← Eesti

2-09-45616/8

Obsah (4)§ 187§ 405§ 162§ 175

Tsiviilasi nr 2-09-45616 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20. mai 2010, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale mitteeluruum XXX 1 Rakveres ja ta on korteriühistu Rakvere XXX 1 liige, kellel on korteriühistuseadusest tulenev kohustus tasuda viimase poolt esitatavaid kommunaalteenuste arveid. Hageja on esitanud igakuiselt kostjale kommunaalteenuste arveid, aga kostja ei ole esitatud arveid alates 2007 jaanuarist hagejale tasunud, olles regulaarselt võlgu. Hageja on korduvalt nõudnud võlajäägi tasumist ja püüdnud kostjalt võlga kätte saada inkassofirma Lõunalaenud OÜ kaudu, kuid püüdlused on osutunud tulutuks. 31.08.2009 seisuga on kostja võlgnevus perioodil detsember 2006 kuni juuli 2009 10 073,47 krooni ja viivis 0,07% päevas 4543,65 krooni. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna registriosa nr 3517231 väljavõtte (tl 6), koopia võlanõudest (tl 9) ja e-kirjad (tl 10-11).
  2. Hauston Arenduse OÜ esitas 08.03.2010 hagile vastuse, milles teatab, et on tasunud hagejale 2005 märtsist kokku 9807,23 krooni ja kommunaalteenuste summa on kõikunud 532 kroonist 679 kroonini. Alates 25.11.2007 on langetanud korteriühistu igakuise summa 166 kroonini. Kostja on nõus kompromissiga, et hageja teeb tagasiarvestuse kommunaalmaksete suurusest nii, et igakuine summa 2005 märtsist on 166 krooni.
  3. KÜ Rakvere XXX 1 suurendas 05.04.2010 oma nõuet ja nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 11 235,47 krooni ja viivise 6116,53 krooni väljamõistmist. Hageja märkis, et kostja ei ole vaidlustanud korteriühistu otsuseid kommunaalkulude kandmise kohta ja kostjal lasuvad korteriühistuseadusest tulenevad kohustused. Alates 2004 oktoobrist kuni 2007 septembrini oli remonditasu 200 krooni korteri kohta e 1800 krooni kuus jaotatuna võrdselt üheksa korteri vahel, sh ka kostjale kuuluv mitteeluruum, ja hooldustasu 2 kr/m2 kohta e kostja makse 166 m2 eest 332 krooni, millele lisandus remondifondi makse 200 krooni. Kokku oli kostja makse 532 krooni, millele lisandus kord kvartalis elamu kindlustusmakse 147,34 krooni. Sellest tulenes ka kostja maksete kõikumine. Korteriühistu 08.10.2007 toimunud üldkoosoleku otsusega muudeti maksete suurust ja jaotamise korda seoses pangalaenu taotlemisega. Kostja oli selleks ajaks ühistule ligi aasta esitatud arvete eest võlgu. Panga tingimus laenu andmiseks oli asjaolu, et korteriühistul tuleb muuta remonditasude jaotamise korda selliselt, et remondimakse jaotatakse edaspidi kaheksa korteri vahel, jättes kostja välja. Remondimakse tõusis teistel korteritel 200 kroonilt 400 kroonile ja kostja vabastati remondifondi makse tasumisest. Remondifondi makse suurenemise kompenseerimiseks vähendas korteriühistu kõigil korteritel hooldustasu 2 kroonilt 1 kroonile ruutmeetri eest, kostja makseks jäi 166 krooni. Hageja esitas KÜ Rakvere XXX 1 08.10.2007 üldkoosoleku otsused. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole.

  1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  2. Korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Viru Maakohtu kinnistusregistri registriosa nr 3517231 väljavõttega on tõendatud, et kostja on väikeelamumaa XXX 1 Rakveres korteri nr M1 ja 1660/7542 mõttelist osa kinnistust omanik. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on 2

(3)korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Ka AÕS § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seadus ei näe selle kohustuse tekkimiseks ette kaasomanikevahelise kokkuleppe olemasolu. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja poolt nõutavatele majandamis- ja hoolduskuludele ning korteriühistusse kuuluva mitteeluruumi omanikuna on ta kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest samadel alustel, mis eluruumide omanikud või korteriühistu otsustega määratud korras. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja kasuks 31.03.2010 seisuga põhivõlgnevus 11 235,47 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja KÜS § 7 lg 4 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks majandamiskulude maksmisega viivitamise korral välja mõista viivis 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest 6116,53 krooni. 7.

§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 8.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 3000 krooni ja tasu õigusabi eest 7800 krooni.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 3000 krooni. Kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 3000 krooni ja lepingulise esindaja kulu 3000 krooni. Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.