← Eesti

2-09-50257/11

Obsah (9)§ 174§ 1741§ 444§ 367§ 468§ 173§ 162§ 168§ 150

Tsiviilasi nr 2-09-50257 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Tartu Maako

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lõige 4).

Edasikaebamise kord Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi Tanel Karjus’e vastu 174 522,97 krooni väljamõistmiseks. 25.05.2010. a esitas kostja hagile vastuse, mille kohaselt kostja võttis hagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus jätab

§ 444lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja nii kirjeldava kui põhjendava osa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1 ning

§ 367

, rahuldab kohus Swedbank AS hagi Tanel Karjus’e vastu 174 522,97 krooni väljamõistmiseks. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele

§ 162

lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna antud juhul kostja võttis hagi õigeks alles kohtuistungil, siis jätab kohus

§ 162

lõike 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõiv 15 000 krooni. Pooled avaldasid kohtule, et nad on kokku leppinud, et nad loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest (tl 41, 54) ning hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist (tl 41).

§ 150

lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hagiavalduselt on tasutud riigilõiv 30.09.2009.a 15 000,00 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072699. Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis kuulub

§ 150

lg 2 p 3 alusel tagastamisele hagiavalduse esitamisel hageja poolt tasutud riigilõivust pool st. 7 500,00 krooni Swedbank AS arveldusarvele nr 227000000016. Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.