lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 933 762.00 krooni, millest põhivõlgnevus 544 000.00 krooni, intress 33 551.00 krooni, viivis 356 211.00 krooni ning viivised põhinõudelt (544 000.00 krooni) 10% kuus alates 23.03.2009.a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Antud tsiviilasjas tuleks hagejal tasuda riigilõivu 55 000.00 krooni. 25.08.2009.a määrusega kohus vabastas AV riigilõivu tasumisest osaliselt s.o 27 500.00 krooni ulatuses ning andis AV menetlusabi kohustusega hüvitada riigilõiv kogusummas 27 500.00 krooni kahekümne viie osamaksena alates 01.09.2009.a, tasudes hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1 100.00 krooni kuni 15.10.2011.a, s.o 27 500.00 krooni tasumiseni. Hageja on tasunud riigilõivu kokku üheksa kuud s.o 9 * 1 100.00 = 9 900.00 krooni. Seega tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv summas 45 100.00 krooni, mille tasumisest on hageja vabastatud. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 9 900.00 krooni, hageja lepingulise esindaja kulud 5 697.90 krooni ning teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 200.00 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 15 797.90 krooni (sh hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 9 900.00 krooni, hageja lepingulise esindaja kulud 5 697.90 krooni ning teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 200.00 krooni) hageja kasuks. Heiki Kolk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.