TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2176 Otsuse kuupäev 01.detsember 2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi OÜ XXX kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 03.09.2009 otsuse nr 12.2-3/5837-13 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon
- Rahuldada OÜ XXX kaebus.
- Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 03.09.2009 otsus nr 12.2-3/5837-
- Mõista vastustajalt – Maksu- ja Tolliametilt välja kaebaja – OÜ XXX kasuks menetluskulud kogusummas 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 19.06.2009 esitas kaebuse esitaja vastustajale taotluse, mille kohaselt soovis enammakstud käibemaksu tagastamist kukku summas 1 020 000 krooni. 30.06.2009 alustas vastustaja oma korraldusega nr 12.2-3/5837-1 kaebuse esitaja käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil mai
- 05.08.2009 tegi vastustaja kontrollakti nr 12.2-3/5837-
- Kaebuse esitaja esitas kontrollaktile 13.08.2009 eriarvamuse, mille kohaselt OÜ XXX on seisukohal, et käesolevas asjas on vääralt kohaldatud käibemaksuseadust ning saavutatud tulemus ei ole õige, seetõttu toovad kontrollaktis esitatud järeldused kaasa maksumaksjale põhjendamatu maksukohustuse. 03.09.2009 koostas vastustaja maksuotsuse nr 12.2-3/5837-13, millega määras kaebuse esitajale käibemaksu summas 1 017352 krooni maksustamisperioodi 2009.a mai eest. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS OÜ XXX esitas kohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 03.09.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/5837-13 tühistamist ja palub välja mõista kohtukulud kogusummas 50 000 krooni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohustuse ülevõtmine käesolevas asjas ei ole teenuse osutamine. Kaebuse esitaja leiab, et kohustuse ülevõtmine saaks olla ettevõtluseks ainult siis, kui see toimub eraldi kokkulepitud tasu eest. Kaebuse esitaja on arvamusel, et vastustaja maksuotsuses esitatud seisukoht, justkui oleks lepingu ülevõtmine käsundusleping, on sügavalt ekslik. Samuti on vale maksuhalduri käsitlus, et tegemist on tasaarvestusega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul on kohustuse ülevõtmisega toimunud tasumine, mille tulemusel müüja – OÜ Rexy on vabanenud kohustusest tasuda laen, st müüjale on selles osas tasutud ning müüja ei pea enam laenu tagastama. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja ei nõustu kaebaja seisukohas väljamõistmiseks esitatud menetluskulude suurusega, lugedes otstarbekaks ja põhjendatuks vaid 30% ulatuses esitatud menetluskulude suurusest, s. o summas 10 500 krooni. Vastustaja vastuväidete kohaselt on kaebuse esitaja maksukohustuse kindlakstegemisel on aluseks 20.05.2009 sõlmitud hoonestamata kinnistu müügileping ja asjaõigusleping ning kaebuse esitaja, OÜ Kõrve Arendus ja OÜ Rexy vahel 20.05.2009 sõlmitud laenulepingu ülevõtmise leping. Vastustaja jääb seisukohale, et maksuotsuse kohaselt on käibemaksuga maksustatud kaebuse esitajale kohustuste ülevõtmise eest makstav tasu, mitte ülevõetav kohustus. Vastustaja jääb ka teise maksuotsuses esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt on käesoleval juhul tegemist teenuse osutamisega ja käsunduslepinguga. Vastustaja arvates on käesoleval juhul tegemist kahe iseseisva tehinguga, millest on tekkinud vastastikune tasumiskohustus. Vastustaja peab oluliseks rõhutada, et kaebuse esitaja kaebuses esitatud seisukohad on maksukontrolli käigus kogutud tõenditega (laenulepingu ülevõtmise leping p 1.1 ja p 2.1 ning 20.05.2009 arve nr 9008) vastukäivad ning kaebuse esitaja ei ole selliste vastuolude põhjusi selgitanud, kaebuse esitaja väited on paljasõnalised ja tõendamata. 2 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja on vääralt kohaldanud seadust ning see on viinud valedele järeldustele. Asja materjalidest nähtuvalt soetas kaebaja – OÜ XXX - Tartu maakonnas Tartu vallas Tila külas Väike-Annuse kinnistu OÜ-lt Rexy. Kinnisasja hinnaks leppisid pooled kokku 6 669 308 krooni, mille tasumine toimus selliselt, et kaebaja võttis müüjalt üle 21.03.2009 sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse OÜ Kõrve Arendus ees (tl 23). 20.05.2009 sõlmitud hoonestamata kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (tl 24-30) kohaselt müüja - OÜ Rexy müüs Tartu maakonnas, Tartu vallas, Tila külas asuva kinnistu nimetusega Väike-Annuse ostjale –OÜ XXX hinnaga 6 669 308 krooni. Ostuhind sisaldas käibemaksu ja eelnimetatud lepingu punkti 2.2 kohaselt leppisid müüja ja ostja kokku, et loevad ostuhinna tasutuks sellega, et müüja ja ostja vahel on 20.05.2009 sõlmitud laenulepingu ülevõtmise leping (tl 31-329, millega ostja on võtnud üle müüja ja OÜ Kõrve Arendus vahel 21.03.2009 sõlmitud laenulepingust tulenevad müüja kui laenusaaja õigused ja kohustused. Käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 3 punktist 3 tulenevalt on teenus ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis sama seaduse § 2 lõike 3 punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja. Vaidlustatud maksuotsusest nähtuvalt asus maksuhaldur seisukohale, et kaebaja poolt kohustuse ülevõtmine on teenuse osutamine ning sellest tekib maksustatav käive, kuid kohtu arvates ei ole käesolevas asjas kohustuse ülevõtmine teenuse osutamine. Kohus nõustub kaebajaga, et kõiki sooritusi ei saa käsitleda teenusena. Selleks, et saaks rääkida kaupade ja teenuste käibest käibemaksu seaduse mõistes, peab tegemist olema majandusliku hüve võõrandamisega ettevõtluse korras, sest käibeks on majandustehing – s.t majanduslikku sisu omav sooritus. Igasugune õigustehing ei ole veel käive. Näiteks ei saa käivet tekkida lihtsalt raha üleandmisest, sest sellega ei kaasne tarbimisväärtust omavate hüvede vahetamist. Teenusena käsitletav hüve peab olema ettevõtluse objektiks ning iseseisvalt tasu eest võõrandatav. See tähendab, et ühe isiku iseseisev majandustegevus võib seisneda ainult selle konkreetse teenusena vaadeldava hüve pakkumises. Kohustuste ülevõtmine saaks ettevõtluseks olla ainult siis, kui see toimub eraldi kokkulepitud tasu eest. Kuid sellisel juhul ei oleks maksustatavaks käibeks mitte ülevõetav kohustus, vaid vastav teenustasu. Käesolevas asjas on maksuhaldur vääralt lugenud teenustasuks ja maksustatavaks väärtuseks kogu kohustuse väärtuse. Vastustaja seisukoht, mille kohaselt lepingu ülevõtmine on käsundusleping, on väär. Samuti on käesolevas asjas viide käsundi sätetele vale ja asjakohatu. Käsunduslepingu puhul on tegemist töö tegemisele või teenuse osutamisele suunatud lepinguga, mis oma olemuselt eeldab käsundisaaja poolt mingi soorituse või tegude tegemist käsundiandja huvidest ja juhistest lähtuvalt, kuid käesolevas asjas on kaebaja üle võtnud laenukohustuse, mida ei saa tõlgendada kui teenuse osutamist või töö tegemist. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et antud juhul on OÜ XXX müüjalt – OÜ-lt Rexy ülevõtnud laenulepingust tuleneva kohustuse OÜ Kõrve Arendus ees, kuid see ei ole toimunud tasu eest, 3 sest kohustuse suurus katab saadud kinnisasja väärtuse. Tegemist on käsutustehinguga TsÜS § 6 lg 3 mõttes, mitte aga käsunduslepingu alusel osutatud teenusega. Vastustaja seisukoht, et käesoleval juhul on tegemist kahe iseseisva tehinguga, millest on tekkinud vastastikune tasumiskohustus ja et tegemist on tasaarvestusega, on väär. Tasaarvestuse läbiviimise eelduseks on kaks vastastikust samaliigilist nõuet, s.t peaks olema kaks iseseisvat tehingut ning sellest oleks pidanud tekkima vastastikune tasumiskohustus, kuid antud juhul seda tehtud ei ole. Käesoleval juhul on kohustuse ülevõtmisega toimunud tasumine, mille tulemusel müüja – OÜ Rexy on vabanenud kohustusest tasuda laen, s.t müüjale on selles osas tasutud ning müüja ei pea enam laenu tagastama. Kuna kohustus ja kinnistu väärtus on võrdsed, siis võis tõenäoliselt maksuhaldurile jääda mulje vastastikusest sooritusest, mida aga tegelikult ei toimunud. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus OÜ XXX kaebuse ja tühistab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 03.09.2009 otsuse nr 12.2-3/5837-
- HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehti kohtuotsus. Kaebuse esitaja – OÜ XXX taotleb välja mõista menetluskulud kogusummas 50 000 krooni (tl 40-42), s.h riigilõiv summas 15 000 krooni (tl 13). HKMS § 93 lg 5 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, arvestades antud asja keerukust ja mahtu, et õigusabi kulud on põhjendamatult suured, mistõttu vähendab õigusabi kulusid. Kohus peab HKMS § 93 lõikele 5 tuginedes põhjendatuks mõista Maksu- ja Tolliametilt kantud menetluskuludest 15 000 krooni ja riigilõiv summas 15 000 krooni, seega kokku 30 000 krooni, milline summa on põhjendatud ja mille eest tasumine on tõendatud. Maare Aloe kohtunik 4