G.’i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. Tallinna Halduskohtu 12.05.2010 määrusega anti luba PPA-le R. G.´i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.07.2010. 06.07.2010 esitas KMO taotluse R. G.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Taotlusest nähtub, et väljasaatmiskeskuses viibimise ajal taotles R. G. Eestis varjupaika. Tulenevalt Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-st 33 lg 1 ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. Käesolevaks ajaks ei ole varjupaigamenetlus lõpule viidud. Seega taotleb KMO luba R. G.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (
) §-le 25. Kohtuistungil KMO esindaja kordas taotlust R. G.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 2 kuu võrra. Kohtuistungil teatas R. G., et ei vaidle taotluse vastu. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et KMO taotlus R. G.’i suhtes väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on
lõike 1, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. R. G.´il puuduvad Välismaalaste seaduse (VMS) § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks.
kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus KMO taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni
Loa pikendamisel kontrollib kohus peamiselt seda, kas esinevad isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise (
) või isiku väljasaatmiskeskusest vabastamise (
) alused ning kas isiku väljasaatmine ei ole osutunud vahepealsel perioodil ilmselgelt perspektiivituks. Käesoleval juhul väljasaatmine ilmselgelt perspektiivituks ei ole muutunud ja ei ole tekkinud ka alust isiku väljasaatmiskeskusest vabastamiseks. Tulenevalt Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-st 33 lg 1 ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni vastavalt väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas. Seega viibivad isikud seadusest tulenevalt väljasaatmiskeskuses kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni. Haldusasja materjalist nähtuvalt ei ole varjupaigamenetlus käesolevaks ajaks veel lõppenud ning seega ei ole alus isikute väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks ka ära langenud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna taotlus rahuldada ning R. G.´i väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaega pikendada kuni 08.09.2010. 2 Elle Kask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.