KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-4786 Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi H. H.i hagi Z. H.i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
- märts 2009 Hageja H. H. (IKxxx) Kostja Z. H. (IK xxx) RESOLUTSIOON
- Jätta hagi rahuldamata.
- Hageja menetluskulud jätta tema enda kanda.
- Kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui apellatsioonkaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1 ASJAOLUD H. H. esitas 05.02.2007 Viru Maakohtule hagiavalduse Z. H.i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes. Sundtäitmisele kuulus Kohtla-Järve Rahvakohtu 12.10.1987 kohtuotsuse tsiviilasjas 2-48/87 mittetäitmisel tekkinud elatise võlg 85 000 krooni. Hagiavalduses palus hageja end vabastada elatise võlgnevusest, kuna on lapsi materiaalselt toetanud ning tema tervislik seisund takistab võlgnevust tasuda. Samas hagiavalduses märgib hageja, et ta tuleb võlgnevusest vabastada seetõttu, et ta on selle tasunud. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Ta ütleb, et hageja ei ole võlgnevust tasunud. Kostja väidab, et tema on samuti tööl käinud ja perekonda toetanud. See on hageja vale, et kostja töötanud ei ole. Hageja ei ole talu ostnud ja sauna ehitanud. Valed on andmed ka auto ostmise kohta. Vana kasutuskõlbmatu olmetehnika toomine ei ole olnud abi perekonnale. Poja õppimine on rahaliste raskuste tõttu olnud lünklik. Hageja ei ole töövõimetu. Kui tema tervis halvenes
- aastast peale, siis miks ta ei tasunud võlgnevust varem. Hageja arvamus kostja vastusele Hageja väidab, et alates 1999a. on ta FIE. 2003a. lõhkes tal peas veresoon ja peale seda halvenes silmanägemine. Tal on süda haige ja tal on kõrgvererõhutõbi. Peab võtma mitut liiki ravimeid. Sellel aastal
(2007)ei ole üldse saanud tööle minna. Hageja poolt esitatud hagi täiendused Hageja täiendab hagi tema poolt niinimetatud faktiliste asjaoludega seitsmel korral:
- mail ja l
- novembril 2007,
- ja
- veebruaril,
- detsembril 2008,
- jaanuaril ja
- märtsil 2009 Tema poolt esitatud faktilised asjaolud puudutavad tema poolt perekonna heaks tehtud tegude kirjeldusi, elatise kinnipidamist ja maksmist töökohtade kaudu, tema tervisliku seisundi kirjeldusi, laste õpikohtade vahetamisi, mitmesugust hukkamõistu ja etteheiteid kostja aadressil. Võla vähenemise kohta ta aritmeetilist arvestust ei esita. Kohtuistungid Esimene kohtuistung toimus
- novembril
- Sellest kohtuistungist hageja osa ei võtnud. Kohal oli kostja, kes nõudis kohtukoosseisu taandamist. Kirjalikud põhjused taandamiseks esitas
- detsembril 2007 so. peale
- detsembril 2007 koostatud kohtumäärust, millega tema taandamisavaldus Viru Maakohtu esimehe asendaja poolt rahuldamata jäeti. Kohtunik A.A. taandus kohtuasja menetlemisest kohtumäärusega
- jaanuaril
- Kohtunik M. T. menetlemisel on toimunud kohtuistungid
- märtsil,
- mail,
- mail,
- septembril 2008 ja
- märtsil
- 2 Kõikidest 6 kohtuistungist ei ilmunud hageja kohale 3-le kohtuistungile põhjendades seda hiljem kas bussi mittetulemise või haigusega. Kirjalikke tõendeid mitteilmumise kohta ei esitanud vaatamata kohtu poolt temale selgitatud kohustustele.
- märtsi 2008 kohtuistungil kostja selgitas kohtule, et viis kohtuotsuse H. H.ilt alimentide väljamõistmise kohta kohtutäiturile siis kui lapsed olid alaealised.
- mail 2008 selgitab kostja kohtule, et viis kohtutäiturile avalduse
- aastal.
- mail 2008 ilmus kohtuistungile ka hageja, kes selgitab, et elatise maksmise kohustus lõppes
- aastal. Elatise maksmise katteks andis ta televiisori, andis kosjale raha, pojale andis veoauto kasutuse õiguse, ostis asju. Kohtuistungil kuulatakse üle tunnistaja L. O., kes selgitab, et senikaua kuni H. H. metskonnas töötas, kanti raha ülekandega kostjale täitelehe alusel. Hageja väidab, et 1999.a. hakkas FIE-ks ja maksis 1999-2001 elatist omast käest. Kostja väidab, et hageja poolt antud informatsioon raha maksmise kohta on vale. Kohus teeb ettepaneku hagejale suhelda kohtutäituriga ning tõendada võlgnevuse vähenemist.
- septembril 2008 kohtuistungil tsiteerib kohus kohtutäiturile saadetud kirja ning vastust sellele. Samuti selgitab hagejale hagist loobumise avalduse esitamise võimalust või menetluse jätkamise võimalust lähtudes kohtutäituri tõendist.
- märtsi 2009 kohtuistungil selgitab hageja kohtule, et on maksnud elatist kuni aastani
- Tema üldse võlgu ei ole. Soovib vaidlustada kohtutäituri poolt elatise võlga 17000 krooni. Tema on halva tervisega ja töötu, on kostjat palju aidanud, midagi maksma ei pea. Kohus selgitab, et saab hageja taotluses lähtudes ainult sellest summast, mida kohtutäitur on esitanud ja tsiteerib kohtutäituri teadet H. H.i arvestusliku võla kohta summas 17783,37 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Hageja on esitanud kohtule hagi Kohtla-Järve Rahvakohtu 12.10.1987a kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetluse suhtes. Kohtutäituri täitmisteate järgi 05.01.2007 on H. H.ile esitatud nõude suuruseks 85000 krooni. Kohtumenetluse käigus peale H. H.i poolt kohtutäiturile esitatud täiendavaid tõendeid võla suuruse täpsustamise kohta selgus, et nõude suuruseks on 17 783 ,37 krooni (tl 181). H. H. vaidlustab ka selle summa maksmise kohustuse Z. H.ile põhjendades seda ütlustega, et ta on kõik ära maksnud ja midagi võlgu ei ole. Kohus loeb ütlusi paljasõnaliseks, kuna 17 783,37 krooni maksmise kohta Z. H.ile puuduvad igasugused tõendid. Põhjused, miks H. H. soovib sundtäitmise lubamatuks tunnistada, on vastuolulised. 3 Ühelt poolt kinnitab ta seda, et ta pole üldse võlgu, kuna on perekonda abistanud ja toetanud, samas tunnistab, et on võlgu ja ei saa seda maksta, kuna ei ole tervist raha teenimiseks. Kuna H. H. ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit summa 17 783,37 tasumise kohta Z. H.ile, saab kohus teha ainult järelduse, et võlg on tasumata. H. H. on esitanud kohtule tõendid oma tervise kohta aastatest 2003-2004 (tl 14-18; 90-93; 144, 145) 2007 (tl 42, 43, 60-62, 142, 143,) 2008 (tl 139). Esitatud tõenditest nähtub, et hagejal on terviseprobleeme, kuid töövõimetuse ja invaliidsuse kohta ei ole ta ühtegi tõendit esitanud. Poja A. H.i kasvatamiseks pidi ta elatist maksma tuginedes Kohtla-Järve Rajooni Rahvakohtu kohtuotsusele kuni 26.01.2000 ja tütre Aivi H.i kasvatamiseks kuni
- maini 2001 (tl 34). Seega kohustuste mittetäitmine laste ülalpidamiseks Z. H.i kasuks kestis mitu aastat enne hageja terviseprobleemide tekkimist, mil ta oleks saanud oma kohustused lõplikult täita. Hageja poolt mitmesuguse abi osutamist oma lastele ja endisele abikaasale Z. H.ile (1987 kohtuotsus abielu lahutamise kohta tl 19) ei saa pidada elatise maksmiseks, kuna elatise maksmise asendamist mitmesuguste nö heategudega ei ole elatise maksja ja saaja ei suuliselt ega kirjalikult kokku leppinud. Kuna kohtul puuduvad alused H. H.i elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks, jätab kohus hagi rahuldamata. Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 461 lg 3 tuleb kohtuotsus täita sissenõudja avalduse alusel. Sissenõudja Z. H. on esitanud kohtutäiturile avalduse kohtuotsuse sundtäitmiseks hageja suhtes ning kohtutäiturit ei saa sellest kohtuotsusega vabastada eeltoodud põhjustel. Tal tuleb täita oma kohustusi H. H.i suhtes tuginedes Täitemenetluse seadustiku §-le
- Menetluskulud Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 1-le hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti H. H.i kahjuks. Kohus leidis, et hageja on põhjustanud kostjale põhjendamatut kohtuskäimist ning seega tuleb temal kanda peale enda menetluskulude ja kostja menetluskulud. Tuginedes TsMS § 174 võib kostja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Marge Tamme Kohtunik 4