← Eesti

2-07-56777/12

Tsiviilasi nr 2-07-56777 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2010, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsi

) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 9 lg 3 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.

§ 147

lg 3 teise lause kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hagejale algas nõude esitamise aegumistähtaeg seega 01.01.2003, millest kolm aastat möödus 31.12.2005.

§ 146

lg 4 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Seadus ei eelda kohustust rikkunud isiku tahtlust, seega tuleb kostja tahtlust jätta tasumata hageja esitatud arvel märgitud summa, tõendada hagejal. Hageja ei ole esitanud ühtegi vastavasisulist tõendit.

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Hageja esindaja väide, et aegumine katkes kostja poolt aprillis 2007 hagejale mingi summa tasumisega, ei põhine seadusel. Aegumine saab katkeda ja uuesti alata ainult aegumistähtaja kestel. Pärast aegumistähtaja saabumist tehtud maksed ei katkesta lõppenud tähtaega ning aegumine ei alga uuesti. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik kostja menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.