2-09-68371/8

(5)2-09-68371 Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt elatis hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks seadusega sätestatud miinimummääras 2175 krooni kuus tagasiulatuvalt alates üks aasta hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja ei nõustu asja kompromissiga lahendama. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: abielutunnistus (t.l.-4); sünnitunnistus (t.l.-5) ja abielulahutuse tunnistus (t.l.-6). Vastuses hagiavaldusele kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja nõustub maksma elatist igakuiselt summas 1975 krooni. Kostja ei nõustu elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt. Kostja väitel täitis ta ülalpidamiskohustust ja kandis alates

1. novembrist 2001 kuni
2. jaanuarini 2010 raha lapse pangakontole. Lisaks väidab kostja, et tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kes osutub vähem kindlustatuks ning kostja täidab ka hüpoteeklaenu kohustust. Kostja leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: töötasu tõend (t.l.-15); tõend (t.l.-16); konto väljavõte (t.l.-17-21); sünnitunnistus (t.l.-22), töötasu tõendid (t.l.-46-49). Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde. Hageja võtab omaks, et kasutas pangakontot, millele kostja oli alates
3. aastast kandnud raha lapse ülalpidamiseks. Kostja nõustub maksma elatist igakuiselt 2175 krooni kuus alates hagi esitamisest, kuid ei nõustu maksma tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Kostja väitel on ta viimase aasta jooksul maksnud elatist 1000 krooni kuus. Kostja esitas vastuväite, et hageja elab koos lapsega poolte ühiselt soetatud korteris ja tal ei olnud vaja teha kulutusi uue eluaseme hankimiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis igakuise elatusrahana 2175 krooni kuus. Kostja tunnistab hagi osaliselt, igakuise elatusraha summa 2175 krooni osas. Kostja ei nõustu elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt. Vaidlust ei ole, et laps on hageja ülalpidamisel. 2

(5)2-09-68371 Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt, vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. Lapse sünnitunnistusel (t.l.-5) on lapse isana märgitud kostja. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et kostjal on kohustus maksta hagejale elatist nende ühise alaealise lapse ülalpidamiseks. Kostja võttis omaks, et kostja töötasust jätkub kõigile tema ülalpidamisel olevate lastele elatise maksmiseks seadusega sätestatud miinimummääras. Kostja nõustub maksma hagejale elatist igakuiselt seadusega sätestatud miinimummääras summas 2175 krooni. Kohus leiab, et igakuise elatusraha suuruse üle vaidlus puudub ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alaealise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni kuus. Hageja väitel ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud, s.o hageja ei ole mitme aasta vältel saanud kostja käest midagi nende ühise lapse ülalpidamiseks, samas võtab hageja omaks, et lapsel oli pangakonto alates
2. aastast ning hageja kasutas seda pangakontot, kuhu kostja kandis raha lapse ülalpidamiseks. Kostja väitel maksis ta viimase aasta jooksul 1000 krooni iga kuu. Hageja nõustub kostja väitega. Pangakonto väljavõttest (t.l.-17-21) selgub, et kostja on alates novembrist 2008 kuni detsembrini 2009 (viimane makse
3. detsember 2009) kandnud lapse pangakontole igakuiselt 1000 krooni. Kinnistusraamatu väljavõttest (t.l.-34) selgub, et hageja on selle korteri omanik, milles ta koos lapsega elab. Tõendeid selle kohta, et nimetatud korter oleks ka kostja omandis või et kostja oleks selle korteri loovutanud hagejale, kohtule esitatud ei ole. Lisaks märgib kohus, et elatise nõude osas ei saa poolte vahel teha tasaarvestust isegi juhul, kui kostja oleks korteri hagejale loovutanud eesmärgiga vabaneda elatise maksmise kohustusest. Kohus jõuab järeldusele, et kostja on maksnud elatist kuus 1175 krooni vähem kui seaduses sätestatud miinimummäär ja sellega tuleb lugeda, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Lähtuvalt PKS § 70 lg 2, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Vastavalt PKS § 61 lg 6 p 1-3, kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või et lapsel oleks piisav sissetulek. Kohus loeb mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et kostja on aasta jooksul enne elatise hagi esitamist maksnud hagejale lapse ülalpidamiseks 1000 krooni igakuiselt. 3

(5)2-09-68371 Kohus mõistab elatise kostjalt välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest, kuna kostja ei ole täitnud elatise maksmise kohustust vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt arvestab kohus selle osaga, milles kostja ülalpidamiskohustust täitis, s.o tagasiulatuvalt välja mõistetavat elatusraha summat tuleb vähendada 1000 krooni võrra kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

1. detsembrini
2. Lisaks märgib kohus, et kostja on maksnud hagejale elatist ka detsembris
3. Pangakonto väljavõttest (t.l.-21) selgub, et viimane makse on tehtud
4. detsember 2009 summas 1000 krooni. Kohus vähendab detsembri 2009 kuu eest välja mõistetavat elatusraha 1000 krooni võrra. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates
5. detsembrist 2008 kuni
6. detsembrini 2009 summas 1175 krooni ning alates
7. jaanuarist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni
8. aprillil 2011 igakuise elatusrahana 2175 krooni. Hageja tõendid - abielutunnistus (t.l.-4) ja abielulahutuse tunnistus (t.l.-6) – ei ole asjassepuutuvad, kuna lapse vanemate abielulised suhted ei mõjuta lapsele elatise nõudmise õigust. Kostja tõendid - töötasu tõend (t.l.-15); tõend (t.l.-16); sünnitunnistus (t.l.-22), töötasu tõendid (t.l.46-49) – jätab kohus hindamata, kuna nimetatud asjaolude ja elatusraha suuruse osas vaidlus puudub. Hagihind Hagi on esitatud alaealisele lapsele elatise nõudes. Hageja nõuab elatist igakuise elatusrahana 2175 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihind on seega 9 x 2175 = 19 575 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi on esitatud alaealisele lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Lähtuvalt PKS § 49, vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. 4

(5)2-09-68371 Tsiviilasja menetluse käigus kostja tunnistas hagi osaliselt ja nõustus tasuma elatist hageja nõutud summas, elatusraha summa osas kohus rahuldas hagi. Kostja ei nõustunud elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt, kuna oli hagejale maksnud elatist igakuiselt 1000 krooni. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt ja mõistis kostjalt tagasiulatuvalt välja elatusraha osa, mis jäi puudu seadusega sätestatud elatusraha miinimummäärast. Kohtuistungil avaldas kostja kohtule, et nõustub hageja poolt märgitud elatusraha summaga. Hageja väitis, et kostja ei ole mitu aastat saanud kostja käest mitte midagi lapse ülalpidamiseks. Istungi käigus võttis hageja omaks, et lapsel oli alates 2001. aastast pangakonto, millele kostja kandis raha lapse ülalpidamiseks ning et hagejal oli ligipääs sellele kontole, s.o hageja, vastupidiselt esialgsetele väidetele, tunnistas, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustust, küll mitte selleks ettenähtud suuruses. Vastuses hagiavaldusele teatas kostja, et on nõus kompromissiga. Kohtuistungil oli kostja nõus arutama võimaliku kompromissi tingimusi. Hageja avaldas, et nõustub kompromissi sõlmima kui sellega lahendatakse hagi hagiavalduses esitatud nõuete ulatuses. Kohus jõuab järeldusele, et pooled on pöördunud vaidlusega kohtusse selleks, et kohus kinnitaks otsusega elatise maksmise korra, mida pooled oleks saanud korraldada ka kokkuleppega. Et elatise vaidlus on eelkõige lapse huvides ja vanematel on lapse huvide eest seismisel võrdsed kohustused, leiab kohus, et ühist last puudutavas vaidluses, kus elatis on välja mõistetud ligilähedaselt võimalikule kompromissile, mida pooled siiski ei saavutanud eelkõige suhtlemisprobleemide tõttu, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Aarne Lõhmus Kohtunik 5