2-10-11825 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2010.a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-11825 Tsiviilasi Võlgniku OÜ NB väljakuulutamise

§ 171

kohaselt kutsub juhatus kokku osanike koosoleku, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui minimaalne osakapitali suurus. Karistusseadustiku § 380 näeb nimetatud kohustuse rikkumise eest kriminaalvastutuse, sätestades, et osanike koosoleku kokku kutsumata jätmise eest kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist või netovara on alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Võlgniku omakapital muutus negatiivseks 2005. a lõpus ja sel ajal tekkisid võlgnikul alalise iseloomuga makseraskused, juhatuse liikme sõnul oli Võlgniku maksejõuetus selge 30.11.2006.

§ 171

kohaselt pidi Võlgniku juhatuse liige Tiit Säde kokku kutsuma osanike koosoleku ja kasutusele võtma abinõud kapitali tõstmiseks seaduses nõutud tasemele või otsustama pankrotiavalduse esitamise. Selliseid meetmeid liige ei võtnud, mistõttu on eelpool nimetatud juhatuse liikme puhul Halduri arvates täidetud KarS § 380 objektiivne koosseis.

§ 180

lg 5¹ kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Karistusseadustiku § 385¹ kohaselt võib seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Eespool sai märgitud, et Võlgniku majandustegevus seiskus 2005.a. lõpul ning püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 30.11.2006, kui oli selge, et kütusehinna tõusu ja veoteenuse hinna langemise tõttu ei suuda Võlgnik konkureerida transporditeenuse osutamise turul. Pankrotiavalduse esitas Võlgnik kohtule 13.märtsil 2010. a s.t. maksejõuetuse tekkimise hetkest ligi 3,5 aastat hiljem. Nimetatud 3,5 a jooksul on Võlgniku võlgnevused Maksu- ja Tolliameti ees võlgnevusele arvestatavate intresside tõttu kasvanud, seega on juhatuse liige pankrotiavalduse esitamisega tekitanud täiendavat kahju Võlgnikule ja võlausaldajatele. Seega on juhatuse liige oluliselt rikkunud

§ 180lg 51 nõuet ja Kar

S § 3851 objektiivne koosseis tuleb pidada täidetuks. 8 Samas on haldur seisukohal, et kuigi võlgniku juhatuse liikme tegevus viitab KarS § 380 ja § 385¹ sätestatud süütegude objektiivse koosseisu olemasolule, vajaks võimaliku süüteoteate esitamise vajaduse üle otsustamisel täiendavalt uurimist subjektiivse koosseisu olemasolu. Samuti on tõenäoline, et uurimisorganid võivad antud asjas alustatava uurimise lõpetada kriminaalmenetluse seaduse § 202 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 6.

1. Raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu, mille tagajärjeks on võlgniku maksejõuetus. ÄS § 306 lg 2 sätestab juhatuse liikme kohustuse tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning juhatuse liige on oma kohustusi täitnud kõige otstarbekamal viisil, kui ÄS § 187 lg 1 kohaselt, juhatuse liige täidab neid korraliku ettevõtja hoolsusega. Haldur on eelnevas alapunktis tuvastanud, et Võlgniku juhatuse liikme suutmatus tagada ettevõtte jätkusuutlik tegevus on aidanud kaasa Võlgniku maksejõuetuse tekkimisele. Samas on Haldur seisukohal, et võlgniku juhatuse liikme tegevus ei ole tõenäoliselt käsitletav raske juhtimisveana. Täpsema informatsiooni puudumise tõttu on halduri järeldused esialgsed ning haldur ei saa teha lõpplikku järeldust majanduslike raskuste põhjuste ja juhatuse liikme juhtimisvigade kohta.
2. Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata Võlgniku ainsaks varaks on pangakonto jääk 8 EEK ning kohustuste suurus on 189 619,6 EEK. Kuna Halduri Võlgniku varadest ei piisa, et katta pankrotimenetluse kulusid, siis teeb Haldur kohtule ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PankrS §-dest 22, 23, 29 ja 31 palub ajutine pankrotihaldur lõpetada OÜ NB West pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ja määrata ajutisele haldurile tasu ja vajalike kulutuste hüvitis. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse, ajutise pankrotihalduri seisukoha ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kuni 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui 9 võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 27.04.
3. kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele 20 päeva aega 20 000 krooni tasumiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 27.04.2010.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded. Viimane päev raha tasumiseks kohtu deposiiti oli
4. mai 2010.a. Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu deposiiti tasunud kohtu määratud summat OÜ NB West pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruandega on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi 189 619.60 krooni eest. Seisuga 22.04.2010.a. on võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees 62 311.87 krooni. Kohustused tarnijate ees on summas 123 228.60 krooni. Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgniku ainuke teadaolev vara on pangakontol olev raha 8 krooni. Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud vara tagasivõitmise ja tagasi nõudmise võimalusi, samuti võimalust esitada nõuet juhtorgani liikme vastu. Eeltoodu alusel on tõendatud, et võlgnikul on sisuliselt ainult kohustused, vara puudub. Võlgniku majandustegevust - transporditeenuste osutamist ei ole toimunud alates
5. aastast. Äriühingu maksejõuetus on juhatuse liikme selgituste kohaselt tekkinud
6. aasta lõpus. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustusi ei ole aastate jooksul suudetud täita (2006-2010), on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku tervendamise võimalust ei esine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandes toodud seisukohaga, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli asjaolu, et äriühingu juhatus ei suutnud tagada ettevõtte jätkusuutlikku tegevust olukorras, kus tõusis kütuse hind ja langes veoteenuste hind. Võlgnik ei suutnud konkureerida transporditeenuste osutamise turul. Ettenägematute kulutuste tõttu ei suudetud täita lühiajalisi kohustusi. Püsiv maksejõuetus on tekkinud 30.11.2006a., mis on tõendatud seletusega makseraskuste tekkepõhjuste kohta /tl 26/. Tsiviilasjas on tõendatud, et võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis 30.11.2006.a. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku omakapital negatiivne juba 2005.a.lõpus.

§ 180

lg 5 1 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus nõustub täielikult ajutise pankrotihalduriga, et OÜ NB West juhatuse liikme poolt on jäetud täitmata pankrotiavalduse esitamise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 kohaselt kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse.

§ 176

p 3 kohaselt kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 10 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama pankrotiavalduse esitamise. Ajutise pankrotihalduri aruandega on tõendatud, et äriühingu omakapital mitte ainult ei langenud pöördumatult alla poole osakapitalist (st. alla seaduses sätestatud alampiiri), vaid muutus lausa negatiivseks juba 2005.a. lõpus. 2005 aasta lõpu seisuga oli võlgniku omakapital juba –210 918 krooni. Äriühingu juhatuse poolt esitati pankrotiavaldus kohtule 11.03.2010.a s.o. üle kolme aasta hiljem, kui ilmnes alaline maksejõuetus. Eeltoodut arvestades kohus nõustub täielikult ajutise halduri seisukohaga, et OÜ NB West juhatuse liige on rikkunud

180 lg 5¹ sätestatud kohustusi.

§’s 171 ja 180 lg 5¹ sätestatud kohustuste rikkumine vastab formaalselt karistusseadustiku §-des 380 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. Prokurörile tuleb edastada käesoleva määruse ärakiri, et prokuratuur saaks võtta seisukoha kas alustada kriminaalmenetlust OÜ NB West juhatuse liikme Tiit Säde suhtes. PankrS § 28 lg 2 järgi kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu, mille tagajärjeks on võlgniku maksejõuetus. Kohus leiab, et OÜ NB West maksejõuetus oli ilmne hiljemalt novembris 2006.a ja siis tulnuks juhatusel esitada kohtule pankrotiavaldus. Kuid kuna äriühingu majandustegevus seiskus 2006a. jooksul, siis ei võtnud võlgnik endale enam täiendavaid kohustusi. Seega ei ole tahtlikult tekitatud kahju võlausaldajatele. Pankrotiavalduse esitamata jätmine seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei põhjustanud võlgniku maksejõuetust ning seetõttu ei loe kohus juhatuse liikme poolt pankrotiavalduse õigeaegset esitamata jätmist raskeks juhtimisveaks. Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud, et juhatus on rikkunud kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade vastavalt PankrS § 29 lg

1. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 alusel määrata tema nõusolekul OÜ NB West seaduslik esindaja Tiit Säde. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg. 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kuni 3 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. 11 Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutise halduri poolt kohtule esitanud taotluse kohaselt on ajutisel halduril kulunud käesolevas pankrotimenetluses 16 tundi. Ajutise halduri tunnitasu suuruseks on 1500 krooni. Ajutise halduri tasu on 24 000 krooni. Tasu palub ajutine haldur välja mõista AS-le Advokaadibüroo Lepik&Luhaäär LAWIN. Tasule lisandub käibemaks 20%, kokku tasu suurus 28 800 krooni. Ajutise halduri poolt on tehtud kulutusi (sidekulud, kontoritarbed, kontoriruumide kasutamine) summas 1195 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku summas 1434 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Ajutise halduri taotlus tasu ja kulutuste hüvitis summas 30 234 krooni välja mõista AS-le Advokaadibüroo Lepik &Luhaäär LAWIN on kooskõlas PankrS § 23 lg-ga 6, mille kohaselt kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Eeltoodu alusel tuleb riigi vahenditest tuleb hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutused summas 6200 krooni. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikmelt Tiit Sädelt tuleb välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused summas 24 034 krooni. Kohtuistungil 27.04.
2. oli juhatuse liige nõus nimetatud kulusid kandma /tl 73/. Võlgniku kanda jäävad ka muud ajutise pankrotimenetluse kulud (avalduse esitamisel tasutud riigilõiv). Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 12