3-10-748/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-748 Otsuse kuupäev

1. juuni 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Andres Simanis kaebus Tartu Vangla peaspetsialistüksuse juhi 11.01.2010 käskkirja nr 1-4/72 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Andres Simanis Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
2. juuli
3. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi J.Juhkasoni 11.01.2010.a käskkirjaga nr 1-4/72 karistati kinnipeetav Andres Simanist ühe lühiajalise kokkusaamise keeluga Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 ja 7.2.2 ja 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et A.Simanis 22.12.2009.a kell 11.10, viibides
4. sektsiooni trellukse juures kasutas vanglaametnikuga suheldes ebatsensuurset väljendit ja eiras vanglaametniku seaduslikku korraldust astuda sektsiooni trelluksest eemale, punase joone taha. 29.01.2010.a esitas A.Simanis Tartu Vanglale vaide. Tartu Vangla direktori 01.03.2010.a vaideotsusega nr E5 42 jäeti A.Simanise vaie rahuldamata. 23.03.2010 esitas Andres Simanis kaebuse Tartu Halduskohtule. 1 Kaebuse põhjendused Andres Simanis taotleb Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 11.01.2010 käskkirja nr 14/72 tühistamist. A. Simanis leiab, et määratud karistus on alusetu. Kaebaja märgib kaebuses, et ta palus 22.12.2009 Tartu Vangla
5. sektoris kella 11.00 paiku pesuvahetajal vahetada tema õhuke flanelltekk paksemat tüüpi teki vastu. Pesuvahetaja keeldus, kuna see ei kuulu tema kompetentsi, sest paksema teki väljastab meditsiiniosakonna loa alusel kontaktisik. Kontaktisiku väitel tegeleb sellega aga pesuosakonna spetsialist. Kuna ta soovis oma probleemile lahendust leida, tahtis ta kontaktisikut ja pesuvahetajat sel päeval omavahel kokku viia. Olles trellide juures palus ta korrapidajal Madis Mahlal kontaktisikut kutsuda, kuid viimane keeldus, kuna kell ei olnud veel 11.30, millal hakkab kontaktisiku vastuvõtt. A. Simanis märgib, et seejärel keeras ta selja ja suundus sektori poole ning ütles valjusti omaette „kuradi putka“. Sõnu ta kellegi poole ei suunanud ega soovinud kedagi solvata. Ta oli tujust ära, et ei leidnud lahendust oma probleemile. Kaebuse täienduses märgib A.Simanis, et trellide juures asuvat punast joont ta ei ületanud ning M. Mahla ei ole teinud talle märkust seista punase joone taha. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla on seisukohal, et Andres Simanise kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. Kaebaja ei ole kordagi vastu vaielnud sellele, et ta ületas osakonna trellukse juures olevat punast joont, pigem tunnistab selle rikkumise toimepanemist, sest ilmselgelt ei saa seista trellide juures ilma, et nende ees olevat punast joont ei oleks ületatud. Kuna kaebaja oli üle astunud Kodukorras sätestatud keelust, on ilmselgelt õiguspärane olnud vanglaametniku korraldus rikkumine lõpetada. Seda, et kaebaja koheselt korraldust ei täitnud, nähtub vanglaametniku M.Mahla 22.12.209.a koostatud ettekandest nr
6. Ebatsensuursete sõnade kasutamist kaebaja poolt kinnitavad kahe vanglaametniku ettekanded. Kaebaja tunnistab ise, et rääkis valjusti, seega pidi ta mõistma, et seda kuulevad ka läheduses viibivad ametnikud ning isegi juhul, kui tema väljendid ei olnud mõeldud konkreetselt kellelegi solvamisena, on see käsitletav teiste isikutega suhtlemisel ebatsensuursete väljendite kasutamisena. Kaebaja väidab, et tema ei kasutanud ettekannetes märgitud ebatsensuurset sõna, vaid hoopis keeleliselt sarnast mittetsensuurset sõna. Samas, arvestades just asjaolu, et kaebaja oli valjuhäälne, on tõenäolisem vanglaametnike poolt ettekannetes märgitu, et kaebaja poolt ebatsensuursete sõnade kasutamine toimus ning just selle sõna kasutamine, mis ettekannetes märgitud. Seda kinnitab ka see, et vanglaametnike ettekannetes ei ole märgitud, et kaebaja oleks kasutanud sõna „kuradi“, nagu kaebaja ise väidab ennast lisaks öelnud olevat. Ettekannetes märgitu kohaselt kuulsid mõlemad ametnikud ühe ja sama ebatsensuurse sõna kasutamist ning juhul, kui kaebaja oleks kasutanud lisaks sõna „kuradi“, oleks see ka kindlasti ettekannetes ära märgitud. Kaebajal puudus igasugune põhjendatus 22.12.2009.a toimunud pesu vahetuse ajal hakata nõudma pesuvahetust korraldavalt ametnikult enda teki vahetust või siis, selle lahendamiseks ka kontaktisikuga kokkusaamist. Vangistusseaduse § 11 lg 4 kohaselt esitab kinnipeetav kõik taotlused kirjalikult. 2 Nimetatud sättele tuginedes oleks kaebaja pidanud vanglale esitama kirjaliku taotluse, milles soovib enda teki vahetamist, näidates ära ka põhjused, miks see vajalik on, ning taotluse põhjendatuse korral oleks tema tekk ära vahetatud. Kohtu põhjendused ja otsus Kinnipeetavale Andres Simanisele määrati Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 11.01.2010.a käskkirjaga distsiplinaarkaristuseks ühe lühiajalise kokkusaamise keelamine. Distsiplinaarkaristus määrati Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1 ja 7.2.2 ja 7.2.3 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.2 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud ületada vanglaametniku loata osakonna trellukse ees olevat punast joont. Kodukorra p 7.2.3 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, solvavaid väljendeid. Kodukorra p 7.1.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma Kodukorda ning alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse seaduslikele korraldustele. Kaebaja väitel ei ületanud ta trellide juures asuvat punast joont ega eiranud seetõttu ka ametniku korraldust, samuti ei kasutanud ta vanglaametniku suhtes ebatsensuurset väljendit. Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. A.Simanise distsiplinaarüleastumine on distsiplinaarmenetluse käigus leidnud tõendamist. Ükski kaebaja väide ei ole aluseks käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks. A.Simanise väite kohaselt oli ta tekivahetuse probleemile lahendust mitte saades tujust ära, mistõttu ütles ta omaette valjusti „kuradi putka“, mis ei ole ebatsensuurne väljend. Vanglaametnike M.Mahla ja E.Meremäe poolt 22.12.2009 koostatud ettekannete kohaselt, 22.12.2009 kella 11.10 paiku, kui kinnipeetav Simanis ei saanud pesuvahetajalt uut tekki, nõudis ta kontaktisiku vastuvõttu. Saades M.Mahlalt eitava vastuse, oli A.Simanise hääletoon muutunud agressiivseks ja ta hakkas sõimama, kasutades ebatsensuurset väljendit (väljend ettekannetes märgitud). Seega on kahe vanglaametniku ettekandega tõendatud, et kaebaja kasutas ebatsensuurset väljendit. Kaebaja on ise tunnistanud, et ta rääkis valjusti, ehk seega selliselt, et tema ebatsensuurset väljendit kuuleksid ka teised läheduses viibivad isikud. Kodukorra p 7.2.3 tulenevalt ei tohi teiste isikutega suhtlemisel üldse kasutada ebatsensuurseid väljendeid, sõltumata sellest, kas need on suunatud konkreetsele isikule või mitte või kas nende eesmärgiks oli kellegi solvamine. Vanglaametnike ettekannetega on tõendatud ka asjaolu, et kaebuse esitaja seisis trellukse juures ning keeldus astuma punase joone taha. Kohtul puudub alus kahelda vanglaametnike ettekannete tõepärasuses. A.Simanis on kohtule saadetud kirjas märkinud, et täielikult vale on vangla väide, et ta ootas pesuvahetajat eesmärgiga vahetada tekki (tlk.32). Kuid nii 05.01.2009 antud seletuses, kui vanglale esitatud vaides on kaebaja märkinud, et 22.12.2009 kell 11.10 oli sektoris pesuvahetus ning ta palus perenaisel vahetada ära tekk, kuna tema tekk oli õhuke. Ka kohtu käiguta jätmise määrusele saadetud vastuses on A.Simanis märkinud, et ta palus 22.12.2009 kell 11.00 paiku pesuvahetajalt vahetada tema õhuke flanelltekk paksema teki vastu. Seega on A.Simanis asunud eitama kõiki vastustaja väiteid, sõltumata sellest kas need lähevad 3 kokku tema enda poolt varem esitatud väidetega, mistõttu kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et A.Simanis püüab igati oma käitumist õigustada. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendatud A.Simanise distsiplinaarüleastumine, samuti tema süü rikkumise toimepanemises. Eda Muts kohtunik 4