2-10-13001/13

2-10-13001 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2010.a., Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-10-13001 Tsiviilasja hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J V (isikukood XXX) Kostja J V (isikukood XXX) Kohtuistung Resolutsioon
2. mai 2010.a. J V hagi J V vastu lapsele elatise nõudes
3. Rahuldada hagi.
4. Välja mõista J V J V kasuks elatis lapse A V, sünd. XXX.a., ülalpidamiseks alates 01.02.2010.a. igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse A V täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 04.07.2025.a.
5. Menetluskulud jätta J V kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu Viru Maakohtule
6. märtsil 2010.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel sündinud laps A V, laps elab koos hagejaga. Kostja elab eraldi ega osale tütre kasvatamises ega osuta tütre ülalpidamiseks materiaalset abi. Lapse vajadused ühes kuus on 4 550 krooni. Hageja soovib 1 2-10-13001 elatise väljamõistmist kostjalt lapse ülalpidamiseks miinimumsummas alates
7. veebruarist 2010.a. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses
8. aprillist 2010.a. ei ole nõus, et tema ei osale tütre A V kasvatamises, kostja on kogu aeg tasunud lasteaiamakseid. Kostja on nõus maksma lapsele elatisraha, kuid ta alles hiljuti sai tööd. Kostja palk on praegu 4 350 krooni ja kostja peab tasuma abielu kestel võetud laenu 50 500 krooni. Pank lõpetas kostjaga lepingu kuna ta ei olnud maksejõuline alates veebruarist 2009.a. kuni
9. aprill 2010.a. Kostja võlgnevus pangale on 55 786.97 krooni. Alates
10. maist 2010.a. kostja ja kohtutäituri vahel koostatakse uus maksegraafik seoses laenu tagasimaksmisega. Tagasimakse summaks jääb 1000-1300 krooni. Kostja ei ole võimeline maksma enda palgast nii pangale kui ka toetama last täies ulatuses, kuna kostjale peab elamiseks jääma ka mingisugune summa. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et pooltel sündis 04.07.2007.a tütar A V (t.l. 5). Vaidlust ei ole, et poolte abielu on lahutatud ja tütar A elab emaga (t.l. 6). Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras. Pooled ei vaidle, et kostja on osaliselt täitnud ülalpidamiskohustust, tasudes tütre A lasteaiamaksu. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 on väljendatud seisukoht, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatist. Vaidlust ei ole, et kostja on hiljuti tööd leidnud ja tema palk on 4 350 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale tehtud 2009.a. väljamakseid 17 102 krooni (t.l. 28) Vaidlust ei ole, et kostjal on pangalaenu tagastamise kohustus (t.l. 19). 2 2-10-13001 Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et kostja sissetulekuks on ühes kuus 4 350 krooni. Kostja on kohtule väitnud, et ta on võimeline tasuma pangalaenu igakuuliselt 1 000 – 1 300 krooni (t.l. 18). Kohus ei saa nõustuda asjaoluga, et kostja peab laenu tagasimaksmise kohustust tähtsamaks lapse ülalpidamiskohustuse täitmise ees. Laenukohustus on kostjal võetud vabatahtlikult, lapse ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest, ja on sätitud eelkõige lapse huvidest lähtuvalt, et laps ei jääks ilma minimaalsest eluks vajalikust. Kuna ei ole tõendatud, et kostja oleks töövõimetu, siis kohus leiab, et kostja on võimeline maksma elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse A ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.02.2010.a. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61
11. lõikes nimetatud asjaolusid. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras alates veebruarist 2010.a., millisest ajast hageja elatist nõuab. Kohus leiab, et asjaolu, et kostjal ei olnud tööd ei ole selliseks mõjuvaks asjaoluks, mis lubab PkS § 61 lg 6 alusel elatise tagasiulatuvalt jätta väljamõistmata. Kohus selgitab, et PkS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kostja ei ole kohut veennud, et ta oleks teinud kõik endast oleva, et tagada lapsele ülalpidamine alates veebruarist 2010.a. Kohus leiab, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada ning välja mõista kostjalt J V hageja J V kasuks elatis lapse A V ülalpidamiseks alates 01.02.2010.a. igakuiselt summas 2 175 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Hageja palub välja mõista elatise igakuuliselt 2 175 kroonini. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 19 575 krooni (9 kuud x 2 175 krooni). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3