi tõendiga ümber lükanud. TsÜS § 132 lg 1 mõtte kohaselt isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tuleneva asjaolu tõttu nagu oma käitumise või tegevuse tõttu, kui ta kasutab seda oma majanduskutsetegevuses ja selle isiku käitumine, temast tulenev asjaolu on seotud isiku 10 majanduskutsetegevusega ja lg 2 alusel vastutab tema eest. Sama põhimõte on ka
Hageja ei ole tõendanud, et kostja 2 oleks teinud jooniseid ja mõõtmisi oma nimel, kostja 2 väitis et tegi neid kui töötaja kostja 1 nimel. Asjaolu, et lepingus kostjaga 1 ei olnud märgitud projekteerimistööde tegemist, ja et mõõtmised ja joonised tegi kostja 2 ja seda veele enne lepingu sõlmimist, ei tähenda seda, et kostja 2 poleks vaadeldav kostja 1 tegevusena. Kohtu arvates ongi tema tegevus ventilatsioonisüsteemi jooniste tegemisel, mõõtmisel vaadeldav TsÜS § 132 lg 1 tulenevalt kostja 1 tegevusena, mida kinnitavad ka lepingulisel lisaks olevad kostja 1 nimelt tehtud joonised ja seega vastutab hageja ees TsÜS § 132 lg 2 mõtte kohaselt kostja 1 mitte kostja 2. Ka vaidlusalusel kahju tekkimise ajal ei vastutanud äriühingu töötaja TööK § 126, 127 alusel vahetult võlasusaldaja ees. Hageja leidis, et kostja on rikkunud ehitusseadusest ja masinaohutusseadusest tulenevaid kohustusi, kuna masin, ventilatsioonisüsteem ei olnud ohtu ja häid kombeid ja selle tõttu vastutab hageja ees
1043 ja 1045 lg 1 p 7,8 alusel ja on andud valearvamust ja vastutab
Kuna hageja ei ole ümber lükanud kostja 2 väiteid sellest, et kostja tegutses kostja 1 nimel, on kohtu arvates kostja 2 kui füüsilise isiku vastutus hageja ees vahetult välistatud ka deliktiõiguse alusel. TsÜS § 37 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes oma kohustuse rikkumisega on tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt ning lg 2 alusel saab kahju hüvitamist nõuda juriidilisele isikule juhtorgani liikmetelt ka juriidilise isiku võlausaldaja. Sama põhimõte on sätestatud ka ÄS § 187 lg- tes 2 ja 4, kusjuures lg 4 kohaselt saab võlausaldaja nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist juriidilise isik kasuks siis, kui ta ei saa oma nõuet juriidilise isiku vara arvelt rahuldada.
kostja 2 vastutada hageja ees siis, kui ta on rikkunud seadusest tulenevat kohustust, mille eesmärgiks oli kaitsta ekstra võlausaldajat ja milleks võib olla pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine kooskõlas TsÜS § 36 ja ÄS § 180 lg 51, mille tõttu on hagejal tekkinud võimaliku rahuldamata nõude näol kahju. Käesolevas vaidluses ei ole tegemist säärase olukorraga. Masina ohutuse seaduse § 5, § 51,§ 4, 19, 7 reguleerivad küll masina turule laskmist, paigaldamist, samuti nende varustamist juhenditega, nõuetele vastavast ja et eesmärk on eelkõige tagada masinast lähtuva ohu minimaliseerimine ümbruskonnale ja kasutajale, küll aga ei tulene seadusest, et äriühingu, kes masina turustab, paigaldab jm, juhatuse liige või töötaja, antud juhul kostja 2, vastutaks tema juhitud äriühingu, antud juhul kostja 1, lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral võlausaldajale kohustuse rikkumusest tekkinud kahju eest deliktiõiguse alusel
Samadel põhjendustel ei vastuta kostja 2 ka hageja ees võimalike ehitusseadusest tulenevate nõuete rikkumise eest, kuna ventilatsioonisüsteemi rekonstrueeris kostja 1, joonised tegi kostja 2 kostja 1 nimel. Ka ehitusseadusest tulenevate nõuete eesmärk on tagada ehitise ohutus, küll aga ei saa lepingut rikkunud äriühingu juhatuse liige, töötaja vastutada deliktõiguse alusel võlausaldaja ees äriühingu lepinguliste kohustuste rikkumise eest. Samadel kaalutlustel, aga ka eelkõige põhjusel, et kostja 2 käitumine on vaadeldav kostja 1 käitumisena ja kostja 1 on vastutav, ei tõusetu küsimust ka kostja 2 vastutusest hageja ees väidetavate heade kommetega vastuolus käitumisest ja vastutusest hageja ees. Hageja leidis, et kostja 2 vastutab tema ees ka
alusel, mis sätestab, et teisele isikule varalises küsimuses ebaõiget või ebaõige arvamuse andud või teabe või arvamuse, vaatamata uutele teadmistele, parandamata jätnud asjatundja käitumine loetaks õigusvastaseks, kui kahju tekitajale kuulub tema kutsealase tegevuse tõttu eriline usaldusseisund ja teabe või arvamuse saaja võis sellele usaldusele tugineda. Kohtu 11 arvates ei saa kostja 2 vastutada samuti hageja ees põhjusel, et kostja 2 tegutses kostja 1 nimel, tema tegevus oligi vaadeldav kostja 1 tegevusena jooniste tegemisel, ventilatsioonisüsteemi vajalike mõõtmiste tegemisel. Samas peab kohus vajalikus märkiga, et
viidatud vastutus seostub eelkõige varalistes küsimistes arvamuse andmisega nagu teevad seda audiitorid, maaklerid, mistõttu ei oleks vastutus kohtu arves märgitud alusel üldse kohaldatav. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kostja 2 vastu on põhjendamata, tõendamata ja jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata kostja 2 vastu, siis ei tõusetu küsimust ka kostjate solidaarsest vastutusest. Menetluskulude jaotus, protokolli parandamise taotlus TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud sellel poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kooskõlas TSMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt kostja 1 kanda, st ja kuna kostja 2 suhtes jäi hagi rahuldamata, jäävad kostja 2 menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Menetluskulude rahalise suuruse avaldus esitatakse kohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest. Hagejad, kostjad 1, 2 esitasid protokolli parandamise taotluse, kostjate taotlusele vaidles hageja vaidles vastu. Kohus leiab, et protokollitu kajastab olulist, parandused ei oma kaalu ning seega puudub alus protokolli parandamiseks, väited lisataks protokollile. Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.