KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 14.07.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1153 Haldusasi T. S. kaebus Eesti Vabariigilt tegevusetusega kinn

§ 11lg 3) 2.

Saata määruse ärakiri kaebaja esindajale: vandeadvokaat M. Sikut RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 11lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. S. esindaja oli pöördunud kahjuhüvitamise nõudega Harju Maakohtusse ja 14.04.2010 määrusega nr 2-10-2279 jäeti hagi läbi vaatamata. 04.05.2010 esitas T. S. (esindaja vahendusel) kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebuses oli vastustajaks märgitud EV (Justiitsministeeriumi kaudu), kaebuse pealdises märgitud nõudeks on vastustaja toimingu (tegevusetuse) õigusvastasuse kindlaks tegemiseks ja hüvitise nõudes avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju eest. Taotluse osas märgitakse, et tunnistada riigi tegevusetus vähihaige T. S. kinnipidamisel ja ravist ilmajätmisel õigusvastaseks ning mõista välja kaebaja kasuks hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest summas 50 000 kr.
2. 07.05.2010 jättis kohus kaebuse käiguta, kuna ei olnud selge, mida tähendab riigi tegevusetus vähihaige kinnipidamisel. Samuti ei olnud selge, milles seisneb riigi tegevusetus ravist ilmajätmisel. 1 Kaebusest nähtus, et vähihaigus diagnoositi 25.11.2005 Maardu Haiglas, edasi märgitakse umbmääraselt, et pole teada, kas midagi võeti ette, samas nähtub, et ravi arst pöördus Tallinna Vangla tervishoiuosakonna poole teha vangi suhtes otsus kinnipeetava vanglast vabastamiseks. 08.09.06 paigutati ta kuni 05.12.2006 Pärnu vanglasse, kus olid halvad kambri tingimused ja eelkirjeldatud tegevusega tekitati moraalset kahju. Seega saab esimesest kaebusest lugeda, et kaebaja sai arstiabi, kuna kaebus seda märgib ja kohtule jäi ebaselgeks, milles ravita jätmine seisneb ja millal. Samas nähtus, justkui oleks tegevusetuseks kinnipeetava kohene vabastamata jätmine, kuid ei selgu, kes selles on vastutav (kelle vastu see pretensioon on ). Kohus soovis teada, mis tähendab „kinnipidamine“ ja „ravist ilmajätmine“. Kaebajal oli tasumata riigilõiv.
3. 21.06.2010 tasus kaebuse esitaja (esindaja vahendusel) riigilõivu summas 2500 krooni (tlk 22).
4. 01.06.2010 kaebuse täpsustuses märgib kaebaja esindaja, et nõue tuleks sõnastada „hüvitus mittevaralise kahju tekitamise eest“. Kaebuse esitaja leiab, et temale tekitatud mittevaraline kahju seisneb eelkõige asjaolus, et kaebuse esitaja on jäetud ilma olulisest põhiseaduslikust hüvest – õigusest tervise kaitsele PS §
5. Kaebuse esitajat on peale rakse haiguse diagnoosimist hoitud ebanormaalsetes tingimustes nii Pärnu Vanglas kui Jõgeva arestimajas ning millega süvendati kinnipeetava vaegusi. Mittevaraline kahju seisneb selles, et ta ei saanud pikema perioodi vältel elementaarset arstiabi ning teda kui rasket haiget koheldi inimväärikust alandavalt, milline ei ole kooskõlas sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetega ning millise olukorraga on põhjustatud hagejale nii vaimseid kui füüsilisi vaegusi. Kaebuse esitaja leiab, et riik vastutab tema suhtes tegevusetuse vormis tekitatud mittevaralise kahju eest RvS § 7 lg.2 alusel, mis seisnes elementaarse arstiabi andmata jätmises ning haige inimese ebanormaalsetes tingimustes kinnipidamises Pärnu Vanglas ja Jõgeva arestimajas. Olemas oli võimalus paigutada kaebuse esitaja Vanglate haiglasse, kuid seda ei tehtud.
6. 09.06.2010 jättis kohus kaebus veelkord käiguta. Kaebuses selgitatakse, et kaebaja jäeti peale raske haiguse tuvastamist ebanormaalsetesse tingimustesse, see tähendab, et kohus ei saa määrata, millist rasket haigust siin silmas peetakse, kas vähihaigust või tuberkuloosi. Mõlema haiguse korral on kaebuse materjali alusel kaebaja saanud pidevalt ravi, seega on ebaselge, mis mõeldakse selle all, et elementaarset ravi ta ei saanud. Nüüd märgitakse ära Jõgeva arestimaja ja Pärnu vangla, kuid kui tegemist on vähihaige abita jätmisega, siis saab selleks ravita jätmise ja halbades tingimustes oleku aega arvestada vähihaiguse tuvastamise aeg ja sellele järgnev Pärnu vangla aeg. Selge ei ole, kas õigusvastase kinnipidamise all tuleb mõista tema mittevabastamist või siis paigutamist Pärnu vanglasse halbadesse oludesse. Kohus ei saa niimoodi kaebust menetleda, kui ei ole teada kelle konkreetne tegevus midagi põhjustas, selle järgi kohus saab kontrollida tähtaegu. Kui kaebus oli esitatud vähihaiguse tuvastamise tõttu ja sellest tulenevalt moraalse kahju nõudes, siis ei saa kohus uurida Jõgeva arestimaja tegevust ja hakata koguma tõendeid, mis pole kaebuse nõudega seotud. Ei piisa ka viitest, et esialgses kaebuse tekstis on näidatud ajad. Kaebus peab jääma selle piiresse, mis ta esitamisel oli ja kaebaja peab selgitama, kuidas vähihaiguse tuvastamisest arvates jäi ta arstiabita ja mis tingimused Pärnu vanglas olid halvad, mis seda osa konkreetselt tõendab. Kui kaebus on suunatud sellele, et vähihaiget kohe ei vabastatud vanglast, siis tuleb kohtule teatada, kes jättis siinkohal ülesande täitmata ja missuguse õigusnormiga on käitumine reguleeritud, mida keegi oli väidetult rikkunud. Kaebusest ei nähtu, kas kaebaja ka ise esitas mingeid taotlusi või kes esitas, kui ta siiski vabastati ennetähtaegselt. Kokkuvõttes leidis kohus endiselt, et kaebus ei ole menetletav, kuna pole selge, mis tegevust mõeldakse õigusvastase „kinnipidamise“ mõiste all ja „ravita jätmise“ mõiste all. Kui vähihaige 2 kinnipidamist ja ravita jätmist, siis kas kohus määras perioodi õigesti, so Pärnu vanglas oldud aeg 08.09.06- 05.12.
7. Selle perioodi suhtes tuleb siis ka teatada, mis ravist ta ilma jäi, kui ta eelnevalt sai ravi; kas ravi katkes ja kui kauaks? Ilmselt kaebaja saab siiski ravi, seega ei saa kohus aru, mis riik jättis siinkohal tegemata või kelle kohta ravita jätmine kehtib või milles seisneb ravita jätmine. Kuna kohus eeldab, et kaebaja praegu saab ravi ja sai seda ka vanglas olles, siis mis tähendab „elementaarse“ ravita jätmine. Pärnu vanglasse peale vähihaiguse diagnoosimist paigutamine väidetult halbadesse tingimustesse on selge väide, kuid siis tuleb vaatluse alla võtta selle vangla tingimused, nende tingimuste kohta saab aga kaebaja juba kaebust esitades esile tuua, mis kambrites ja millal olid konkreetsed puudused. Esindajale on ilmselt selge, et tingimusi uurides peab olema konkreetne väide ja tõend. Kohus ei saa ise neid kaebuse mõisteid sisustada ja määrata ajaperioode ning võimalikke hoolsuskohustuse täitmata jätjate ringi, sh asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid. Sellest sõltub ka vastustaja määramise küsimus; ka vastustaja peab teadma, mille kohta ta hakkab vastuseid andma ja tõendeid esitama. Kohus andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisele järgnevast päevast alates ja hoiatas, et puuduste tähtaegsel kõrvaldamata jätmisel kaebus tagastatakse. KOHTU SEISUKOHT
8. 09.06.2010 määruse kättesaamist on kaebuse esitaja esindaja kinnitanud 28.06.
9. Käesoleva ajani ei ole kaebuse esitaja kaebuses puudusi kõrvaldanud, sealjuures ei ole ta selgitanud kuidas ja millise tegevusega on talle kahju tekitatud ja õigusi rikutud. Kohus ei saa määrata selliselt ka vastustajat/vastustajaid. Kohus leiab, et tegemist on kaebuse oluliste puudustega, mis ei võimalda selle edasist menetlemist. Kaebuse esitaja ei ole palunud vastamise tähtaja pikendamist. Kaebuse esitajat on eelnevalt hoiatatud, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebuse selle esitajale läbivaatamatult.
10. Kuna kaebuse puudused on olulised ja takistavad asja edasist menetlemist, tagastab kohus

§ 11lg 3 alusel kaebuse selle puuduste tõttu.

8.

§ 11

lõike 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. 9. Kohus selgitab, et kaebuse esitajale on õigus kaebuse tagastamisel tasutud riigilõivu tagastamisele

§ 84

lg 4 p 2 alusel, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesolevalt tagastab kohus kaebuse selle puuduste tõttu, seega on kaebajal õigus tagasi saada tasutud riigilõiv. Lähtuvalt riigilõivuseaduse § 12 lg-st 1 ja 2 on kaebajal vaja selleks esitada nõuetele vastav taotlus tuues välja vajalikud rekvisiidid. Kohus lahendab riigilõivu tagastamise eraldi määrusega. Karin Kalmiste Kohtunik 3