) § 4 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 79 lg 1 alusel edastati pankrotiavaldus kohtualluvuse järgi menetlemiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale, kuhu avaldus saabus 09.02.
lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.
lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. OÜ Arpexis on kantud Pärnu Maakohtu registriosakonda 07.10.2005 aastal. Äriühingu juhatuse liikmeks on ainuosanik Aivar Pajusalu. Äriühingu tegevusaladeks on asutamisest alates olnud ehitus- ja remontteenuste osutamine. Põhilised kliendid, kellele teenust osutatakse paiknevad Rootsis. 6 Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetus põhjustatud üldisest majanduslangusest ja kinnisvaraturu jahenemisest, millest tulenevalt on langenud nõudlus teenuste järele ja ka viimaste hind. Võlgniku maksejõuetuse tekkimisel on suurt rolli mänginud ka klientide pankrotistumine, mille tõttu ei ole võlgnik saanud raha osutatud teenuste eest ning ei ole seetõttu omakorda saanud tasuda enda rahalisi kohustusi. Kui võlgniku majandustegevuse käive ulatus 2007 aastal 10 806 445 kroonini, siis langes see 2008 aastaks 4 645 752 kroonini. Ehitusturu iseloomust tulenevalt ei olnud võimalik saada kasumlikke lepinguid ja viimasest tulenevalt peatus võlgniku majandustegevus lõplikult 2009.a. kevadeks. Oma majandustegevuse kestel on võlgnik kaasanud osanikult täiendavat kapitali majandustegevuse jätkamiseks, kuid see ei ole võimaldanud tagada äriühingu jätkusuutlikust. Tänaseks päevaks ei ole võlgnikul ühtegi töötajat. Võlgnik on tegelenud 2009.a. ja 2010.a. alguses võimaluste otsimisega võlgnevuste kättesaamiseks enda võlgnikelt ja lootnud võlgnevuste laekumisele läbi pankrotimenetluste, kuid pankrotiavalduse esitamise ajaks on ilmnenud rahaliste laekumiste võimatus ning ilmnenud vajadus võlgniku pankrotiavalduse esitamiseks. Arvestades, et võlgniku tegevus on lõppenud, igasugune vara kohustuste täitmiseks puudub, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. VII ANDMED TAGASIVÕITMISE JA TAGASINÕUDMISE VÕIMALUSTE KOHTA Võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. VIII LÕPPJÄRELDUSED Võlgnikul on kohustusi kolmandate isikute ees ajutises pankrotimenetluses kogutud andmete põhjal kokku 2 271 641,20 krooni. Arvestades, et võlgnikul vara puudub ja, et reaalsed tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused samuti puuduvad, siis vastavalt
lg 1 tulenevalt on põhjendatud nõuda võlausaldajatelt või võlgnikult endalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 50 000,00 krooni tasumist. Juhul, kui võlausaldajad või võlgnik ise ei tasu kohtu deposiiti 50 000,00 krooni, siis lõpetada Arpexis OÜ, registrikood 11175932 pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu
Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse, ajutise pankrotihalduri seisukoha ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. 7 Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 kuni 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 27.04.
lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustusi ei ole suudetud täita, on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku tervendamise võimalust ei esine. Kuna võlgnikul igasugune vara kohustuste täitmiseks puudub, kohustusi on aga vähemalt 2 271 641.20 krooni eest, siis on võlgnik ilmselgelt maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandes toodud seisukohaga, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli asjaolu, et äriühingu teenuste järele kadus vajadus tingituna üldisest majanduslangusest ja kinnisvaraturu jahenemisest. Samuti langesid hinnad ehitus- ja remontteenuste turul. Võlgniku klientide pankrotistumise tagajärjel ei saanud võlgnik kätte raha enda poolt osutatud teenuste eest, mis omakorda tingis, et võlgnik ei 8 saanud täita kohustusi enda võlausaldajate ees. Kui võlgniku majanduskäive oli 2007a. aastal 10 806 445 krooni, siis 2008a. oli see vaid 4 645 752 krooni. Eeltoodu kinnitab, et vajadus võlgniku teenuste järgi langes drastiliselt. Kohtule on esitatud OÜ Arpexis raamatupidamisbilanss seisuga 31.12.2009a. /tl 7-12/. Bilansist nähtub, et käibevara ja põhivara kokku moodustab 32 049.75 krooni ning kohustusi on äriühingul 2 237 918.46 krooni eest. Seega võlgniku omakapital oli negatiivne juba seisuga 31.12.2009a. Äriseadustiku § 180 lg 5 1 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus nõustub täielikult ajutise pankrotihalduriga, et OÜ Arpexis juhatuse liikme poolt on jäetud täitmata pankrotiavalduse esitamise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 kohaselt kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustiku § 176 p 3 kohaselt kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama pankrotiavalduse esitamise. Äriühingu juhatuse poolt esitati pankrotiavaldus kohtule 22.03.2010.a s.o tunduvalt hiljem, kui ilmnes alaline maksejõuetus. Seejuures arvestab kohus, et võlgniku majandustegevus lõppes 2009a. kevadel. Kohus leiab, et OÜ Arpexis juhatuse liige on rikkunud Äriseadustiku 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Äriseadustiku §’s 171 ja 180 lg 5¹ sätestatud kohustuste rikkumine vastab formaalselt karistusseadustiku §-des 380 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. Prokurörile tuleb edastada käesoleva määruse ärakiri, et prokuratuur saaks võtta seisukoha kas alustada kriminaalmenetlust OÜ Arpexis juhatuse liikme Aivar Pajusalu suhtes.
lg 2 järgi kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu, mille tagajärjeks on võlgniku maksejõuetus. Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud, et juhatus on rikkunud kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade vastavalt
lg 4.
lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 alusel määrata tema nõusolekul OÜ Arpexis seaduslik esindaja Aivar Pajusalu. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt
4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 1 kuni 3 kohaselt ajutisel halduril 9 on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutise halduri poolt kohtule esitanud taotluse kohaselt on ajutisel halduril kulunud käesolevas pankrotimenetluses 23,5 tundi. Ajutise halduri tunnitasu suuruseks on 1200 krooni. Ajutise halduri tasu on 28 200 krooni. Ajutine haldur on teinud kulutusi büroo-, transpordi ja sideteenustele summas 1800 krooni. Nimetatud summas palub ajutine haldur kanda üle enda arveldusarvele nr * *. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis on kokku summas 30 000 krooni.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri tasu sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud sotsiaalmaks. Sotsiaalmaks 33 % on käesoleval juhul summas 9306 krooni. Tasu ja kulud koos sotsiaalmaksuga on kokku 39 306 krooni. Võlgniku vara arvelt tuleb ajutise pankrotihalduri kasuks välja mõista ½ ajutise halduri tasust ja kuludest, mis teeb 19 653 krooni. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikmelt Aivar Pajusalult tuleb välja mõista ½ ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused summas 19653 krooni. Kohtuistungil 27.04.2010. oli juhatuse liige nõus nimetatud kulusid kandma /tl 93/. Võlgniku kanda jäävad ka muud ajutise pankrotimenetluse kulud (avalduse esitamisel tasutud riigilõiv). Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.