Obsah (9)
§ 187§ 123§ 129§ 436§ 468§ 162§ 164§ 173§ 174VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-10-9285 14. juulil 2010, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalise
) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
§ 187
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
§ 123
kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 25.02.2010.
§ 129
lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõudeks on elatis 2175 krooni, mille korrutamisel üheksaga saab hagihinnaks 19 575 krooni. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 25.02.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps A I (sünniaeg XXX), kes elab koos hagejaga aadressil XXX. Poolte abielu on lahutatud 31.01.2005 ning peale lahutust ei ole kostja elatist lapse ülalpidamiseks kunagi maksnud. Hageja palk on keskmiselt 2 750 krooni kuus ning kulutused lapsele moodustavad 2300 krooni kuus. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 22.02.2009. summas 2 440 krooni kuus ning on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE Kostja vastuse kohaselt võtab ta hagi õigeks osaliselt ja on nõus tasuma 800 krooni kuus, sõlmides kompromissi. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE Hageja kompromissiga ei nõustu ja palub elatise summas 2 175 krooni välja mõista tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist kuni 19.04.2010, so poja täisealiseks saamiseni. 2
(5)Tsiviilasi nr 2-10-9285 KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja leiab et kostja ei ole 5 aasta jooksul toetanud hagejat materiaalselt, poeg aga kasvab. Hageja sai hakkama poja kasvatamisega, kuid praegu on raske seda teha. Kostja on töövõimeline mees. 19. aprillil 2010 sai poeg täiskasvanuks. Hageja palub välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 25.02.2009 kuni 19.04.2010.a summas 2175 krooni. Riigikohus on arvamusel, et kui elatisraha palutakse välja mõista minimaalmääras, ei pea hageja esitama täiendavaid tõendeid. Hagi ei esitanud varem kuna mõtles, et kostja mõtleb järgi ning hakkab raha maksma. Kostja ei tunnista hagi selles suuruses kui on esitatud. Kostja maksaks elatist kui see nõue oleks esitatud varem. Kui pooled läksid lahku siis hageja ütles, et tal ei ole vaja kostjalt raha. Lapsi kostja aitas, tegi kingitusi, kostja saaks ka esitada tõendi et maksis elatist. Alguses kostja andis sularahas aga pärast kandis kontole. Hageja naeris selle üle, et mis raha see on. Kostja saab maksta 800 krooni kuus igale lapsele. Kostja töö on hooajaline 1,5 kuud kevadel ning 1,5 kuud sügisel. Kostja on nõus maksma, aga nii palju kui jaksab. 30 000 krooni elatise võlgnevust kostja ei saa maksta kohe, ta saab välja maksta 2-3 aasta jooksul arvestades kostja võimalusi. Kuus saab kostja maksta ainult 800 krooni. Kostja elas Tallinnas 5 aastat vaeselt. Praegu arendab kostja oma ettevõtet kuid, ka seega mitte elab vaid tuleb toime. Kostja maksab 1500 krooni üüri eest + kommunaalkulud. Kokku on ca 3200 krooni kuus, maksab üüri ja parkla eest, sest auto seisab seal. Kostja ei loobu oma võlgadest, on nõus maksma 30 000 krooni kuid tasub nii kuidas jaksab. Pool summat kostja maksaks välja sellel sügisel ülejäänud poole järgmisel sügisel. Kostja tegi kalleid kingitusi lastele. Kostja kuidagi ei jaksa tasuda summat aastaga, palub anda rohkem aega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seega kuulub rahuldamisele.
§ 436
lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Hetkel kehtiva (jõustus 01.07.2010) perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01.07.2010 jõustunud PKS. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg-st 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 3
(5)Tsiviilasi nr 2-10-9285 PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Tulenevalt PKS §-st 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja väitel ta küll aitas last, tegi kingitusi, alguses andis sularaha, hiljem aga kandis kontole, kuid tõendeid kohtule selle kohta esitatud ei ole. Kohus võib PKS § 108 alusel mõista kohustatud vanemalt elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist ka juhul, kui vanem ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust piisavalt või täitis seda ebaregulaarselt. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust aasta enne elatishagi esitamist täitnud. Kingituste tegemist ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks, samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on elatist tasunud PKS sätestatud, või kokku lepitud ulatuses ja regulaarselt. Samas kostja tunnistab elatise võlgnevust hageja ees (kohtuistungi protokoll). Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 25.02.2009 kuni 19.04.2010 summas 2175 krooni. Kostja väitel suudab ta tasuda elatist 800 krooni kuus ning saab võlgnevuse tasuda kahe, või kolme aasta jooksul. Kohus leiab et hageja nõue kuulub rahuldamisele ja elatis tuleb kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista ühe aasta eest, so. alates 25.02.2009 kuni hagi esitamiseni, 25.02.2010 igakuiselt 2175 krooni x 12 = 26 100 krooni. Alates 26.02.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, so. 19.04.2010 igakuiselt 2175 krooni x 2 = 4350 krooni. Kokku tuleb kostjalt välja mõista elatis summas 30 450 krooni. Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, et PKS § 108 kohaldamisel tuleks vältida kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda. Kostja väitel suudab ta tasuda elatist 800 krooni kuus ning saab võlgnevuse tasuda kahe, või kolme aasta jooksul.
§ 468
lg 3 kohaselt on kohtul diskretsiooniõigus määrata viivitamata täidetava elatise suurus. Kohus leiab et otsus kuulub viivitamatule täitmisele kolme kuu elatise osas, so. 6 525 krooni ulatuses (2175 x 3 = 6525) ning ülajäänud 23 925 krooni elatise võlgnevuse tasumiseks tuleb 4
(5)Tsiviilasi nr 2-10-9285 kostjale määrata kahe aastane (24 kuud) tähtaeg elatise võlgnevuse tasumiseks igakuiste maksetena summas 996, 87 krooni, mis ei aseta kostjat raskesse majanduslikku olukorda, kuna igakuiste maksete summa on ligilähedane kostja poolt taotletule. MENETLUSKULUD
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
§ 164
lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Menetluskulud jäävad kostja kanda.
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab kostjale, et
§ 174
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 5
(5)