3-10-1849/3

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 16.07.2010; Tallinn Haldusasja number 3-10-1849 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo taotlus V. M. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo (edaspidi KMB), volitatud esindaja Igor Skorohodov; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – V. M., sündinud XX.XX.XXXX Gruusias Kohtuistungi toimumise aeg 16.07.2010, Tallinn Resolutsioon Anda luba V. M. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.

1. 2010 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul käesoleva määruse teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD 15.07.2010 kell 20.35 pidasid Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse ametnikud kinni Tallinnas, aadressil Lina 7-36, Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Gruusia kodaniku V. M. (sündinud XX.XX.XXXX Gruusias) ja toimetasid PPA väljasaatmiskeskusesse. V. M.’le vormistati 10-päevane ühekordne lühiajaline viisa nr EST0294845 (v.a Moskvas 28.05.2001), kehtivusega alates 29.05.2001 kuni 29.06.
2. Isik saabus Eestisse 29.05.2001 Venemaalt läbi Narva piiripunkti. V. M. viisaga lubatud viibimisaeg Eesti Vabariigis lõppes 07.06.
3. Pärast viisaga lubatud viibimisaja lõppu isik Eesti Vabariigist ei lahkunud. Alates 08.06.2001 kuni käesoleva ajani viibib isik Eesti Vabariigis ebaseaduslikult. Isiku sõnul tuli ta Eestisse, et siia elama jääda. V. M. omab oma sõnade kohaselt Gruusias elukohta, aadressil YYYYYYYYYYYYY küla, YYYYYYYY rajoon, Gruusia. Teadaolevalt isiku abikaasa, lapsed, õed ja vend elavad samuti Gruusias. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid ei pea kodakondsus- ja migratsioonibüroo proportsionaalseks V. M. viibimist vabaduses, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Lähtudes eeltoodust peab Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist väljasaatmiskeskusesse. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend. Viisa alusel Eestisse saabudes pidi isik arvestama viibimisaja piiratuse ning ebaseadusliku viibimise tagajärgedega. Oma käitumisega on isik üles näidanud lugupidamatust Eesti Vabariigis kehtiva õiguskorra vastu. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 14 lg 32, viibimisaluseta viibiva välismaalase, kelle viisaga lubatud viibimisaeg on lõppenud, võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et reisidokumendi puudumise tõttu ei ole väljasaatmist võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, palume vastavalt VSS § 23 paigutada V. M. väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. V. M. selgitas kohtuistungil, et on püüdnud varem Gruusiasse tagasi sõita, kuid erinevatel põhjustel on see edasi lükkunud. Seetõttu ei ole ka elamisluba taotlenud (kohtuistungi protokoll). KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et KMA taotlus V. M. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lõike 1, § 14 lg 32, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 14 lg 32 kohaselt võib viibimisaluseta välismaalase, kelle viisaga lubatud viibimise aeg on lõppenud, välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Kuid kuna tegemist on isikuga, kellel puudub kehtiv reisidokument, siis ei ole seda võimalik kohaselt teha. Arvestades asjaolu, et üldjuhul välismaalase väljasaatmiseks ettenähtud 48 tunnisest piirtähtajast ei oleks reisidokumentide puudumise tõttu võimalik kinni pidada, taotles KMB luba isiku ajutiselt väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks. Kui väljasaatmist ei ole võimalik nimetatud tähtaja jooksul lõpule viia, siis paigutatakse väljasaadetav vastava valitsusasutuse taotlusel ja halduskohtu loal väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. KMB on taotluses väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa taotlust põhjendanud ning pidanud taotletavat abinõu proportsionaalseks, võttes seejuures arvesse ka isiku pikaajalist viibimist riigis ilma seadusliku aluseta. See jääb taotleja kaalutlusõiguse raamesse ja kohtul ei ole taotluse rahuldamata jätmiseks alust. Väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral tuleb isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada. Enno Loonurm Kohtunik 2