lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
HAGEJA NÕUE Tartu Elamuhalduse AS esitas Tartu Maakohtusse hagi Moonika Autor vastu eluruumi XXX, Tartu hooldus- ja valitsemiskulude ning kommunaalteenuste võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista Tartu elamuhalduse AS kasuks eluruumi Tartus, XXX hooldus- ja valitsemiskulude ning kommunaalteenuste võlgnevuse summas 3283,15 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub kostjalt väljamõistetud võlgnevuse kostjal kanda Tartu Elamuhalduse AS arveldusarvele nr 10220023049012 SEB Pangas või nr 221018332387 Swedbank’is. KOSTJA VASTUS Kostja esitas 10.mail 2010.a hagile vastuse, milles on nõus tsiviilasja kirjaliku menetlusega ning tunnistab enda vastu esitatud nõudeid. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ja tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, mistõttu teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjalikus menetluses.
lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab
Vastavalt
lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele
lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohtule esitatud hageja menetluskulude nimekirjast (tl.28) nähtub, et hageja menetluskuludeks antud tsiviilasjas on riigilõiv 1000 krooni ja lepingutasu Justiitsministeeriumi Registrikeskuse päringusüsteemi kasutamise eest - 1 päring 36 krooni. Hageja on kandnud antud asjas menetluskulusid summas 1036 krooni. 2 Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (
lõige 3), mis antud vaidluses on 3283,15 krooni, millelt tuli
lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1000 krooni.
Seega kohus, rahuldades hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, mõistab
Hageja palub kostjalt väljamõistetud menetluskulud kostjal kanda Tartu Elamuhalduse ASi arveldusarvele 0220023050014 SEB Pangas. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.