Obsah (9)
§ 174§ 187§ 322§ 407§ 444§ 438§ 468§ 173§ 163Tsiviilasi nr 2-09-38995 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 24. märts 2010, Tartu kohtumaja Tsiv
§ 174lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord AS Mini
Credit võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vladimir Mezik võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
§ 187lg 6). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tartu Maakohtu menetluses on AS Mini
Credit hagi Vladimir Meziku vastu 4040 krooni (põhivõlgnevus 1000 krooni, intress 120 krooni, meeldetuletuse tasu nõue kokku 400 krooni, leppetrahv 500 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 2020 krooni) ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõude aluseks on 29.12.2008 laenuleping nr
- Kohus kohustas kostjat 26.10.2009 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 32). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostja emale Valentina Mezikule edasiandmiseks kostjale 02.11.2009 (tl 33).
§ 322lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. 3. Hageja taotles hagiavalduse täienduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
§ 407
lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse
§ 407lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
4.
§ 444
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
- Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 28.12.2008 laenutaotlusest (tl 13), 29.12.2008 isikusamasuse tuvastamise ankeedist (tl 14), laenulepingust nr 15660 (tl 15-24).
- Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et AS MiniCredit ja Vladimir Mezik tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus, lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik üksnes valida laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg AS-i MiniCredit veebilehel pakutud kombinatsioonide hulgast. Kuna ka laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt
§ 438
lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste 2
(4)tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et AS-i MiniCredit ja Vladimir Meziku vahel sõlmitud laenulepingu punkt 9.2 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 1,5% suuruse viivise määra osas (547,5% aastas), sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
- jaanuari ja
- juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 1000 krooni välja mõista viivis perioodi 14.01.2009-30.06.2009 eest 43,73 krooni (1000 krooni × 9,50% × 168 päeva/365 päeva) ja 01.07.2009-24.03.2010 eest 58,52 krooni (1000 krooni × 8% × 267 päeva/365 päeva), kokku 102,25 krooni. Kostjalt tuleb täiendavalt alates 25.03.2010 mõista hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis kokku mitte suuremas summas kui põhinõue. Hageja taotles kostjalt laenulepingu 9.3 alusel leppetrahvi 500 krooni väljamõistmist. Kohus tuvastas eelpool, et pooltevaheline laenuleping (tulenevalt poolte vahel laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 403 lg 3 sätestatule ei kuulu antud laenulepingu puhul kohaldamisele tarbijakrediidilepingu sätted) oli sõlmitud tüüptingimustel, sh ei saa lugeda leppetrahvi kohta käivat tingimust eraldi kokkulepituks. Kohus leiab, et kuna hageja taotleb kostjalt laenulepingu p-s 9.3 ettenähtud leppetrahvi väljamõistmist lisaks kohustuse täielikule täitmisele, siis on nõutav leppetrahv ebaproportsionaalselt suur (kuni 50% lepingu rikkumise hetkel tagastamata laenusummast), mistõttu on antud tüüptingimus tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi ja seetõttu tulenevalt VÕS § 42 lg 1 tühine. Kuna antud juhul puudub hagejal võimalus nõuda leppetrahvi ka seaduses sätestatud eeldustel tulenevalt VÕS § 41 teisest lausest, jätab kohus hageja nõude leppetrahvi summas 500 krooni kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja nõue põhivõla 1000 krooni, intressi 120 krooni ja meeldetuletuse tasu 400 krooni osas kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 101 lg 2, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel. 7.
§ 468
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS 8.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 163
lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, s.o ~40% ulatuses 3
(4)nõudest, jätab hageja menetluskulud 40% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 60% ulatuses hageja kanda. Kohtunik 4
(4)