TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse käiguta jätmise ja riigilõivu tasumisest mittevabastamise kohta Kohtuasja number 3-10-925 Määruse kuupäev 22.04.2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Sergei Kuprini kaebus Viru Vanglalt tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 22.04.2010 kirjalik menetlus Resolutsioon
- Jätta S. Kuprini kaebus käiguta.
- Jätta S. Kuprini taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
- Anda kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse koopia kättesaamisest arvates.
- Saata määruse koopia koos tõlkega vene keelde kaebuse esitajale täitmiseks. Määruse peale osas, millega jäeti S. Kuprin kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamata, on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättandmisest. Edasikaebamise kord Asjaolud ja kohtu seisukoht
- 13.04.2010 esitas S. Kuprin Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt läks tal 21.04.2008, saabudes Tartu Vanglast Viru Vanglasse, kaduma raamat „Kamasutra“. Kaebaja väidab, et on pöördunud selles küsimuses 28.12.2009 Viru Vangla poole, kuid vangla 03.02.2010 vastusest nähtub, et Viru Vangla raamatu kadumises oma süüd ei tunnista. Kaebaja väitel esitas ta 03.02.2010 seoses raamatu „Kamasutra“ kadumisega kahjunõude Viru Vanglale, kuid käesoleva ajani polevat vastust saanud. Kaebaja palub Viru Vanglalt välja mõista talle tekitatud materiaalne ja moraalne kahju. Kaebuses on ka S. Kuprini taotlus vabastada teda riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. 16.04.2010 tegi kohus päringu Viru Vanglale. 21.04.2010 Viru Vangla vastusest nähtub, et S. Kuprin on esitanud seoses raamatu kadumisega Viru Vanglale 02.02.2010 materiaalse kahju 1 10 000 krooni ja moraalse kahju 40 000 krooni hüvitamise nõude. Nimetatud nõue on vanglas menetlemisel. Kuna Viru vangla ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul (2 kuud) kahju nõuet lahendanud, on kinnipeetaval õigus esitada kaebus halduskohtusse.
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 1 alusel kohtunik kontrollib, kas kaebus vastab HKMS § 10 sätestatud nõuetele. Kohus on seisukohal, et kaebust ei ole võimalik ilma kaebaja poolt antud selgituste ja täpsustusteta menetleda. täiendavate S. Kuprin on esitanud taotluse, et Viru Vangla hüvitaks talle raamatu kadumisega tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise, kuid pole kaebuses näidanud, millises summas kahju on tekitatud. S. Kuprinil tuleb kohtule teatada, kui suureks ta hindab Viru Vangla poolt tekitatud varalist ja mittevaralist kahju, mille väljamõistmist ta kohtult haldusasjas 3-10-925 taotleb. Kohus osundab, et kuna kahju hüvitamise kaebuse osas on kehtestatud kohustuslik kohtueelne menetlus, saab kohus kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, see tähendab, et kohtusse esitatud kaebuses ei ole võimalik taotleda suurema kahjusumma hüvitamist kui oli taotletud vanglalt. Seega on kaebajal võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus samas summas, kui oli vanglale esitatud, samuti on võimalik kohtule esitatud kaebuses kahju summat vähendada.
- S. Kuprin on esitanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kohus leiab, et S. Kuprini riigilõivust vabastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, sõltumata sellest, kui suures summas kahju hüvitamist kaebaja nõuab. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise otsustamisel peab kohus arvesse võtma ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkust ja olulisust (Riigikohtu halduskolleegiumi
- detsembri
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-83-07, p 6). Samuti on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et mittevaralise kahju eest hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel ( Riigikohtu halduskolleegiumi
- septembri
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07, p 12). Sellest lahendist järeldub, et kohus võib jätta isiku riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata, kui kaebust saab pidada perspektiivituks (p 12). Lisaks ei saa kaebust sellisel kujul pidada ka perspektiivikaks. Saabudes 21.04.2008 Tartu Vanglast Viru Vanglasse, läks S. Kuprinil väidetavalt kaduma raamat „Kamasutra“. Raamatu olemasolu tõendamiseks Tartu Vanglas lisas S. Kuprin kaebusele Tartu Vangla ühtse nimekirja kinnipeetava asjadest, dateerituna 01.10.
- Tõendamaks, et raamat „Kamasutra“ läks kaduma 21.04.2008 etapeerimisel Viru Vanglasse, esitas S. Kuprin Viru Vangla ühtse nimekirja kinni peetava isiku asjadest, dateerituna 21.04.
- Viimatinimetatud nimekirjas ei ole raamatut „Kamasutra“ kuid allkirjastades 21.04.2008 asjade nimekirja, ei ole kaebaja märkinud „Kamasutra“ puudumist. Viru Vangla 03.02.2010 märgukirja vastusest nr 6-20.3/47539-1 nähtub, et S. Kuprin pöördus alles 28.12.2009 märgukirjaga raamatu kadumise kohta Viru Vangla poole. Eeltoodud dokumentide põhjal teeb kohus järelduse, et S. Kuprini kaebust ei saa pidada perspektiivikaks. 2 RvastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on toodud RvastS § 9 lg
- Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega saab mittevaralise kahju hüvitamist isik nõuda vaid kindlatel alustel, mis on loetletud RVastS § 9 lõikes
- Kaebaja ei ole välja toonud neid asjaolusid, mis annaksid talle aluse nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning kohtu arvates on vähetõenäoline vaidlusaluse toiminguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine. Seega oleks S. Kuprini kaebus vaides esitatud kahju suurust arvestades, ka ilmselgelt perspektiivitu kahjunõude suurusest tingituna. Riigilõivuseaduse § 56 lg 10 kohaselt tasutakse halduskohtusse kaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni, sama paragrahvi lg 11 kohaselt kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 250 krooni ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses. Seega tuleb kaebuse esitajal tasuda kohtule esitatud kaebuselt riigilõivu tulenevalt kahju sumast, mille hüvitamist kaebaja taotleb.
- Kuna kohus ei vabasta kaebajat riigilõivu tasumisest, siis jätab kohus kaebuse käiguta ja määrab tähtaja riigilõivu tasumiseks. Riigilõiv tuleb taotletud summalt tasuda hiljemalt 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisest ja riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada kohtule kaebuse juurde lisamiseks. Riigilõiv makstakse Rahandusministeeriumi Swedbank kontole nr 221023778606 - viitenumber 2900072770 või SEB Pank kontole nr 10220034796011 - viitenumber
- Kuna kohus on seisukohal, et kaebus ei vasta HKMS §-s 10 sätestatud nõuetele ja seda ei ole võimalik ilma kaebajapoolsete selgituste ja täpsustusteta menetleda, siis jätab kohus kaebuse HKMS § 11 lg 2 alusel käiguta ning annab puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitab, et juhul, kui kaebuse esitaja ei kõrvalda kaebuse puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks, tagastab kohus kaebuse HKMS § 11 lg 3 alusel. Eda Muts kohtunik 3