Obsah (11)

§ 174§ 1741§ 630§ 442§ 187§ 444§ 468§ 173§ 162§ 139§ 124

Tsiviilasi nr 2-09-64642 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2010.a, Tartu kohtumaja Tsiviilas

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (

§ 1741lõige 4).

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE AS SEB Pank esitas Tartu Maakohtusse hagi Pilleriin Kuldhaameri vastu poolte vahel

1. oktoobril 2006.a sõlmitud soovilaenu lepingu nr. L060045892 järgse võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse kokku 33 912,79 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 27 788,81 krooni, intressi võlgnevusest summas 4053,07 krooni ja viivise võlgnevusest summas 2070,91 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivise alates
2. märtsist 2010.a 16% aastas põhinõudelt (summas 27 788,81 krooni) kuni põhinõude rahuldamiseni täies ulatuses. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS Kostja esitas 10.mail 2010.a hagile vastuse, milles on nõus tsiviilasja kirjaliku menetlusega ning tunnistab enda vastu esitatud nõudeid. Kostja soovib võlgnevuse tasumiseks kohaldada maksegraafikut 500 kroonise kuumaksega. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ja tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, mistõttu teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjalikus menetluses. Kohus märgib selgituseks kostjale, et kohus ise ei sõlmi maksegraafikuid, vaid ainult kinnitab juba poolte vahel kompromisslepingus sõlmitud graafiku. Kostjal on kokkuleppel hagejaga võimalik sõlmida maksegraafik ka kohtuotsusega väljamõistetu kohta.

§ 444

lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab

§ 444lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele

§ 162

lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 2

§ 1741

lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 6000 krooni. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (

§ 139

lõige 3), mis antud vaidluses on 27 788,81 krooni, millelt tuli

§ 124

lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 6000 krooni. Seega kohus, rahuldades hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, mõistab

§ 1741lõike 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 6000 krooni.

Kohtunik 3