← Eesti

3-09-1959/37

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 05.07.

  1. a Tallinn Haldusasja number 3-09-1959 Haldusasi U. K. kaebus Viimsi Vallavolikogu 09.06.2009.a otsuse nr 40 tühistamiseks teda puudutavas osas ja ettekirjutuse tegemiseks uuesti läbi vaadata kaebuse esitaja detailplaneeringu algatamise taotlus. RESOLUTSIOON
  2. Jätta kaebus rahuldamata.
  3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
  4. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus: - kaebajale U.K. ja tema esindajale - vastustaja esindajale Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so 05.07.2010.a. (HKMS § 31 lg 1 ja 4). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (HKMS § 32 lg 5). Edasikaebamise kord ja tähtaeg KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. 18.04.2008 esitas U. K. taotluse Viimsi Vallavalitsusele, millega palus algatada detailplaneering Tammneeme külas kinnistustel Lutika I ja Lutika III. Viimsi Vallavolikogu 09.06.2009 otsusega nr 40 otsustati mitte algatada detailplaneering Tammneeme külas kinnistutel Lutika I, Lutika III ja Lutika V kinnistuste sihtotstarbe muutmiseks ega ehitusõiguse määramiseks. U. K. esitas 08.07.2009 Viimsi Vallavolikogu 09.06.2009 otsuse nr 40 „Detailplaneeringu mittealgatamine: Tammneeme küla maaüksused Lutika I, Lutika III ja Lutika V“ (edaspidi: Otsus) peale 1 vaide, milles taotles Lutika I ja Lutika III maaüksuste osas detailplaneeringu algatamise küsimuse uut otsustamist. Vaide esitaja kinnitas, et soovib maatulundusmaa sihtotstarbe muutmist elamumaaks põhjusel, et hoolimata maa olemasolevast võimalikust potentsiaalist ei soovi ta ei praegu ega ka tulevikus antud kinnistutel metsa kasvatada, põllumajandussaadusi toota või põldu harida. Vaide esitaja ja tema õe H. P. kaasomandis on Lutika VIII maaüksus, mis Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgselt paikneb elamumaal, kuid sinna nad õega hetkel elamut ehitada ei soovi. Seetõttu asub vaide esitaja seisukohale, et kuna ta soovib Lutika I ja Lutika III kinnistutele ehitada elamud isiklikuks otstarbeks endale ja oma tütrele ja kinnistule Lutika VIII elamut ehitada ei soovi, siis ei ole põhjendatud vallavolikogu keeldumine muuta maa sihtotstarvet. Vastustaja jättis oma 11.08.2009 vaideotsusega vaide rahuldamata.
  6. 07.09.2009 saabus Tallinna Halduskohtule U. K. kaebus, milles palutakse tühistada Viimsi Vallavolikogu 09.06.2009 otsus nr 40 „Detailplaneeringu mittealgatamine: Tammneeme küla maaüksused Lutika I, Lutika III ja Lutika V“ ja kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja detailplaneeringu algatamise taotlus ja maaüksuste Lutika I ja Lutika III sihtotstarbe muutmist maatulundusmaast elamuehitusmaaks või väikeelamumaaks või osaliselt väikeelamumaaks, mis võimaldaks antud kinnistutele ehitada hooned isiklikuks otstarbeks. 11.01.2010 kaebaja täiendas motivatsiooni (tlk 81). Kohtuistungil kaebaja täpsustas, et ta palub otsuse nr 40 tühistamist teda puudutavas osas ja ta palub tema taotlus uuesti läbi vaadata (istungiprotokoll tlk 103 lk 1). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD
  7. Viimsi Vallavolikogu ning Viimsi Vallavalitsus ei ole käitunud maa sihtotstarbe taotluse rahuldamata jätmisel õiguspäraselt, piirates kaebaja õigust kasutada tema maad soovitud viisil. Kaebaja esitas juba 2004 a Viimsi Vallvalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks, eesmärgiga muuta kinnistud Lutika I ja III sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks. Esitatud taotlus on Viimsi Vallavalitsuse kodulehe andmetel rahuldatud Viimsi Vallavolikogu 11.05.2005 otsusega nr 1-3/
  8. Seega pidas vald
  9. aastal võimalikuks vaidlusaluste kinnistuste sihtotstarvet muuta, kuid enam seda võimalikuks ei peeta, tuues üheks põhjenduseks Teemaplaneeringu. Kaebaja
  10. a esitatud DP algatamise taotluse otsusest DP algatamise osas kaebajat ei teavitatud. Vald on rikkunud HKMS-is tulenevat kohustust taotlejat otsusest teavitada. Lisaks on Viimsi Vallavolikogu 11.08.2009 vaideotsus tehtud ilma vallavolikogu istungi toimumiseta, mis tähendab, et kaebaja vaie ei ole istungil arutusel olnud. Vaideotsus on saadetud kaebajale enne istungi toimumist.
  11. Kaebaja ei pea põhjendatuks otsuse nr 40 loetletud DP algatamise taotluse keeldumise argumente. Kaebajat ei puuduta argument rahavastiku kasvust ja kinnisvara turu langusest ning rohketest vabade elamispindade olemasolust. Ta soovib ehitada isiklikuks otstarbeks. Vald ei kohtle inimesi võrdselt, ning paneb teda teiste maaomanikega ebasoodsasse olukorda kuna pidevalt võetakse vastu uusi detailplaneeringuid ning ta viitab kinnistutele Pällu VII, Pällu VI, Teigari tee 24 ja 26 ning Jaagu maaüksus. Kaebaja ei saa ehitada Lutika VIII kinnistule, kuna see on tema ja tema õe kaasomandis, kes on ehitustegevuse vastu.
  12. U. K. soovib muuta temale kuuluvate kinnistute Lutika I ja Lutika III sihtotstarvet maatulundusmaast maaks, kus saab ehitada isiklikuks otstarbeks. Põhjendatuks ei saa pidada Lutika I ja Lutika III arvamist teemaplaneeringu „ Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik „ ala nr 37 kooseisu, kuna seal ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega looduskoosluseid. Tegemist on võsastunud tühermaaga. 2
  13. Viimsi Vallavolikogu 09.06.2009 otsus nr 40 on piisavalt põhjendamata, rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet ja hea halduse printsiipe, jättes talle korduvalt vastamata ja ületades vastamiseks ettenähtud aega. Kaebaja taotleb Viimsi Vallavolikogu 09.06.2009 otsuse nr 40 tühistamist teda puudutavas osas ja palub, et Viimsi Vallavolikogu lahendaks tema taotluse uuesti ning muudaks maaüksuste Lutika I ja Lutika III sihtotstarvet maatulundusmaast elamuehitusmaaks või väikeelamumaaks või osaliselt väikeelamumaaks.
  14. Kohtuistungil kinnitas esindaja, et ta mõistis kohtu selgitusi, et kaebaja ei ole vaidlustanud enne käesolevat kaebust ega ka käesoleva haldusasja raames Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määrust nr 22 „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine: Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“. Seetõttu puudub kohtul alus hinnata selle haldusakti õiguspärasust, vastavat nõuet kohtule ka ei ole esitatud. Kaebaja esindaja märkis, et kaebaja püüdis selgitada sellele viidates, et tema taotlus ei hõlma väärtuslikke maa-alasid ja et talle ei piisa põhistustest, mis haldusaktis märgitakse. Kohus juhtis tähelepanu ka asjaolule, et vaideotsust ei ole vaidlustatud ja palutud selle tühistamist, mistõttu ka vaideotsust kohus ei aruta ja kaebaja esindaja kinnitas sellest arusaamist, nõuet viidatud haldusaktide vaidlustamiseks kaebaja ei esitanud. Kaebaja jäi selle juurde, et avalik huvi ei kaalu üle antud juhul kaebaja erahuvi; õigustatud ootus maa sihtotstarbe muutmisele on tal juba ka sellest, et varemalt oli ta DP taotluse esitanud ja vald oli selle suhtes algatanud ka menetluse, kuid nüüd teeb vastupidise otsuse. Vald ei ole kaebajale seejuures teatanud, et ta algatas U. K. taotluse alusel 2004 a DP ja kui kaebaja sai sellest teada, siis talle selgitati, et see on juba aegunud. U. K. esitas uue taotluse 2007.a., kuid valla selgitustel on see taotlus läinud kaotsi, mistõttu 18.04.07 esitas ta uue taotluse, mis on käesoleva kaebuse aluseks. Kaebaja leiab, et ta on eelisseisundis võrreldes teiste taotlejatega, kuna DP algatamist taotleti juba 2004.a. Lutika III (väike maatükk) oli mõeldud suvilaomanikule, kellele kuulub maatüki kõrval suvila, kuid kaebaja lasi selle tagastada. DP algatamisega saaks koostöös vallaga selgitada välja avalike huvide ja kaebaja huvide kaalumine, ka see on õigustatud ootus leida lahendusi. Praegu seisab Lutika I ja III kasutult ja tal ei ole väärtust roheala suhtes Teemaplaneeringu mõttes; perekond hooldab hoopiski aiamaana maad, mis on kaasomandis, ei ole otstarbekas lõhkuda seda olemasolevat, pealegi ei ole kaasomanikud jõudnud kokkuleppele, kuidas maad jagada ja kaebaja õde ei soovigi ehitamist. Kaebuse esitaja pakkus kompromissi, kuid vald sellega ei nõustunud. Kaebaja leiab, et Lutika VIII maa pooleksjagamisel saaks kasutada 3000 ruutmeetrit, kuna ülejäänud osas on kinnistul rajatud aed ja kasvavad viljapuud, seega tuleks kummagi kaasomaniku kasutusse vaid 1500 ruutmeetrit, seega ei oleks vallal võimalik ka sinna maale vormistada ehitusõigust ja koos kaebaja õega ehitamisel jääks maad jagamiseks liialt vähe. Kaebaja esindaja märkis, et kuigi DP algatamise taotluses ei ole märgitud muud, kui et soovitakse maa sihtotstarbeid muuta ja tegelikuks põhjuseks on soov ehitada kaebajale ja tema tütrele uued eluhooned, nähtub, et kaebaja elab väga kitsastes tingimustes, mis vajab lahendamist. Palub kaebus rahuldada. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
  15. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub kohtul jätta U. K. kaebus rahuldamata. Detailplaneeringu mittealgatamisel ei ole rikutud õigusaktide sätteid ja Otsus on õiguspärane nii oma sisult kui ka vormilt, mistõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kuna kaebajale kuuluvad kinnistud Lutika I ja Lutika III, kinnistu Lutika V omanikeks on aga E.-H. M. ja V.-H. P., kes pole enda kinnistu osas Otsust vaidlustanud, siis puudub kaebajal alus nõuda Otsuse tühistamist täies ulatuses. 8.1 Otsuses on piisavalt välja toodud põhjused, miks on keeldutud detailplaneeringu algatamisest, mistõttu on Otsus motiveeritud ja kaalutletud. Puudub vaidlus selle üle, et Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsuse nr 1 „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamine“ kohaselt asuvad kinnistud 3 Lutika I ja Lutika III loodusliku rohumaa juhtfunktsiooniga alal, millele hooneid ei saa ehitada. Vastustaja on Otsuses selgitanud, miks ei ole antud juhul võimalik algatada detailplaneeringut, mille eesmärgiks on kehtiva üldplaneeringu muutmine. 8.2 Kaebaja on vaidlustanud antud haldusasja raames Viimsi Vallavolikogu 09.06.2009 otsuse nr 40, mitte aga Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määrust nr 22 „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine: Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“. Seetõttu puudub alus eelnimetatud määruse seaduslikkuse põhjendamiseks. Vastamisel kaebajale on selgitatud asjaolusid läbi erinevate vaatenurkade põhjusel, et kaebaja oli märkinud, miks ta ei saa otsusest aru ja et ehitamiseks soovitud maa on roheteemal väärtusetu. Selle tõttu ongi selgitatud olukorda ka läbi Teemaplaneeringu, mis puudutab rohevõrgustiku alasid. Vastavalt teemaplaneeringule on igal isikul õigus jätkata senist maakasutust vastavalt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga ette nähtud maakasutuse juhtfunktsioonile ja katastri sihtotstarbele. Lutika I ja Lutika III maakasutuse juhtfunktsiooniks on looduslik rohumaa ning katastri sihtotstarve maatulundusmaa. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 9 kohaselt on maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Sama määruse § 7 lõike 4 täpsustab, et maatulundusmaa sihtotstarbe koosseisu arvatakse järgmised kõlvikud: haritav maa, metsamaa, looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa. Maatulundusmaa hulka loetakse ka need maa-alad, mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ei määrata muud sihtotstarvet, kuna nendel on metsavõi põllumajanduslik potentsiaal. 8.3 Ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et tegemist on alaga, mis on rohevõrgustiku seisukohast väheväärtuslik. Vastustaja ei toetunud taotluse keeldumisel siiski veel kehtestamata üldplaneeringutele, kuid selgitas, miks avalik huvi on säilitanud ka tulevikku suunatult Lutika I ja Lutika III osas senise maakasutuse: kinnistud paiknevad Rohevõrgustiku teemaplaneeringuga määratletud haljastul nr 37 (mitte rohekoridoris), mille üheks eesmärgiks on siduda rohelist võrgustikku ranna alal. Tegemist ei ole tupikuga, nagu ekslikult märkis kaebaja. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt mereäärne maa-ala on loodusliku rohumaa juhtfunktsiooniga. Rohevõrgustiku Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames läbi viidud eksperthinnangus zooloog Ü. R. on hinnanud, et Viimsi valla mandriosa rohealad on oluline lähteala Aegna saare loomastikule. Samuti on rannaalad oluliseks lähtealaks Viimsi poolsaare vahetus läheduses paiknevate laidude elustikule. Rohevõrgustik ei ole konstrueeritud üksnes suurimetajate elupaikadeks ja rännuteedeks, nagu kaebaja ekslikult arvab, vaid selle üldeesmärk on palju laiem – bioloogilise mitmekesisuse alalhoidmine. Lisaks suurimetajatele elab Viimsi vallas mitmeid teisi isendeid, nagu näiteks väikeimetajad, kahepaiksed, roomajad, linnud, kes vajavad samuti elu-, varje- ja pesitsuspaiku, sh ka rannaaladel. Mida rohkem on eriilmelisi maastikke ja looduskooslusi, seda suurem on liikide mitmekesisus. Arvestades Viimsi poolsaare asustustihedust ning asjaolu, et enamus asustusest on koondunud rannaaladele, siis on kõik rannaaladel paiknevad haljastud bioloogilise mitmekesisuse seisukohast äärmiselt olulised. See aitab kaebajal paremini mõista, miks ei plaanita muudatusi kaebaja kinnistul. Lisaks on rohevõrgustik vajalik ennetamaks ja leevendamaks inimtekkelisi mõjusid, et aidata kaasa keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilimisele. Viimane on aluseks bioloogilisele mitmekesisusele (nt ökosüsteemid, elupaigad, kooslused, liigid jne), mis tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse nagu näiteks mikrokliima kujunemine, põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jms. Haljastu nr 37 näol on tegemist kompaktse haljastuga tiheda hoonestuse vahel. Rohevõrgustiku teemaplaneeringu menetluse raames esitasid haljastu nr 37 moodustamise osas vastuväited lisaks Lutika I ja Lutika III maaüksuste omanikule ka Lutika V ja Pällu V maaüksuste omanikud. Kõik avaldasid soovi oma maaüksused hoonestada. Võimaldades kõigil oma maaüksused hoonestada, tähendaks see haljastu nr 37 täielikku hävinemist. Võimaldamaks seda teha aga ühel, oleks alust väita, et vald ei kohtle isikuid võrdselt. 4 Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32 kehtestatud Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, mille peatükk 5.7 „Säästva ja tasakaalustatud arengutingimuste seadmine“ sätestab, et rohevõrgustikus tuleb säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus ja olemasoleva haljastuse puudumisel rajada sinna võimalusel uushaljastus. Kuna kaebaja küll märkis, et varem oli algatatud DP, siis nähtub, et see olukord muutus arvates 2005 a ja kui kaebaja mingil põhjusel DP-d tookord ei arendanud edasi, siis ei ole olukord enne 2005 a ja pärast ka võrreldavad. 8.4 Kaebaja väidetel, et Viimsi vald ei kohtle inimesi võrdselt ning paneb kaebaja teiste maaomanikega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, puudub alus. Kinnistu Pällu VI asub territooriumi sellel osal, kuhu peetakse võimalikuks ehitusõigust määrata, sest see ei jää haljastu koosseisu ja piirkond on erinevalt haljastu koosseisu jäävatest aladest varem hoonestatud; kinnistu Pällu VI asub ka talu, st osa maast on juba elamumaa. Ka Pällu V osas, mis asub kaebajaga võrdses olukorras, ei algatata DP-d, kuigi omanik seda soovis. Ida poole Tammneeme teed aga võimaldatakse muutusi, st Pällu VI osas ja samuti Lutika VIII osas, kui kaebajast maaomanik seda soovib. Kinnistu Pällu VII on erinevalt Lutika I ja III kinnistutest elamumaa nii kinnistusregistri kui ka üldplaneeringu alusel, mis tähendab, et detailplaneering koostati vastavuses üldplaneeringuga ja seetõttu pole nad võrreldavad. Teigari tee 24 ja 26 on üldplaneeringu järgi elamumaa. Detailplaneeringuga sooviti vaid täpsustada ehitustingimusi (suurendada ehitusalust pindala). Mereääre tee 50/Jaagu ehitusõigus määrati kinnistu üldplaneeringuga vastavuses olevale osale, teisisõnu ehitatakse elamu üldplaneeringuga määratud elamumaale. Seega kinnitab eelnev vastupidiselt kaebaja väidetele just maaomanike võrdset kohtlemist.
  16. Isegi kui aastal 2004 peeti otstarbekaks ja võimalikuks Viimsi valda luua juurde elukohti, sh üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute raames, siis tänaseks päevaks, olukorras kus Viimsi valda on viimase kümne aastaga elama asunud ca 10 000 elanikku ning hetkel veel realiseerimata detailplaneeringute alusel võib lisanduda ca 12 000 elanikku, on elamuarendus asendunud sooviga luua siin juba elavatele inimestele kvaliteetne elukeskkond nii läbi kaalutletud elamuehituse (teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“), kommunaal- (menetluses on teemaplaneering „Viimsi valla teedevõrgustik, sõidu- ja kergliiklusteed), sotsiaal- (menetluses on teemaplaneering „Lapsesõbralik Viimsi“), kui ka looduskeskkonna (teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“) infrastruktuuri. Vald ei saanud kaebajale selgitada muul viisil seda, kuidas avalik huvi ja kaebaja huvi on vastuolus, seetõttu esitati ka selgitused eeltoodud viisil. Viimsi Vallavolikogu kehtestas 13.09.2005 määrusega nr 32 Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, mille kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Kõik suvilad ja nende abihooned peavad Viimsi vallas asuma kas elamumaal või aiamajade ja suvilate maal. Seega on kehtiva üldplaneeringu alusel põhistus esitatud ja kaebaja õigusi ei riku, kui seda selgitust täpsustati läbi erinevate tahkude, sj et Teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ menetluse raames vaadeldi Viimsi poolsaart kui tervikut ning et planeerimismenetluses, spetsiaalselt rohevõrgustiku planeerimise metoodikale tuginedes, selgitati välja valla rohevõrgustiku jaoks olulised maa-alad planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lg 3 p 7 sätestatud tingimuse – rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine – täitmiseks. Valla eesmärk ei ole saavutada mitte üksnes üle-eestiline vaid üleeuroopaline (PEEN) töötav sidus rohevõrgustik. Eeltoodule tuginedes ei pea Viimsi vald põhjendatuks Lutika I ja III kinnistute, kui olulise ökosüsteemi osa, hoonestamist, DP algatamisest kehtinud ajal valitsenud olukorrast.
  17. Asjakohatu on kaebaja viide võimalikule ühisele teede- ja kommunikatsioonirajatiste planeerimisele olukorras, kus Lutika I ja Lutika III maakasutuse juhtfunktsiooniks on looduslik rohumaa ning katastri sihtotstarve maatulundusmaa. Vastavalt PlanS § 9 lõikele 7 saab üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand (vallavolikogu 5 kaalutlusotsus) ning sellest tulenevalt ei saa kaebajal olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maaaladele millel puudub vastav juhtfunktsioon. Teemaplaneeringu peatüki 9 „Rakendussätted“ alapeatüki 9.1 „Üldplaneeringu elluviimise majanduslikud võimalused“ kohaselt majandatakse rohevõrgustiku alal olevaid metsamaid vastavalt metsaseadusele ja kohalike kaitsealade kaitse-eeskirjadele. Maatulundusmaa sihtotstarbega avatud maastikuga aladel jätkub maa sihtotstarbeline kasutamine. Nii metsa kui ka põllumaa ehk maatulundusmaa edaspidiseks sihtotstarbeliseks kasutamiseks täiendavaid ja piiravaid tingimusi ei seata. Teemaplaneeringuga täiendavaid hooldamis- või majandamistingimusi ei seata, kaebaja ei olnud vaidlustanud 2005 a vastuvõetud määrust nr
  19. Planeerimisseaduse § 9 lõike 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral tõepoolest sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks on ka vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Kaebajale kuuluvate kinnistute Lutika I ja Lutika III suhtes kehtivad Viimsi valla mandriosa üldplaneering ja Viimsi valla elamuehituse teemaplaneering, samuti kehtestatud Rohevõrgustiku teemaplaneering, mis kõik näevad ette nende kinnistute säilitamist maatulundusmaana. Olulisel ökosüsteemi osal elamuid ehitada ei saa kindlasti lugeda Viimsi vallas põhjendatud vajaduseks muuta kehtivat üldplaneeringut. Kaebuse esitaja soovis maa sihtotstarbe muutmist, kuid seejuures ei olnud ta näidanud ülekaalukat ja põhjendatud erahuvi, et asuda menetlema DP-d, sihiga muuta kehtivat üldplaneeringut. Vastutaja palub jätta U. K. kaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja kanda.
  20. Kohtuistungil jäi vastustaja oma seisukohtade juurde ning esindajad selgitasid lisaks, et ei nõustu kaebuse esitaja väitega õigustatud ootusest, mida oleks rikutud. Ei ole usutav, et kaebaja ei teadnud 2004.a. DP taotluse esitamisele selle algatamisest senimaani ning samas ei anna see ka põhjust õigustatud ootuseks, et tal on sellest juba eelisolukord. Võrdse kohtlemise printsiipi ei ole rikutud. Kuigi kaebaja viitas veel, et talle ei ole esitatud vastuseid, ei ole see kaebuse esitamist põhistavaks asjaoluks, ning kaebaja ei vormistanud ka sellist nõuet, seega hea halduse tava rikkumist ei saa põhistada haldusakti suhtes läbi muu tegevuse. Hea halduse printsiibi väidetav rikkumine ei seondu selliselt vaidlusaluse haldusaktiga. Vallal ei ole antud olukorras ka alust kompromissiks, kuna see vallandaks reaktsiooni, milles teised isikud, kes on samasuguses olukorras, asuksid positsioonile, et vald ei kohtle neid võrdselt. Seejuures nähtub, et kaebajal ei ole erandlikku huvi ja ülekaalukat hädavajadust ehitada just nimelt sinna, kuhu ei saa ehitada. Kaebaja ja tema õe kaasomandi probleem ei ole kaaluks asjaoluks, mida vald saaks arvestada, kuna kaasomandi probleem tuleb lahendada kaebajal seaduse alusel, vald seda ise teha ei saa. Kuivõrd kaebaja sooviks ehitamist ka Lutika VIII maaüksusel ja väidetult tema õde seda ei soovi, siis nähtub, et kaasomandist tekkinud probleem takistab ehitamist, kuid otsuse muutmiseks ei ole see asjaolu ülekaalukaks huviks, et muuta kehtivat üldplaneeringut. Muud kaebaja väited ei muuda otsuse sisu ebaõigeks. Lutika VIII võimaldab ehitamist kahele isikule ja moodustada saab suured krundid, mis vastavad ehitusõigust andvatele normidele. Seega kaebajal on võimalik ehitada ja rajada kodu sinna, kuhu on antud ehitusõigus ja vastustaja on kaalunud nii kaebaja kui ka avaliku huvi olemasolu, vastupidine väide on alusetu.
  21. Menetluskulude nõuet vald ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSE
  22. Kohus uurinud menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei nõustu esitatud kaebusega ja leiab, et see on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kaevatud otsus on piisavalt motiveeritud ning selles sisalduvad kaalutlused on teostatud kooskõlas 6 kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgiga ning arvestades proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kaebaja mõistab, et kaevatud otsuses on toodud välja kaalutlused, miks vastustaja leidis, et DP algatamine antud juhul ei olnud põhjendatud, st 1) et otsuse tegemisel on arvestatud olemasolevat olukorda valla hoonestuses; 2) võrdse kohtlemise printsiipi on jälgitud ja kompromissi sõlmida ei saanud; 3) DP algatamise vastu kõnelevad olulised avalikud huvid ja kaebajal ei ole ülekaalukat huvi üldplaneeringu muutmiseks; 4) kehtiv ÜP ei näe ette taotletavale alale hoonestust. Kuigi kaebaja vaidleb neile kaalutlustele vastu, saab kohus siiski järeldada, et kaebajale olid keeldumise motiivid teada ja arusaadavad, kuid ta ei pea neid põhjendatuteks. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi vastustaja vastustest ja otsusest ehk ei selgunud kaebajale koheselt rõhutatult välja kohtu arvates kõige olulisem põhistus ja otsuse motivatsioon valgus ehk tõepoolest laiaulatuslikuks, ei tingi see veel otsuse tühistamist. Kohtu jaoks on oluline, et ka asja uuel läbivaatamisel ei muutuks olematuks põhiargument, et kõige olulisem kaalutlus taotletud DP koostamise algatamata jätmisel on nimelt PlanS § 9 lg 7 tulenev. Kehtiva planeerimisseaduse § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut, milleks sama lõike p 1 kohaselt on vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Kuivõrd kaebaja poolt vallale esitatud DP algatamise taotlusest nähtuvalt sooviti seni 100% maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksustel muuta sihtostarvet ja kaebaja esindaja kohtus esitatud väitel rajada sinna eluhooneid, oleks taotletud DP kehtestamine toonud kaasa kehtiva üldplaneeringu muutmise. Vaidlust selles küsimuses menetlusosaliste vahel ei ole. Kaevatud otsuses on seda asjaolu käsitletud ning leitud, et vallavolikogu hinnangul ei ole kehtiva üldplaneeringu muutmine vajalik ja ka esitatud taotlusest sellist põhjendatud vajadust ei nähtunud. Kaebajale on tagatud eluhoone rajamine Lutika VIII kinnistule, millel on elamuehitus lubatud. Riigikohtu Halduskolleegiumi 06.11.
  23. a otsuses nr 3-3-1-6-2-02 p 11 on kolleegium planeerimisdiskretsiooni käsitledes märkinud, et „Planeeringu kehtestamise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus planeerimisdiskretsiooni. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi.“ Vastustaja leiab, et ta on kaevatud otsuses diskretsiooniõigust teostades HMS § 4 lg 2 sätestatud põhimõtteid järginud. Kohus nõustub vastustajaga, et Vallavolikogu on lähtunud otsuse tegemisel volituse piirnormiks olevast PlanS § 9 lg 7 sätestatud normist ja leidnud, et põhjendatud vajaduse puudumisel ei ole üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine vajalik ega võimalik. Samuti on otsuse tegemisel lähtutud volituse piirnormiks olevast PlanS § 8 lg 7 sätestatud normist, mille kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel. Kaevatud otsuses esiletoodud kirjelduse kaudu on kohtu seisukohalt sisuliselt viidatud kaalutlusõiguse eesmärgile, milleks antud juhul on PlanS § 1 lg 2 ja 3 sätestatud kohustus tagada tasakaalustatud ruumiline areng ning arvestada keskkonnakaitse vajadustega. See, et vastustaja kirjeldas elamuehituse põhimõtteid ja valla vajadusi ning elamumajandust, ongi sisuliselt selgitus tasakaalustatud ruumilise arengu järgimise vajadusest ja arvestades veel ka keskkonnakaitselisi vajadusi, ei näinud vald põhjendatult, et ta saaks DP algatamise ajal juba kehtinud üldplaneeringu neid põhimõtteid muuta. 7 Puudub vaidlus selle üle, et Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsuse nr 1 „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamine“ kohaselt asuvad kinnistud Lutika I ja Lutika III loodusliku rohumaa juhtfunktsiooniga alal, millele hooneid ei saa ehitada. Vastustaja on Otsuses selgitanud, miks ei ole antud juhul võimalik algatada detailplaneeringut, mille eesmärgiks on kehtiva üldplaneeringu muutmine. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja ei ole vaidlustanud eelmärgitud otsust nr 1 ja see on kehtiv ning kohustuslik järgimiseks ka volikogule. Kaebaja on vaidlustanud antud haldusasja raames Viimsi Vallavolikogu 09.06.2009 otsuse nr 40, mitte aga Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määrust nr 22 „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine: Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, seega ei ole vajadust võtta seisukohta kaebaja väidetes selle otsuse suhtes. Vastustaja ei toetunud keelduva otsuse tegemisel sellele haldusaktile, kuigi sõnastusest võis ehk jääda eksitav mulje. Vastamisel kaebajale on selgitatud asjaolusid läbi erinevate vaatenurkade põhjusel, et kaebaja oli märkinud, miks ta ei saa otsusest aru ja et ehitamiseks soovitud maa on roheteemal väärtusetu. Vastustaja on maatükkide väärtust selgitades esitanud oma seisukohad ja viidanud ka roheteema märkimisel neile põhimõtetele, mis selgitavad kaebajale kuuluvate maade väärtust avaliku huvi seisukohalt. Käesolevas kohtuvaidluses kohus kaebaja ja vastustaja kirjavahetuse ja vastuste sisu ja vastamata jätmise teemat ei pea käsitlema, kuna vaidlusaluseks on otsus nr
  24. Samas selgitab kohus, et otsust nr 40 ei muuda ka sisuliselt valeks, kui vastustaja selgitas vastuseks kaebajale olukorda ka läbi Teemaplaneeringu, mis puudutab rohevõrgustiku alasid. Vastavalt rohevõrgustiku Teemaplaneeringule on igal isikul õigus jätkata senist maakasutust vastavalt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga ette nähtud maakasutuse juhtfunktsioonile ja katastri sihtotstarbele ja rohealade Teemaplaneering ei muuda olukorda, sh ka Lutika I ja Lutika III maakasutuse juhtfunktsiooniks on looduslik rohumaa ning katastri sihtotstarve maatulundusmaa, see olukord säilis. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 9 kohaselt on maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Sama määruse § 7 lõike 4 täpsustab, et maatulundusmaa sihtotstarbe koosseisu arvatakse järgmised kõlvikud: haritav maa, metsamaa, looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa. Maatulundusmaa hulka loetakse ka need maa-alad, mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ei määrata muud sihtotstarvet, kuna nendel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Asjaolu, et vald on lisaks ka kohtule vastamisel ulatuslikult märkinud ära roheala Teemaplaneeringu, on pigem seotud kaebaja poolt endiselt esitatud väitega sellest, et kaebaja oli märkinud, miks tema meelest ei ole nn põllumaa või võsas olev maa väärtuslik rohelade teema käsitlemisel. Vallas on käesolevaks ajaks ka koostatud üldplaneeringu teemaplaneering rohevõrgustiku kohta, kuid kohus märgib, et ka senise üldplaneeringu Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32 kehtestatud Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ peatükk 5.7 „Säästva ja tasakaalustatud arengutingimuste seadmine“ sätestab, et rohevõrgustikus tuleb säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus ja olemasoleva haljastuse puudumisel rajada sinna võimalusel uushaljastus. Selle nõude sisu on kohtu arvates üheselt arusaadav ning eriti toob välja selle tähenduse olulisuse vastustaja esitatud selgitus roheplaneeringust. Elamuehituse põhimõtted ja säästva arengu ning rohevõrgustiku teema arendus leidis edasiarenduse ning ka sealt nähtub, kuivõrd tähtis on, et kavandatu kohaselt kaebajale kuuluvate kinnistute sihtotstarvet ei muudeta, kuivõrd igas vallas vastava teema arendus haakub omakorda üle-eestilisse ja kokkuvõttes kauges perspektiivis üle-euroopalisse sidusasse 8 rohelisse võrgustikku. Kohtu arvates on vastustaja kaalumisel lähtunud õigesti määrusega nr 32 kehtestatud säästva ja tasakaalustatud arengu nõudest. Kinnisasja omaniku põhjendatud huve on otsuses piisavalt kaalutud ning tuvastatud, et kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine ei ole seadusega tagatud omandiõigus. Omanik peab arvestama kohaliku omavalitsus ja teiste asjast huvitatud isikute seisukohtadega. Kaalumise tulemusel on asutud seisukohale, et kohalik omavalitsus ei ole kohustatud oma territooriumi planeerimisel lähtuma kinnisasja omaniku soovist, kui selleks puuduvad tingimused, vaid kaalutlustes tuleb arvestada kehtestatud üldplaneeringut ja piirkonna tasakaalustatud arengust. Viimsi Vallavolikogu kehtestas 13.09.2005 määrusega nr 32 Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, mille kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Kõik suvilad ja nende abihooned peavad Viimsi vallas asuma kas elamumaal või aiamajade ja suvilate maal. Vald on väljendanud jätkuvat seisukohta senise väljakujunenud olukorra arvestamise osas ning põhjendanud, et üldplaneeringu kohaselt käsitletav looduslik ala, kus on üldplaneeringuga lubatud tingimustel võimalik arendada elamuehitust, on kaebaja kasutuses Lutika VIII näol, kuhu saavad vajadusel ehitada nii kaebaja kui ka tema õde. Vald ei saa lahendada kaebaja ja tema õe vahel tekkinud võimalikke erimeelsusi, kaasomand võimaldab elamuehitust. Kohus märgib siinkohal, et kaebuse esitaja valesti arutles kohtuistungil, et Lutika VIII kaheks jagamisel saab arvestada vaid 3000 ruutmeetriga ja selle jagamisel saab kasutada maad 1500 ruutmeetri ulatuses. Kohus siinkohal märgib, et vastustaja tõi esile, et Lutika VIII pindalaks on mitte 3000 ruutmeetrit, vaid 10601 ruutmeetrit (vastustaja tõend tlk 72 vastuse lisa nr 4). Vastavalt on selline maatüki suurus märgitud ka Maa-ameti Geoportaalis avaldatud andmetel. Kaebuse esitaja tegi arvutused, kuid ei lähtunud maatüki kogusuurusest; kaasomandi jagamisel ei jäeta arvestamata seda maaosa, mis ei ole kasutusel aiamaana. Kuna Lutika VIII suuruseks on 1061 ruutmeetrit, siis jaotamisel saab moodustada uued kinnistud suurustega ca 5000 ruutmeetrit. Lutika VIII on 50% elamumaa ja 50% maatulundusmaa; haritavat maad on 4055 ruutmeetrit ja looduslikku rohumaad 6546 ruutmeetrit. Seega kaasomandi võrdsel jagamisel jääks kummagi omaniku jaoks maad nii ehitamiseks kui ka aiapidamiseks ning kaasomandi jagamisel ei saa jätta arvestamata kasutusel olevat aia ja istanduse alust maad, mille kaebaja jättis arvestamata. Moodustuvad kinnistud on igati kooskõlas kehtivate normidega, et arendada seal perele vajalikku elamuehitust. Kohus sai kaebaja esindaja selgitustest aru veel ka nii, et kaebaja peab tegelikuks takistuseks elamu ehitamisel Lutika VIII kinnistule asjaolu, et kaasomanikud ei pea otstarbekaks ja võimalikuks muuta senist elukorraldust ja hävitada juba rajatud aiamaa. Kohus leiab, et põhistused on ka sellest aspektist inimlikult arusaadavad, kuid seaduse mõistes tuleb teha valik, kas saavutada elamuehitus seal, kus see on lubatud ja rajada osa aiamaad ja põllumaad sinna, kus seda saab rajada ja arendada või leppida sellega, et ehitada ei saa Lutika I ja III ning kui soovitakse säilitada senine olukord, siis jäävad eluhooned rajamata ka Lutika VIII. Seega nähtub, et vastustaja on õigesti kaalunud kaebaja võimalusi ehitamiseks ning leidnud, et kaebajal on võimalik ehitada sinna, kuhu on elamuehitus plaanitud ja ei ole mõjuvat põhjust ega takistust jätta lubatud kohta elamu rajamise vajadusel eluhooned ehitamata. Seega ei saa kohus nõustuda kaebuses esitatud seisukohaga, nagu DP algatamata jätmise otsuse langetamisel oleks võetud arvesse ebaolulised asjaolud ja jäetud kaalumata kaebaja vajadus ehitada enda või pere tarbeks uus elamu. Isegi kui kaebaja ei ole kunagi plaaninud hakata maad harima, nähtub, et elamuehituseks on temal olemas eraldiseisev krunt, millele on määratud 50% ulatuses õigus elamut ehitada ja ka kaasomandi jagamisel ei saa võtta kaebajalt seda õigust. 9 Erinevalt kaebajast leiab kohus, et DP-d ei saanud algatada ka põhjusest, et alles DP kestel saab kaaluda isikute erinevaid õigusi ja huve ja avalikku huvi. Kohus nõustub vastustajaga, et selline kaalutlus tuli teostada just enne DP algatamise otsuse langetamist. Kohus siinkohal märgib, et Riigikohtu HK praktika kohaselt on valdadel laia kaalutlusõiguse kohaselt õigus ja kohustus juba DP algatamisel selgitada välja selle perspektiivid; kohtu arvates ka käesoleval juhul ei oleks kuidagi põhjendatav algatada perspektiivitu menetlus ja tekitada selliselt kulutusi ning anda kaebajale asjatuid lootusi. Vaidlust ei jäänud ka küsimuses, et kaebajale tagastatud maatükid Lutika I ja III on olnud tagastamisest arvates maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud ja kinnistute sihtotstarve on olnud kinnistusraamatus registriosa avamisest alates maatulundusmaa. Arvestades kinnistute sihtotstarvet ja kehtivat valla üldplaneeringut ei ole kaebajal olnud kunagi alust loota senise sihtotstarbe muutmist ning maatulundusmaale eluhoonete ehitusõiguse saamist. Seega ei saa kaebaja ka siinkohal toetuda õigustatud ootuse printsiibile, et ta saab hakata ehitama kõigile kinnistutele, mis on tema omandis. Õigustatud ootuse printsiipi ei riku vastustaja otsus nr 40 ka põhjusest, mille märkis ära kaebaja kohtuistungil ja täiendavas kaebuses tlk 82, so põhjusest, et 2004 a Viimsi Vallavolikogu 11.05.2004.a. otsusega oli kaebaja taotlus DP algatamiseks rahuldatud; kaebaja leidis, et seega on tal eelisõigus või erandlik õigus olukorda muuta. Kuna kaebaja küll märkis, et varem oli algatatud DP 2004 .a., siis nähtub, et see olukord muutus arvates 2005 a, mil kehtestati 13.09.2005.a. määrusega nr 32 Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“; kui kaebaja mingil põhjusel DP-d tookord ei arendanud edasi, siis ei ole olukord enne 2005 a ja ka pärast enam võrreldavad. Kuigi kaebaja ei esitanud kohtule selle kohta asjakohaseid dokumente, millest nähtuks, mis tingimustele 2004.a. otsuses toetuti, on vastustaja õigesti märkinud, et olukord on erinev, kuivõrd 2004 a ei olnud veel kehtivat 2005 a üldplaneeringu teemaplaneeringut. Faktiks jääb, et kaebaja ei viinud DP-d ellu ning esitas järgnevalt uusi taotlusi, mis põhjustel seda kaebaja tegelikult tegi, ei ole ka määravat tähendust; käesolevalt on lahendatud tema taotlus, mis oli esitatud 18.04.08.a. Samas isegi juhul, kui kaebaja jäeti informatsioonita, et tegelikult oli tema taotlus 2004.a. DP algatamiseks rahuldatud, ei ole kaebajal sellest tekkinud ka nö eelisõigust teiste temaga sarnases olukorras olevate isikute ees. Kaebaja loogika on vale, kuid kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal ei ole tekkinud sellest tulenevalt eelisõigust, tegemist ei ole la võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega. Samuti ei saa siinkohal viidata õigustatud ootusele. Hea halduse tava rikkumine kaebajale kirjade ja taotluste vastamisel või vastamata jätmisel ja muud vaideotsusega seotud küsimused ei muuda volikogu otsuse nr 40 sisu ebaõigeks ega saagi mõjutada asja otsustamist; kaebaja ka ei muutnud oma kaebuse nõudeid, millest järeldub, et kohus ei pea arutama nt vallavolikogu määruse nr 22 kehtivust ja õigsust, vaideotsusega seotut ja vastamistega viivitustega seotud tegevusi, mis vaidlustaud otsuse sisu ei muuda ega saagi muuta. Rikutud ei ole ka võrdse kohtlemise printsiipi. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väidetel, et Viimsi vald ei kohtle inimesi võrdselt ning paneb kaebaja teiste maaomanikega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, puudub alus. Kinnistu Pällu VI asub territooriumi sellel osal, kuhu peetakse võimalikuks ehitusõigust määrata, sest see ei jää haljastu koosseisu ja piirkond on erinevalt haljastu koosseisu jäävatest aladest varem hoonestatud; kinnistu Pällu VI asub ka talu, st osa maast on juba elamumaa. Ka Pällu V osas, mis asub kaebajaga võrdses olukorras, ei algatata DP-d, kuigi omanik seda soovis. Ida poole Tammneeme teed aga võimaldatakse muutusi, st Pällu VI osas ja samuti Lutika VIII osas, kui kaebajast maaomanik seda 10 soovib. Kinnistu Pällu VII on erinevalt Lutika I ja III kinnistutest elamumaa nii kinnistusregistri kui ka üldplaneeringu alusel, mis tähendab, et detailplaneering koostati vastavuses üldplaneeringuga ja seetõttu pole nad võrreldavad. Teigari tee 24 ja 26 on üldplaneeringu järgi elamumaa. Detailplaneeringuga sooviti vaid täpsustada ehitustingimusi (suurendada ehitusalust pindala). Mereääre tee 50/Jaagu ehitusõigus määrati kinnistu üldplaneeringuga vastavuses olevale osale, teisisõnu ehitatakse elamu üldplaneeringuga määratud elamumaale. Seega kinnitab eelnev vastupidiselt kaebaja väidetele just maaomanike võrdset kohtlemist. Kuivõrd kaebaja seda osa enam kohtuistungil ei täpsustanud, nähtub, et maaomanikke koheldakse võrdselt. Ka siinkohal saab märkida, et Viimsi Vallavolikogu kehtestas 13.09.2005 määrusega nr 32 Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, mille kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Kõik suvilad ja nende abihooned peavad Viimsi vallas asuma kas elamumaal või aiamajade ja suvilate maal. Arvestades kehtivat üldplaneeringut ja kinnisasja sihtotstarvet, on kaebaja õiguspäraseid huve otsuse tegemisel piisavalt kaalutud ja vald on jõudnud õiguspärasele tulemusele. Kuivõrd kaebuse esitaja ei toonud esile, et tal on mõjuvad põhjused ja huvid ehitamiseks just nimelt Lutika I ja III ja mitte Lutika VIII, siis ei ole kaebaja esile toonud neid omaniku kaalukaid huve, mis peaksid tingima maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu sihtotstarbe muutmist elamumaaks, seega tuleb etteheidet kinnisasja omaniku huvide kaalumata jätmise kohta pidada paljasõnaliseks. Kohtule ei ole seejuures ka teada, et ehitamist takistaks sj kaasomanike omavaheline vastandlik huvi ehitamise /mitteehitamise suhtes, kuid kohus leiab, et kuivõrd vältimatult selliste vastandlike huvide lahendamiseks on teistsugused seaduslikud võimalused, siis nende ärakasutamata jätmine ei kinnita, et kaebaja ei saaks lahendada temal tekkinud elamistingimuste probleemi ehitamisega Lutika VIII kinnistul. Avalikke huve on kaevatud otsuses käsitletud kaebaja arvates alusetult. Kohus juba märkis, miks kohus sellega ei saa täiel määral nõustuda, oluline on kohtule kaalutluse eesmärk ja lõppjäreldus, et vallavolikogu on käsitlenud avaliku huvina piirkonna tasakaalustatud arenguga seoses kehtestatud üldplaneeringu säilimise vajadust ja olemasoleva olukorra arvestamise vajadust. Olemasolevast olukorrast tulenevalt on hoonete ehitamine kavandatud sinna, kus paiknevad põhilised elamualad ja kuhu need olid ka plaanitud üldplaneeringu kohaselt. Täiendavalt viitab vastustaja ka roheteemale. Riigikohtu halduskolleegiumi 27.01.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-79-09 punktis 14 on muuhulgas märgitud: „Kolleegium märgib, et planeeringuala maakasutuse üldpõhimõtted, mis tulenevad maakonna üldplaneeringust ning valla kehtivast
  25. a üldplaneeringust, ei näe nimetatud kinnistute maa-alal ette kinnisvaraarendust, vaid seavad tingimusi, mis tagavad metsaala säilimist ja rohelise võrgustiku toimimist. Planeeringutes kehtestatud eelnimetatud tingimused väljendavad vaieldamatult avalikku huvi. Käesolevas asjas on kohalik omavalitsus ja kohtud seisukohal, et taotletava detailplaneeringu elluviimine eeldaks üldplaneeringute muutmist. Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kolleegium on
  26. aprilli
  27. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-12-07 rõhutanud, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on vaid erandlikult võimalik näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral. Selles asjas ei ole tuvastatud sellist ülekaalukat ja põhjendatud erahuvi, mis tingiks üldplaneeringu erandlikku muutmist“. Seega nähtub kohtule, et kaebajal peab olema mõjuv põhjus, et muuta olemasolevat olukorda ja kohus leidis, et vald arvestas õigustatult, et kaebajale on tagatud ehitamine Lutika VIII, kui elamuprobleem on kaebaja perele oluline. Kohus on eelnevalt juba välja toonud, et vallavolikogu ei ole kaebaja nimetatud juhtumitel andnud sarnases olukorras välja DP kehtestamiseks otsuseid, kuivõrd toodud näited ei olnud sarnaste olukordade kohta. Samas ei ole kaebaja ka suutnud ise esile tuua ühtegi näidet, millest saaks 11 järeldada, et volikogu on sarnases olukorras langetanud sarnaste isikute suhtes sarnaseid otsuseid ja jätnud seda tegemata kaebaja osas. Kohus jääb seisukohale, et kaebaja ei esitanud vallale ja kohtule ülekaalukat ja põhjendatud erahuvi, mis tingiks üldplaneeringu erandliku muutmise. Kaevatud vallavolikogu otsuses on sellele viidatud ja otsus ei riku kaebaja õigusi ning tuleb jätta tühistamata. Kuna kaebaja taotlus oli lahendatud õigesti, siis ei ole kaebajal alust nõuda selle uueks läbivaatamiseks suunamist kohtu ettekirjutusel. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 21 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  28. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Vastustaja ei taotle menetluskude väljamõistmist kaebajalt. Karin Kalmiste Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.